Kalkuna Mari aastapääväkõnõ
KOMMÕNTAAR • Võromaa muusik Kalkuna Mari pidi 20. põimukuul Tal’nan Kadrioro lossi roosiaian väega kõrraligu kõnnõ. Tä putut’ pääas’aligult edevanõmbidõ perändüse hoitmist, vabahust, vastutust ja selget tsihisäädmist.
Mari oll’ võtnu uma kõnnõ raamis edevanõmba ja näide tarkusõ. Lisas viil nuu raami, miä luudus meile mi…
Mari oll’ võtnu uma kõnnõ raamis edevanõmba ja näide tarkusõ. Lisas viil nuu raami, miä luudus meile mi…
Varstun tulõ võrokõisi ja setodõ nuurifestival
3.–4. süküskuul sünnüs Varstu kultuurikeskusõn maailma edimäne Võro-Seto NuuriFEST. Et aig om sääne nigu om, sis kandas suurt jako tegemiisist üle ka internetin.
FESTi pääkõrraldaja Laube Kadri ja Valsi Kristi omma saanu huugu katõst Võro maakunna kultuuriruumist. Et kattõ väikut kultuuri…
FESTi pääkõrraldaja Laube Kadri ja Valsi Kristi omma saanu huugu katõst Võro maakunna kultuuriruumist. Et kattõ väikut kultuuri…
Kangro avit’ võidu Vanalõ Võromaalõ tuvva
Minevä puulpäävä Pärnun peetü Koidula ilolugõmiskonkursi võitsõ Põlvast peri Parhomenko Maara, kiä parhilla opp Treffneri gümnaasiumin.
Koidula loomingust lugi Maara eestläisile häste tutvat luulõtust «Eesti muld ja Eesti süda». Tõsõs luulõtusõs oll’ täl valitu võrokõsõ Kangro Bernardi «Nägemus» kogost «Põues on palanguid,…
Koidula loomingust lugi Maara eestläisile häste tutvat luulõtust «Eesti muld ja Eesti süda». Tõsõs luulõtusõs oll’ täl valitu võrokõsõ Kangro Bernardi «Nägemus» kogost «Põues on palanguid,…
Mõnistõn tetti valla mälehtüssammas mõtsavellile
Minevä puulpäävä tetti Mõnistõn Eesti Kodu mälehtüskompleksin pidolidsõlt vallalõ mälehtüssammas Eesti mõtsavellile ja näide tugõjilõ. Viil säeti üles mälehtüspingi, minka mälehtedäs Mõnistõn võidõlnuid mõtsavelli.
Samba tegemise man om iinkujos olnu mõtsavele Sturmi Hugo 1946. aastagal tettü puust kujo, a vahtsõnõ sammas…
Samba tegemise man om iinkujos olnu mõtsavele Sturmi Hugo 1946. aastagal tettü puust kujo, a vahtsõnõ sammas…
Valgõvinne uulidsakunsti näütüs Võrol
Vana-Võromaa kultuurikuan om vallalõ tett näütüs «Valgõvinne protest saina pääl». Tego om joba tõõsõ näütüsega, miä pühendet Valgõvinne protestilõ. Seokõrd näüdätäs uulidsakunstnigu @street_wind_ kunsti, miä om luudu liinaruumi ja kand terävät poliitilist sõnomit.
Kunstnigu @street_wind_ kodoliin om Brest. Tä om loonu grafitiid rahvusmotiivel ja luudusnättüisist, pääle tuu ka ütiskunna probleemest. Kunstnik tarvitas ummi pilte jaos maahajäetüisi majju sainu. Tä kand saina pääle nii värvi ku ka papõrd –…
Kunstnigu @street_wind_ kodoliin om Brest. Tä om loonu grafitiid rahvusmotiivel ja luudusnättüisist, pääle tuu ka ütiskunna probleemest. Kunstnik tarvitas ummi pilte jaos maahajäetüisi majju sainu. Tä kand saina pääle nii värvi ku ka papõrd –…
Suvi saa läbi ja tulõ kooliaig
Egä aasta põimukuu lõpun om üts ja sama lugu: suvi saa läbi ja kooliaig jõud kätte. Noin perrin, kon om koolinkäüjit latsi, tähendäs tuu küländ suuri muutuisi: tulõ naada rehkendämä kelläaigõga ja huvitsõõrõga ja. . . .
Mi perrel om tegünü kommõ lõpõta suvõaig üte Läti-reisiga. Nii sõidimi…
Mi perrel om tegünü kommõ lõpõta suvõaig üte Läti-reisiga. Nii sõidimi…
Toruplatsi Platoni akadeemiä
Kõnõlamisõst ja kullõmisõst om saaman väikeisi kultuurõ kuld, hõpõ
ja nahvta. Noid kunstõ tulõ kunstmõistusõ ja kirä kõrval kõvastõ hoita
Üts perämädse ao tähtsä asi om olnu jo tõist suvvõ Võro Toruplatsi (niimuudu kuts autor Võro liina vahtsõt keskplatsi, miä oll’ kunagi turuplats – toim) pääl kõnõlaminõ.…
ja nahvta. Noid kunstõ tulõ kunstmõistusõ ja kirä kõrval kõvastõ hoita
Üts perämädse ao tähtsä asi om olnu jo tõist suvvõ Võro Toruplatsi (niimuudu kuts autor Võro liina vahtsõt keskplatsi, miä oll’ kunagi turuplats – toim) pääl kõnõlaminõ.…
Aastapääväle tagasi kaien
Nüüd sis om Eesti 30 aastat esi hindä iist saisnu. Ma suurt juubõlit es pea, keedi ainult koorõga kartult. Koorõ kaabitsi maha, mõtli, et aastapäävä puhul mõni literaat. . . .
Aga es lövvä üttegi, kiä olõs pisarsilmil kuuri söönü. Ma esi tegelikult kuuri es süü. Ma sei…
Aga es lövvä üttegi, kiä olõs pisarsilmil kuuri söönü. Ma esi tegelikult kuuri es süü. Ma sei…
Tõsõ kundi otsast. Kalmuaid pand mõtlõma armastusõst
Seo kevväi trehvsi ma hulga kalmuaian käümä. Mu esäl-imäl oll’ 80. pulma-aastapäiv, imäl viil ka 100. sünnüaastapäiv. Ku omma säändse tähtsä päävä, käü iks tuu paiga pääl, kon om kivikene ja näide nime ja kuupäävä tuu kivi pääl.
A mu…
A mu…
Ess-suu om ellu täüs
Riigimõtsa majandamisõ keskus kutsõ 10. põimukuul kõiki huviliidsi kaema, kuimuudu lätt suu vahtsõndaminõ Ess-suu vana turbakaivandusõ pääl, miä om teno kaitsõ ala võtmisõlõ edespite kaivandamisõst päsnü.
Suu pääl käümist võtsõ iist tüürühmä juht Kulli Ain, kiä om haridusõ poolõst maatiidläne ja uur muu hulgan tuud, kuimuudu kliima…
Suu pääl käümist võtsõ iist tüürühmä juht Kulli Ain, kiä om haridusõ poolõst maatiidläne ja uur muu hulgan tuud, kuimuudu kliima…
Kas peat no telehvoni pelgämä?
Mul om mõnikord juhtunu, et ei saa vajalikku inemist telehvoniga kätte ja ku tedä trehvät ja küüsüt, mille ta vasta es võta, sis tä ütles, et ku aparaat nimme ei näütä, sis võõrast nummõrd ta enämbüisi vasta ei võta, pelgäs kaubapakjõid.
No mis tetä, nii omgi, et ei tiiä ilman, medä sullõ pähä määrmä nakatas. Ku kõrraga ei taipa üldä, et aitüma-, ei olõ huvitõt, hääd päivä, sis olõt nigu…
No mis tetä, nii omgi, et ei tiiä ilman, medä sullõ pähä määrmä nakatas. Ku kõrraga ei taipa üldä, et aitüma-, ei olõ huvitõt, hääd päivä, sis olõt nigu…
Uma rahva sekkä
Ku ma minevä suvõ pidi elo sunnil Perilt är minemä Kesk-Eestihte, sis seo suvõ lõpun olõ ma jälki Peril tagasi.
Taa vaihõpäälne aasta olle mino jaos väega rassõ. Ku läät iks peris võõrahe paika, mis ei miildü, sis tunnõt hinnäst ku asumisõlõ saadõtu. Nii hirmsat kotust es olõ ma viil inne nännü. Ütel puul majja oll’ nõukaaignõ vällä ehitämäldä ja tühju aknõmulkõga tondiloss ja maja kõrval tõõnõ säänesamanõ. Tõsõl puul majja oll’ niitmäldä…
Taa vaihõpäälne aasta olle mino jaos väega rassõ. Ku läät iks peris võõrahe paika, mis ei miildü, sis tunnõt hinnäst ku asumisõlõ saadõtu. Nii hirmsat kotust es olõ ma viil inne nännü. Ütel puul majja oll’ nõukaaignõ vällä ehitämäldä ja tühju aknõmulkõga tondiloss ja maja kõrval tõõnõ säänesamanõ. Tõsõl puul majja oll’ niitmäldä…
Priinime lugu: Udam ja Uudam
Nimel Udam om Eestin 62 kandjat, välläütlemise peri eesti kiräviisi parandõdul nimel Uudam 52 kandjat. Eesti talurahvalõ seo nime pandmisõ kotussit om neli.
Vahtsõ-Antsla mõisan panti Udam Pakla talu pererahvalõ. Pakla om küländ Urvastõ ürgoru ja kerigu lähkün, Hinuri kõrval.
Harjumaal Hageri kihlkunna Lümandu mõisan 1835. aastagal panti seosama nimi Koido talu pererahvalõ. Virumaal Ärina mõisan (Väiku-Maarja khk) sai seo nime viil 1833 Põdrangult tulnu nuur perekund. Malla mõisan (Viru-Nigula khk) sai…
Vahtsõ-Antsla mõisan panti Udam Pakla talu pererahvalõ. Pakla om küländ Urvastõ ürgoru ja kerigu lähkün, Hinuri kõrval.
Harjumaal Hageri kihlkunna Lümandu mõisan 1835. aastagal panti seosama nimi Koido talu pererahvalõ. Virumaal Ärina mõisan (Väiku-Maarja khk) sai seo nime viil 1833 Põdrangult tulnu nuur perekund. Malla mõisan (Viru-Nigula khk) sai…
Tsähvähüs
Inemise mudsu om jo niimuudu luudu, et armõdu pall’o elon juhtunu asjo häös unõruhe. A tõõnõkõrd kavvõ ao perrä käü nigu plõksahus, ni tulõ üts ku tõõnõ asi miilde. Nii juhtu mukka, ku ma 2001. aastal saie avvuhinnas Kõivupuu Marju kirotõdu raamadu «Rahvaarstid Võrumaalt». Lugõsi noid juttõ vanast…
Koroona ja hammas
Mul oll’ järekõrd hambatohtri mano 25. urbõkuul 2020. A 12. urbõkuul kuulutõdi Eestih vällä eriolokõrd koroona peräst. Tohtri as’aajaja and’ telefoniga teedä, et ambulantsi ussõ omma kinni ja vastavõtt om üles üteld.
Mu hammas halut’ kõvastõ ja ai halu ka päähä ja kaala. Kannadi, kannadi, võtsõ valurohto ja kummelitsäid. Edimält nigu rehvähtü halu ja peräh õks säänesama nigu inne.
Pikapääle lei igimähe mädä ja hammas naas’ liikma. Kolmõ kuu peräst liiku hammas õks joba…
Mu hammas halut’ kõvastõ ja ai halu ka päähä ja kaala. Kannadi, kannadi, võtsõ valurohto ja kummelitsäid. Edimält nigu rehvähtü halu ja peräh õks säänesama nigu inne.
Pikapääle lei igimähe mädä ja hammas naas’ liikma. Kolmõ kuu peräst liiku hammas õks joba…
Tossu Tilda pajatus
Sugulaisi asi!
Nuuri kokkõ koolitõdi pääliinan, a tüüle tulli nä iks kodupaika. Niimuudu jõudsõ katsakümnendil aastil tagasi üts Võru tütrik. Umma tüüellu alust’ tä Rannatarõn. Tamula viirde ehitet söögikotus oll’ tunnõt hüvvi ruugõ ja kõrraligu teenindüse perrä. Rannatarrõ juhtsõ kimmä käega meistrikokk, kes oll’ umal aol kah edimält Võrul nuur kokk olnu. Juhataja suuvsõ seokõrdsõlõ noorõlõ hääd alustust ja pidi esieränis tähtsäs, et kundõdõga piät ekäpiten kombõkas olõma. Teenindäjä suust lindu last sõna…
Nuuri kokkõ koolitõdi pääliinan, a tüüle tulli nä iks kodupaika. Niimuudu jõudsõ katsakümnendil aastil tagasi üts Võru tütrik. Umma tüüellu alust’ tä Rannatarõn. Tamula viirde ehitet söögikotus oll’ tunnõt hüvvi ruugõ ja kõrraligu teenindüse perrä. Rannatarrõ juhtsõ kimmä käega meistrikokk, kes oll’ umal aol kah edimält Võrul nuur kokk olnu. Juhataja suuvsõ seokõrdsõlõ noorõlõ hääd alustust ja pidi esieränis tähtsäs, et kundõdõga piät ekäpiten kombõkas olõma. Teenindäjä suust lindu last sõna…
Muda Mari pajatus
Keelüaig
Ma kuuli raadiost, et Türkmenistanimaal kiildse valitsus koroonaviirusõ är. Tuu om kül hää plaan. Mille mi valitsus olõ-i säändse as’a pääle tulnu? Tuu asõmõl keeletäs är suurõ pido.
Meil piässi är kiildmä ka seenehkäümise. Vihmadsõ ilma omma toonu seeneviirusõ. Kõik inemise, kiä veidüki liiku jõudva, omma seenetõvõ külge saanu. Mõtsaalonõ om massinit ja rahvast täüs, a egäleütele jakkus viil siini kah. Ku inämbüs korjas iks kikkasiini vai makõsiini, sõs mõnõ seenelidse omma targõmba…
Ma kuuli raadiost, et Türkmenistanimaal kiildse valitsus koroonaviirusõ är. Tuu om kül hää plaan. Mille mi valitsus olõ-i säändse as’a pääle tulnu? Tuu asõmõl keeletäs är suurõ pido.
Meil piässi är kiildmä ka seenehkäümise. Vihmadsõ ilma omma toonu seeneviirusõ. Kõik inemise, kiä veidüki liiku jõudva, omma seenetõvõ külge saanu. Mõtsaalonõ om massinit ja rahvast täüs, a egäleütele jakkus viil siini kah. Ku inämbüs korjas iks kikkasiini vai makõsiini, sõs mõnõ seenelidse omma targõmba…
Parm tsuskas: koodilõikus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
