Rosma liinavärehti pilt säetäs kaemisõs vällä
Tarto ülikooli arheoloogi lõpõti Põlva küle all Rosma liinamäe 800 aastakka vana liinavärehti välläkaibmisõ. No plaanva nä tetä värehtist 3D-pildi ja tuu huviliidsilõ ülikooli kodolehe pääle kaemisõs vällä säädi.
«Väreht om olnu õigõ ahtakõnõ – 1,65 miitret lagja,» selet’ Tarto ülikooli…
«Väreht om olnu õigõ ahtakõnõ – 1,65 miitret lagja,» selet’ Tarto ülikooli…
Mõnistõ muusõumi pikäaolidsõ juhi saiva nimelidse mälehtüspingi
11. süküskuul tetti vallalõ nimelidse mälehtüspingi katõlõ inneskidsele Mõnistõ muusõumi juhilõ. Pingi saiva muusõumi asotaja ja edimäne juhataja Lepä Alfred, kiä juhat’ muusõummi aastil 1948–1963, ja Kengi Pauline, kiä oll’ juhataja aastil 1969–1988.
Lepä Alfred naas’ 1948.…
Lepä Alfred naas’ 1948.…
Kangro kirändüspreemiä sai Koorti Erkki
Timahavadsõ Kangro Bernardi kirändüspreemiä sai Koorti Erkki. Preemiä anti kiränigulõ kolmõ keskaost kõnõlõva seiklusraamadu iist: «Kättemaks Kirumpääl» (2018), «Veritasu Tartus» (2019) ja «Salakuulaja Vastseliinas» (2020).
Kangro-preemiät and vällä Võromaa arõnduskeskus ja tuud anti vällä joba 32. kõrda. Preemiä pidolinõ kätteandminõ oll’ Kangro sünnüaastapääväl,…
Kangro-preemiät and vällä Võromaa arõnduskeskus ja tuud anti vällä joba 32. kõrda. Preemiä pidolinõ kätteandminõ oll’ Kangro sünnüaastapääväl,…
Võrol tulõ Kreutzwaldi-konvõrents
Kuis opanu meid süümä 44 aastakka Võrol arstiammõtit pidänü Kreutzwaldi Friedrich Reinhold? Mille huviti tedä muinasao kalmõ ja liinamäe? Kuis tä setosit ja tõisi võõrit rahvit eestläisile tutvas tekk’? Kuis tetäs Lauluesä perändüst opilaisilõ umatsõs Võro Kreutzwaldi koolin? Naist ja tõisist põnõvist as’ost kõnõldas 29. rehekuul Võro instituudi kõrraldõdul konvõrentsil «Kaeminõ Kreutzwaldi pääle ristimõtsu iist saismisõ aol».
Timahavva sai 95 aastakka Fr. R. Kreutzwaldi avvosamba ja 80 aastakka majamuusõumi…
Timahavva sai 95 aastakka Fr. R. Kreutzwaldi avvosamba ja 80 aastakka majamuusõumi…
Pildinäütüs puiõst ja puhmõst
Kas sa tiiät, määntse omma mõtsuibu, kitsõuibu ja soeuibu? Tiit vaiht mõtsliivapuul, maavihapuul ja kuslapuul, lõhmussõl ja pähnäl? Ku ei, sõs tulõ Võro instituudi alomadsõ kõrra saali kaema Hiiemäe Mari pildinäütüst «Puul mõtsa». Pilt ja sõna ütenkuun avitasõ kõgõst parõmbahe arvu saia. Näütüsel om…
Võrokeelitside koorilaulõ konkursilõ saadõti 40 laulu
Võrokeeline koorilauluvara om kõvva tävvenenü: võrokeelitside koorilaulõ ja -säädüngide konkursilõ saadõti kokko 40 vahtsõt laulu.
Konkursi kuuluti Uma Pido kõrraldaja vällä joba aasta alostusõn ja ossavõtjil oll’ aigu ummi laulõ saata põimukuu alostusõni. Täämbädses om hindajidõ kogo laulu üle kaenu ja är hinnanu. Märdikuu alostusõn, võro keele nädälil, peetäs konkursi avvohinnapito. Sääl andas parõmbidõ töie luujilõ kätte preemiä ja lauldas ette ka parõmba laulu.
UL
Konkursi kuuluti Uma Pido kõrraldaja vällä joba aasta alostusõn ja ossavõtjil oll’ aigu ummi laulõ saata põimukuu alostusõni. Täämbädses om hindajidõ kogo laulu üle kaenu ja är hinnanu. Märdikuu alostusõn, võro keele nädälil, peetäs konkursi avvohinnapito. Sääl andas parõmbidõ töie luujilõ kätte preemiä ja lauldas ette ka parõmba laulu.
UL
Käü pühäpaiku pildivõistlus
Kooni 15. rehekuuni saa ossa võtta timahavvatsõst pühäpaiku pildivõistlusõst, kohe oodõtas pääväpilte põlitsist luudusligõst pühäpaigust.
Ligembät teedüst saa võistlusõ kodolehe hiis.ee/kuva/2021 päält.
UL
Ligembät teedüst saa võistlusõ kodolehe hiis.ee/kuva/2021 päält.
UL
Miä taa süküs külh õigõlõ om?
Kats tutvat omma mullõ perämädsel aol kõnõlnu, et näide meelüsaastaaig om süküs. Ma ei olõ mõistnu tuu pääle midägi kosta. Saa arvo külh, et ku õdagu pikembäs ja pümmembäs läävä, sis om hää pliidi iin istu ja tuld kaia, a egäl aastaaol omma…
Kootsitu elo
Kas helkävä naaratusõ ja ilosidõ asjo pildi päält näütämisega
või müvvä lubahuisi, miä ei pruugi peris elon tõõs saia?
Üts tont käü müüdä Eestimaad. Tuu tondi nimi om elokoots. Tä käkk hinnäst eri nimmi taadõ, näütüses elostiilikoots, mõttõga elo koots, meelemuutmisõ koots, meistres saamisõ ja hindäst arvosaamisõ koots, õnnõligu elo…
või müvvä lubahuisi, miä ei pruugi peris elon tõõs saia?
Üts tont käü müüdä Eestimaad. Tuu tondi nimi om elokoots. Tä käkk hinnäst eri nimmi taadõ, näütüses elostiilikoots, mõttõga elo koots, meelemuutmisõ koots, meistres saamisõ ja hindäst arvosaamisõ koots, õnnõligu elo…
Puie takan om mõts
Mõtsa nägevä Eestin pia kõik, aoleht ja raadio ei lasõ tedä är unõta. Aga noid puid sääl tiiveeren, noid ei panõ suurt kiäki tähele.
Olõmi hulk aigu elänü egasugutsiide kampaaniatõ sisen. Mu mälestüsen om alustusõn Lenin palgiga, säält olõmi jõudnu prügikoristusõ ja kunnõ pästmise manu.
Muide, kunna ollõv kõik…
Olõmi hulk aigu elänü egasugutsiide kampaaniatõ sisen. Mu mälestüsen om alustusõn Lenin palgiga, säält olõmi jõudnu prügikoristusõ ja kunnõ pästmise manu.
Muide, kunna ollõv kõik…
Tõsõ kundi otsast. Sõimust ja võimust
Taa perämäne aig um minno kõvastõ juhtmisõ ja vastutamisõ pääle mõtlõma pandnu.
Ma ei olõ vist elon niipall’o sõimada saanu ku nüüt sotsiaalmeediän. Iks väega halvu sõnnoga um sõimatu ja esiki üteldü, et parõmb olõs, ku Kubija hotell kinni lääs ja tulõs…
Ma ei olõ vist elon niipall’o sõimada saanu ku nüüt sotsiaalmeediän. Iks väega halvu sõnnoga um sõimatu ja esiki üteldü, et parõmb olõs, ku Kubija hotell kinni lääs ja tulõs…
Maratonaokiränik Valpri Liina
Aokiränik. Niimuudu ütles hindä kotsilõ VALPRI LIINA, ku küssü, kiä timä om. Aolehe man tüüt’ Liina 42 aastat. Tuud aigu nimmas tä nal’atamiisi maratonis. «Nal’asuun» ja «häädüs» omma sõna, miä Valpri Liina kotsilõ häste passisõ. Nall’a ja hääd läbisaamist om 27. süküskuul 80aastadsõs saav…
Talossõ Veinimäe viinamar’aaian
Mol’oraamatun vällä kuulutõt viinamarju korjamisõ talos Võromaal Kärgula külän Veinimäe mar’aaian meelüt’ minevä nädäli pühäpäävä hummogu kotost vällä 60–70 inemist.
Kiä mõtõl’, et pand ettevõtmisõlõ ola ala viil varatsõl lõunaaol, tuu sai käärega õnnõ tühält trenni tetä: kõik saak oll’ tuus aos joba…
Kiä mõtõl’, et pand ettevõtmisõlõ ola ala viil varatsõl lõunaaol, tuu sai käärega õnnõ tühält trenni tetä: kõik saak oll’ tuus aos joba…
Vahtsõnõ kortõr ja vahtsõ naabri
Nigu ma joba mõnõ ao iist kiroti, osti ma hindäle Perile elämise. Ku maaklõriga kaeman käve, oll’ kortõr müüblit täüs ja es olõ väega vikagi. A ku är osti ja pääle võtmidõ kättesaamist müübli är oll’ viidü, oll’ iks hull külh.
Niisäänest musta elämist ma viil kunagi elon es olõ nännü. Katõn tarõn olliva põrmandu pääl kassi siidmise järgse rõnga ja põrmand oll’ muido kah must ja pindõ täüs.…
Niisäänest musta elämist ma viil kunagi elon es olõ nännü. Katõn tarõn olliva põrmandu pääl kassi siidmise järgse rõnga ja põrmand oll’ muido kah must ja pindõ täüs.…
Priinime lugu: Kauksi
Seod nimme kand Eestin 46 inemist. Päämine tegünemise kotus om Vana-Antsla mõisa Kauksi külä. Sääl panti seo nimes üten Kauksi talun: peremehe Juhani perrele, timä vele Märdi perrele ja koolnu vanõmba vele Toomassõ poja Reinu perrele. Näide esä ja vanaesä oll’ olnu Kauksi Keert (Keerd, Kert), 1736–1806.
Juhanist sai edespiten peremiis Reidle külän, timä poja Hindrik ja Kaarli (Karl) lätsi elämä Viitinä valda. Märdi pere läts edimält Liinamäe valda ja säält…
Juhanist sai edespiten peremiis Reidle külän, timä poja Hindrik ja Kaarli (Karl) lätsi elämä Viitinä valda. Märdi pere läts edimält Liinamäe valda ja säält…
Kõgõst jääs perrä mälehtüs
Oll’ 1961. aasta rehekuu neläs päiv. Ma olli saanu nätäl tagasi 20aastadsõs ja alustanu tuu süküs pääle keskkooli lõpõtamist umma tõist tüüaastat kerigukoolin (Võro 1. 8-klassilinõ kuul). Oppajidõ ruumin oll’ saina pääl direktri nõvvõ: noil, kel käümäldä, röntgenin är kävvü ja sanitaarraamat kõrda aia.
Röntgenikabinet…
Röntgenikabinet…
Tossu Tilda pajatus
Suur aovahe
Kats suvvõ tagasi oll’ Pärnun EPA, parhilladsõ maaülikooli kursusõseldsiliidsi kokkutulõk. Sinnä tulti egäst Eestimaa nukast. Üts kursaveli kogoni Ameerikast. Tä oll’ sääl osalinõ suurõn kinnisvaraärin.
Pido peeti kursasõsara kodomajutusõn. Ja pido oll’ äge. Süüdi ja juudi, lüüdi tandsu. Magama saadi pääle kesküüd. A hummogu olli kõik vahtsõst platsin. Pääle ameeriklasõ, kelle tarõst es kuulõ üttegi hellü.
Käüti mitu kõrd ussõ takan, iks vaikus. «Ütsaig naas’ seltskund hirmsahe murõtama,» kõnõl’ Võrumaa naanõ, kes…
Kats suvvõ tagasi oll’ Pärnun EPA, parhilladsõ maaülikooli kursusõseldsiliidsi kokkutulõk. Sinnä tulti egäst Eestimaa nukast. Üts kursaveli kogoni Ameerikast. Tä oll’ sääl osalinõ suurõn kinnisvaraärin.
Pido peeti kursasõsara kodomajutusõn. Ja pido oll’ äge. Süüdi ja juudi, lüüdi tandsu. Magama saadi pääle kesküüd. A hummogu olli kõik vahtsõst platsin. Pääle ameeriklasõ, kelle tarõst es kuulõ üttegi hellü.
Käüti mitu kõrd ussõ takan, iks vaikus. «Ütsaig naas’ seltskund hirmsahe murõtama,» kõnõl’ Võrumaa naanõ, kes…
Muda Mari pajatus
Pensionieelikide raha kasuminõ
Ma kuuli raadiost, et osa eestläisi täütse kõvastõ riigi ja panku tengelpunga. Siiämaani mõtli, et rahvas tahtsõ selle pensionirahha är vällä võtta, et täl om viländ panku nuumamisõst.
A nüüd anniva mõnõ kipõstõ tuusama raha panku kätte tagasi. Tõõsõ veivä uma raha kaupmiihi kätte. Ja hindäl iks olõ-i midägi, õnnõ häämiil tuust, et poodih sait julgõhe kaupa valli ja es piä murõhtama, kas rahha iks jakkus.
Perä vast mõtlõs iks kavvõmbahe…
Ma kuuli raadiost, et osa eestläisi täütse kõvastõ riigi ja panku tengelpunga. Siiämaani mõtli, et rahvas tahtsõ selle pensionirahha är vällä võtta, et täl om viländ panku nuumamisõst.
A nüüd anniva mõnõ kipõstõ tuusama raha panku kätte tagasi. Tõõsõ veivä uma raha kaupmiihi kätte. Ja hindäl iks olõ-i midägi, õnnõ häämiil tuust, et poodih sait julgõhe kaupa valli ja es piä murõhtama, kas rahha iks jakkus.
Perä vast mõtlõs iks kavvõmbahe…
Parm tsuskas: rattatii
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
