Aastapääväkontsõrt Savõrnan
Vabariigi aastapäivä tähistedi mitmõl puul pidoliidsi kontsõrtõga. Savõrna küläkeskusõ saalin sai minevä pühäpäävä kuulda vaeldumiisi miihilaulu ja lõõdsamängu.
Eesti Vabariigi 104. aastapääväle pühendedül kontsõrdil Savõrna küläkeskusõ saalin asti üles Lasva miihikuur ja Tartese Heino perreansambli. Mõlõmba esinejä tulli püüne pääle kats kõrda, nii sai vaeldumiisi…
Eesti Vabariigi 104. aastapääväle pühendedül kontsõrdil Savõrna küläkeskusõ saalin asti üles Lasva miihikuur ja Tartese Heino perreansambli. Mõlõmba esinejä tulli püüne pääle kats kõrda, nii sai vaeldumiisi…
Üü-ülikooli loeng paigapäälitsest ja aolidsõst talomuro ilmaruumin
Neläpäävä, 3. urbõkuul kell 18 peetäs Tal’nan Kumu kunstimuusõumin näütüse «Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti luuja» üte jaona Üü-ülikooli loengut.
Rahvaperändüsetiidläne ja kultuuriaoluulanõ Kõivupuu Marju kõnõlõs paigapäälitsest ja aolidsõst talomuro ilmaruumin. Üten mõtlõsõ näütüse «Talomuro ilmaruum» kuraatri Pählapuu…
Rahvaperändüsetiidläne ja kultuuriaoluulanõ Kõivupuu Marju kõnõlõs paigapäälitsest ja aolidsõst talomuro ilmaruumin. Üten mõtlõsõ näütüse «Talomuro ilmaruum» kuraatri Pählapuu…
Euruupa kultuuripääliina Tarto maailmaülikuul ots Lõunõ-Eestist ütenlüüjit
Tarto liin üten Lõunõ-Eestiga om 2024. aastagal Euruupa kultuuripääliin. Kultuuripääliina kavan om ettevõtminõ, miä kuts Lõunõ-Eesti kogokundõ üles ummi tegemiisiga üten lüümä. Midä täpsempä plaanitas? Küsümiisile vastas Tarto maailmaülikooli projektijuht Laanõ Triinu Tarto Ülikooli…
Katõ jalaga maa pääl
Parhillanõ rahulda aig maailman nõud kõrrast inämb selget pääd ja katõ jalaga maa pääl olõmist. Tuu ei olõ kerge, selle et maailm muut hinnäst ilmadu kipõstõ. Pääle tulõ mugu vahtsõt ja vahtsõt teedüst, tuu väsütäs ja tege meele hereväs. Tuuperäst omma hää säändse tegemise, miä vahepääl…
Tootsi Tiit: mi ülesannõ om umma kiilt hoita ja latsilõ edesi anda
Küsümiisile vastas seo kuu võro keele iistkõnõlõja, Võromaa arõnduskeskusõ juhataja Tootsi Tiit.
Mille ollit valmis nakkama võro keele iistkõnõlõjas?
Om jo sääne üleskutsminõ, et kiä mõist võro kiilt ja taht taad vällä tuvva, andku Võro instituudilõ teedä, ja noist…
Mille ollit valmis nakkama võro keele iistkõnõlõjas?
Om jo sääne üleskutsminõ, et kiä mõist võro kiilt ja taht taad vällä tuvva, andku Võro instituudilõ teedä, ja noist…
Tagasikaetus lähembäle aoluulõ
Laulimi käest kinni hoitõn. Närviirsemi, kuis Rüütlil Moskvan lätt. Teimi püksirihma vahtsiid mulkõ ja tennässimi õnnõ, et kartlikoorõ omma iks viil tsiasüük. Noidõ koortõ süümises oll’ meil vaim valmis, a periselt vaia es lähä.
Tassakõistõ läts’ elu parembas. Sis äkki tull’ suur hiitümine. Kuulutõdi maha,…
Tassakõistõ läts’ elu parembas. Sis äkki tull’ suur hiitümine. Kuulutõdi maha,…
Kiri Võrolt. Võro, luulõ ja tantra
Katõ aasta iist kiroti väikun Võro liinan olnust luulõõdagust. Kiroti tuust, kuis kodotsõn Stedingu kohvikun om õdagut kaema tulnu paarkümmend inemist, ja tuud neläpäävä õdagu. Väiku Võro liina kotsilõ om tuu väega hää. Nuur laulukirotaja laul umalõ inneskidsele oppajalõ, nigu olnu tuu timä…
Tiatri- ja talomiis Rüütle Janno
Põlva kandi Lutsu külä talo- ja tiatrimiis Rüütle Janno om seos aastas tiatriplaani paika pandnu, a põlluplaanõga om viil umajago päämurdmist.
Lutsu tiatri, midä Rüütle Janno vidä, om seo aasta saanu joba kolm kõrda avvo. Minevä suvi mängitü tükü «Lõõdsajummal» nimmas’ Eesti rahvamajjo ütisüs aasta…
Lutsu tiatri, midä Rüütle Janno vidä, om seo aasta saanu joba kolm kõrda avvo. Minevä suvi mängitü tükü «Lõõdsajummal» nimmas’ Eesti rahvamajjo ütisüs aasta…
Kõik tahtva kitmist
Inemine om kitmisega kidsi. Ku kiä midä häste tege, paistus tuu nii harilik, nii piätki olõma. Ja kiäki ei panõ nigu tähelegi, pall’o tõõnõ um tollõ õnnõstumisõs vaiva nännü.
A ku kiä piässi midä halvastõ tegemä, kas nimme vai kogõmalda, kül sis om kaagutajit. Mille tä iks nii tekk’? Kae, ku ull’ tä om. Mõista õi kõgõ lihtsämbät asja. Vai viil hullõmb mõtlõminõ tõsõ inemise kottalõ: kae, määne pätt tä om.
Välläüteldü sõna…
A ku kiä piässi midä halvastõ tegemä, kas nimme vai kogõmalda, kül sis om kaagutajit. Mille tä iks nii tekk’? Kae, ku ull’ tä om. Mõista õi kõgõ lihtsämbät asja. Vai viil hullõmb mõtlõminõ tõsõ inemise kottalõ: kae, määne pätt tä om.
Välläüteldü sõna…
Mannavatt
Parhilla om perämädsest perämäne aig kurõmarjust mannavattu tetä. Hää latsõpõlvõsüük oll’, a tuust aost pääle, ku ma olli küländ vana, et esi kloppi, läts’ nigu himo päält är. Mis no massinaga vika!
Üts ull’ juhtuminõ tull’ kah miilde tuust aost, ku ma viil oppajakoolitusõ magistrin oppaja olli. Üts plikakõnõ (aasta…
Üts ull’ juhtuminõ tull’ kah miilde tuust aost, ku ma viil oppajakoolitusõ magistrin oppaja olli. Üts plikakõnõ (aasta…
Priinime lugu: Määrits, Meerits ja Merits
Põhimõttõlidsõlt sama nime mitu kujju omma tegünü eri paigun. Määrits (66) ja timä vannamuudu kiräpilt Märitz (11) omma päämidselt Sangaste peritolu nime, Meerits (156) ja Merits (44) omma tegünü häste mitman paigan.
Sangaste Vaalumõisa Määritse talu peremehe Märitze Walda perrätulõja panti Soontaga mõisa hingelugõmistõ nimega Meritz. Sama priinime sai ka Kuigatsi mõisa kokk. Ka priinime Märitz saaja Unikülä, Tõlliste ja Iigastõ mõisan piässi olõma seo suguvõsa kavvõmba liikme.…
Sangaste Vaalumõisa Määritse talu peremehe Märitze Walda perrätulõja panti Soontaga mõisa hingelugõmistõ nimega Meritz. Sama priinime sai ka Kuigatsi mõisa kokk. Ka priinime Märitz saaja Unikülä, Tõlliste ja Iigastõ mõisan piässi olõma seo suguvõsa kavvõmba liikme.…
Edimäne ja perämäne hans’avõtminõ
Lutsu Oskar alust’ «Keväde» raamatut lausõgõ: «Ku Arno esäge koolitarrõ jõudsõ, olli tunni joba alanu.» Alusta luku lausõgõ: «Film «Keväde» tetti aastid ildampa, ku mi vellege mõnda ossa filmist joba mängsemi.»
Olli kuvvõ aasta vannunõ ja veli neli aastakka vanõmb. Oll’ 1960. aasta…
Olli kuvvõ aasta vannunõ ja veli neli aastakka vanõmb. Oll’ 1960. aasta…
Aigu om!
Mõnõ omma ütelnüvä, et juhussit olõ ei olõmah. Kõik käü ummi säädüisi perrä, esiasi, kas inemine noid köüdüssit tähele pand vai välla märki jõud. Vahel mõista ei esiki takkaperrä tark olla.
Naksi liinast kodo sõitma. Ilm olle pümme ja vähä saonõ. Sai vällä ringtii pääle, a sääl jõudsõ üts suur veomassin õkva must ette. Käändse vällä kah samma tiid kohe makki.
Suur massin kuurmaga, ma väiko autoga. Arvada om, et jäi mullõ jalgo. Hariligult sõidassi…
Naksi liinast kodo sõitma. Ilm olle pümme ja vähä saonõ. Sai vällä ringtii pääle, a sääl jõudsõ üts suur veomassin õkva must ette. Käändse vällä kah samma tiid kohe makki.
Suur massin kuurmaga, ma väiko autoga. Arvada om, et jäi mullõ jalgo. Hariligult sõidassi…
Jahutalongi
1967. aastagal oodi ma umma edimäst last. Oll’ viläikaldus ja saia ja jahhu anti jaoperrä talongõga. Talongikaup tull’ kipõlt vällä osta, muidu jäit viil ilma. Et veidemb ostõtu, olli egäl puul ka reklaami, et saiatuutõ tapva inemiisi.
Üts nuur naanõ läts’ tohtri mano, et õigõ pia piät aig käen olõma. Arst kamandanu, et minku kipõstõ haigõmajja, õkva nakkas sünnütämä.
Naanõ juussõ Võro taksopiätüste ja kamand’ juhti: «Kipõlt Nöörimaalõ, mul vaia inne sünnütüst säält jahu är…
Üts nuur naanõ läts’ tohtri mano, et õigõ pia piät aig käen olõma. Arst kamandanu, et minku kipõstõ haigõmajja, õkva nakkas sünnütämä.
Naanõ juussõ Võro taksopiätüste ja kamand’ juhti: «Kipõlt Nöörimaalõ, mul vaia inne sünnütüst säält jahu är…
Tossu Tilda pajatus
Kõrran ja kõtun!
Seo jutukõsõ kõnõl’ mullõ pääle kooli kokkutulõkit aoluuoppaja, kes pand’ kokku erileheküle tollõaigsõn rajoonilehen. Et koolin käve pall’u säändsit latsi, kelle imä ja esä, a vanavanõmba ja muid sugulaisi kah olli tuu kooli lõpõtanu, sündü rubriik inneskiidsi opilaisi koolimälehtüisist. Tuu latsi kirjapanõk oll’ väega hää minekiga.
Päiv pääle kokkutulõkit varra hummogu pesti aoluuoppaja kortõri ussõ pääle. Sisse astõ üts küläaktivist, kelle poja olli kirotanu jutu, kuis näide esä oll’ tõisi…
Seo jutukõsõ kõnõl’ mullõ pääle kooli kokkutulõkit aoluuoppaja, kes pand’ kokku erileheküle tollõaigsõn rajoonilehen. Et koolin käve pall’u säändsit latsi, kelle imä ja esä, a vanavanõmba ja muid sugulaisi kah olli tuu kooli lõpõtanu, sündü rubriik inneskiidsi opilaisi koolimälehtüisist. Tuu latsi kirjapanõk oll’ väega hää minekiga.
Päiv pääle kokkutulõkit varra hummogu pesti aoluuoppaja kortõri ussõ pääle. Sisse astõ üts küläaktivist, kelle poja olli kirotanu jutu, kuis näide esä oll’ tõisi…
Muda Mari pajatus
Madisõpäävä mõtõlus
Ma kuuli raadiost, et vanastõ es tohe madisõpäävä ei nõklu ega muid terävit tüüriistu pruuki, muido tulõvat suvõl pall’o hussõga kokkoputtumist. Nõglumisõ asõmõl pidi vanarahvas käsikivvi ümbre ajama, et kärbläse «är jahvata». Sõs pidi suvõl egäsugumaidsi jälehit sitikit veidemb olõma.
Vanastõ võisõ jo nii olla, a parhilla om ka madissõpäävä aigo kõgõsugumaidsi mutikit liikman, kiä esi elo parõmbas saamisõs tii-i muud ku rüükvä ja vehkvä rusikidõga. Tõisi sõimamisõga olõ-i elo kunagi parõmbas…
Ma kuuli raadiost, et vanastõ es tohe madisõpäävä ei nõklu ega muid terävit tüüriistu pruuki, muido tulõvat suvõl pall’o hussõga kokkoputtumist. Nõglumisõ asõmõl pidi vanarahvas käsikivvi ümbre ajama, et kärbläse «är jahvata». Sõs pidi suvõl egäsugumaidsi jälehit sitikit veidemb olõma.
Vanastõ võisõ jo nii olla, a parhilla om ka madissõpäävä aigo kõgõsugumaidsi mutikit liikman, kiä esi elo parõmbas saamisõs tii-i muud ku rüükvä ja vehkvä rusikidõga. Tõisi sõimamisõga olõ-i elo kunagi parõmbas…
Parm tsuskas: külmäpühä
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
