2022 om raamadukogoaastak
Kultuuriministeeriüm om kuulutanu timahavadsõ aastaga raamadukogoaastagas. Aasta joosul nõstõtas üles raamadukogodõ tegemiisi ja märgotõdas, kuimuudu raamadukogon elo edesi lätt. Tegemiisin lüü üten 800 raamadukoko üle Eesti. Aasta tetti pidolidsõlt vallalõ 12. vahtsõaastakuul Eesti kõgõ vanõmban rahvaraamadukogon Mulgimaal Tarvastun.
«Seo raamadukogoaasta om jaetu neläs teemas, egäl kvartalil…
«Seo raamadukogoaasta om jaetu neläs teemas, egäl kvartalil…
Kordemetsa Gerda. Rahmani Jani pilt
Hoiuraamadukogo and Võrol nõvvo ja korjas raamatit kokko
Midä tetä raamatidõga, midä inämb vaia ei lää? Eesti Hoiuraamadukogo tulõ seo kuu Võrolõ uma suurõ kogomiskampaaniaga «Anna raamatulõ vahtsõnõ elo!». Kogomiskasti pandas vällä 14. vahtsõaastakuul, raamadukogorahvas esi om korjaman ja nõvvo andman 22. vahtsõaastakuul kellä 12–16 Võromaa keskraamadukogon.
«Püvvämi…
«Püvvämi…
Jõululuulõtus tõi Orava oppajalõ Säinasti Enele puul tsika
Säinasti Ene om Orava koolin oppaja. Tä oppas aoluku ja keemiät, seo aasta naas’ tä ka 1.–3. klassi latsilõ võro kiilt oppama. Ku võro keele iistkõnõlõja Padari Ivari kuulut’ minevä aasta jõulukuun vällä jõululuulõtuisi konkursi, saat’ Ene sinnä…
Hoiami kokko!
Vanastõ hoitsõva inemise rohkõmb kokko. Mitu põlvkunda elli üte katussõ all, inämb käüti ka ütstõõsõl külän. Internetti vanastõ kõik aig es vahita, selle et tuud es olõki.
Eesti rahvas hoitsõ perämäne kõrd esieränis kõvastõ kokko laulva revolutsiooni aigu. Balti ketin saisti käest kinni hoitõn, tuu andsõ saisjilõ esieränis kõva…
Eesti rahvas hoitsõ perämäne kõrd esieränis kõvastõ kokko laulva revolutsiooni aigu. Balti ketin saisti käest kinni hoitõn, tuu andsõ saisjilõ esieränis kõva…
2022 maailman ja Võromaal
Parhillanõ aig paistus küländ keerolinõ,
a kuna nuu väega lihtsä ao omma olnu?!
2022. aasta om käen ja om selge, et ikäv taa aasta ei tulõ.
Luudusõ kruun
Olõmi perämäne kats aastat elänü haigusõhirmun. Taa aig om näüdänü, et kuigi inemine või arvada, et timä om luudusõ kruun, ja…
a kuna nuu väega lihtsä ao omma olnu?!
2022. aasta om käen ja om selge, et ikäv taa aasta ei tulõ.
Luudusõ kruun
Olõmi perämäne kats aastat elänü haigusõhirmun. Taa aig om näüdänü, et kuigi inemine või arvada, et timä om luudusõ kruun, ja…
Tõsõ kundi otsast. Latõrna palama pandja
Ütspäiv sõidi ma pümmen autoga tiid pite ja naksi kaema, miä tii päält paistus. Näi valgust maiu aknin, tii veeren ja kavvõmban kah. Valgusõ pääle läts’ miil õkva rõõmsambas. Sõidi müüdä ka kalmuaiast ja näi sääl kündlit palaman. Parhillatsõl pümmel aol tahami…
Husara Tani ja tirisliti
Eestin om võlssmise kultuur kõvastõ alla käünü. Pääle jahimeeste kokkutulõki ja Tuvikõsõ Kaarli ei tulõki midägi ilusat miilde. Aga meil om olõman väega illus võlssjutt, midä mu latsõpõlvõn tiisevä pia kõik. Päälkiri oll’ «Husara Tani jahilugu». Hussar, Husara. . . . ilmselt Vahtsõliina kandist. Aga olgu.
Juttu hinnäst ei olõ…
Juttu hinnäst ei olõ…
Horoskoop 2022. aastagas
Katõtõistkümnele tähemärgile kuulutas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi (46).
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Nakka joba ummi vaimsit lainit õigõlõ võnkmissagõhusõlõ säädmä, selle et vahtsõ aastaga keskkotsil uut sinno ka vahtsõnõ tüü. Seo tulõ sääne, midä sa mõista-i viil ettegi kujota, näütüses saat eläjäaia direktris.
Raha. Ull’ ülemb tetäs vallalõ ja vahtsõnõ nõst su palka. Hää ülemb tulõ tuu pääle niisamagi….
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Nakka joba ummi vaimsit lainit õigõlõ võnkmissagõhusõlõ säädmä, selle et vahtsõ aastaga keskkotsil uut sinno ka vahtsõnõ tüü. Seo tulõ sääne, midä sa mõista-i viil ettegi kujota, näütüses saat eläjäaia direktris.
Raha. Ull’ ülemb tetäs vallalõ ja vahtsõnõ nõst su palka. Hää ülemb tulõ tuu pääle niisamagi….
Joulu omma lännü, rahu las jääs
Aasta kõgõ suurõmba pühä omma läbi, täämbä om nuudipäiv. Kas konhgi viil tuust vanast kombõst kinni peedäs, et mehe aije taal pääväl nuudiga pühä vällä, tuud ei tiiä, a joulurahu, mea joululaupäävä vällä kuulutõdi, om nüüd läbi.
Jo tõist rehki peeti pühhi tõistmuudu. Kaeti ette, ku pall’u kõrraga küläliisi tarrõ kutsu ja es tükitä esi kah nii vääga sinnä, konh puhast luhvti vähä. Tuust oll’ hää, et inemise olli…
Jo tõist rehki peeti pühhi tõistmuudu. Kaeti ette, ku pall’u kõrraga küläliisi tarrõ kutsu ja es tükitä esi kah nii vääga sinnä, konh puhast luhvti vähä. Tuust oll’ hää, et inemise olli…
Priinime lugu: Koorberg
Seol priinimel om Eestin küll kõgõs 11 kandjat, a nime noorõmbal varjantsil Korberg om 37 kandjat. Vinnemaal või kandjit olla kah peris pall’o, ei mõistaki arvada, ku pall’o.
Nimi om tegünü katõn paigan, a profesri Musta Aadu andmõbaasin taa kottalõ märki olõ ei, selle et hingelugõmisist Liivimaal 1826 ja 1834 ei saaki taad nimme löüdä.
Om häste teedä, et Räpinä opõtaja J. Fr. Heller pandsõ priinime ka Peipsist Vinnemaa poolõ pääl elävile lutõrlaisilõ,…
Nimi om tegünü katõn paigan, a profesri Musta Aadu andmõbaasin taa kottalõ märki olõ ei, selle et hingelugõmisist Liivimaal 1826 ja 1834 ei saaki taad nimme löüdä.
Om häste teedä, et Räpinä opõtaja J. Fr. Heller pandsõ priinime ka Peipsist Vinnemaa poolõ pääl elävile lutõrlaisilõ,…
Valgõ tsirk
Miis juussõ mõtsa vaihõl, nigu iks innembä joostu oll’. Võih oll’ hää hinnäst jovvukana tunda, kipõmb korgist puiõst, miä jo aastit üte kotusõ pääl sammõld sälgä olliva kasutanu. Aig läts’, ni tiigi. Mõts läts’ tihtsämbas ja pümmembäs. Kõrraga es tiiä miis inämb, kost sai tultus vai kohe edesi…
Tossu Tilda pajatus
Kass võtsõ kündlest tuld
Oll’ 1947. vai 1948. aasta jõuluaig, täpsele olõ-i meelen. Koolin ma sis viil es käü. Kesk tarrõ saisõ jõulukuus. Ku Eesti jäl vabas sai, kõnõldi Vinne aol tekkega katõtuist aknist jõulõ aigu. Sääl liina veeren uulitsal es olõ meil midägi ega kedägi pelädä, kuusõ helk paistu aknõst vällä.
Esä Ruudi ja sõaväelädsest üüriline Dimitri, esi kaalapite kuun ja tühäs juudu viinaklaasi lavva pääl, lauli üten meelen mõtsa all kasunust kuusõkõsõst.…
Oll’ 1947. vai 1948. aasta jõuluaig, täpsele olõ-i meelen. Koolin ma sis viil es käü. Kesk tarrõ saisõ jõulukuus. Ku Eesti jäl vabas sai, kõnõldi Vinne aol tekkega katõtuist aknist jõulõ aigu. Sääl liina veeren uulitsal es olõ meil midägi ega kedägi pelädä, kuusõ helk paistu aknõst vällä.
Esä Ruudi ja sõaväelädsest üüriline Dimitri, esi kaalapite kuun ja tühäs juudu viinaklaasi lavva pääl, lauli üten meelen mõtsa all kasunust kuusõkõsõst.…
Muda Mari pajatus
Kevväi olõ-i kavvõh
Ma kuuli raadiost, et vahtsõst aastast nakkas ka söögikraam poodih masma börsihinda. Et üts päiv om leib otav, a tõõsõl pääväl säidse kõrda kallimb. Nigu voolu hind iih tege. Ku käüt poodih odava hinnaga pääväl, saat rahha kokko hoita.
Kokko prooviti hoita ka inne jõulu. Pall’o inemise hädäldi, et saa-i verivorsti praati, elektri om kallis. Ma ei tiiä, kuimuudu noid vorstõ elektriga praaditas. Ma iks panõ tulõ pliidi ala ja vorsti…
Ma kuuli raadiost, et vahtsõst aastast nakkas ka söögikraam poodih masma börsihinda. Et üts päiv om leib otav, a tõõsõl pääväl säidse kõrda kallimb. Nigu voolu hind iih tege. Ku käüt poodih odava hinnaga pääväl, saat rahha kokko hoita.
Kokko prooviti hoita ka inne jõulu. Pall’o inemise hädäldi, et saa-i verivorsti praati, elektri om kallis. Ma ei tiiä, kuimuudu noid vorstõ elektriga praaditas. Ma iks panõ tulõ pliidi ala ja vorsti…
Parm tsuskas: tiidüsnõvvukogo
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
