Nal’apäiv tõi häid nal’ajuttõ
Võro keele iistkõnõlõja Jansonsi Silvi välläkuulutõdulõ nal’avõistlusõlõ saadõti 1. mahlakuul paras ports võrokeelitsit nalju.
«Nal’ategemine om tõsinõ asi ja nal’a vahendaminõ om viil tõsitsõmb,» löüd Jansonsi Silvi. «Ja jutustaminõ ja kirjapandminõ omma kah kats esi asja.»
Kokko saadõti võistlusõlõ 18 nall’a. «Naarda saimi veidemb…
«Nal’ategemine om tõsinõ asi ja nal’a vahendaminõ om viil tõsitsõmb,» löüd Jansonsi Silvi. «Ja jutustaminõ ja kirjapandminõ omma kah kats esi asja.»
Kokko saadõti võistlusõlõ 18 nall’a. «Naarda saimi veidemb…
Sännän tulõ Adsoni luulõlugõmisvõistlus
Võrokeelist latsi ilolugõmist kuuld timahavva Sännä mõisan 12. lehekuu pääväl (12.05) algusõga kell 12. Võistlusõlõ om aigu kirja panda 9. lehekuu pääväni. Latsi lugõmist omma oodõdu kaema ja kullõma kõik huvilidsõ.
Adsoni Arturi luulõlugõmisvõistlusõlõ oodõtas latsi tsill’okõisist nikagu gümnasisteni. Lugõjit hinnatas nelän…
Adsoni Arturi luulõlugõmisvõistlusõlõ oodõtas latsi tsill’okõisist nikagu gümnasisteni. Lugõjit hinnatas nelän…
Oodõtas Hurda-preemiä välläandmisõ ettepanõkit
Hurda Jakobi nimeline Põlva rahvaharidusõ selts uut ettepanõkit timahavadsidõ rahvuskultuuri avvohindu andmisõs.
Preemiä andmisõga hoidas alalõ Hurda Jakobi mälehtüst ja hergütedäs rahvuskultuuriga köüdetüid tegemiisi Eestin ja Põlva maakunnan.
Statuudi perrä andas egäl aastagal vällä kats preemiät: üts inemisele, kiä om ummi tegemiisiga…
Preemiä andmisõga hoidas alalõ Hurda Jakobi mälehtüst ja hergütedäs rahvuskultuuriga köüdetüid tegemiisi Eestin ja Põlva maakunnan.
Statuudi perrä andas egäl aastagal vällä kats preemiät: üts inemisele, kiä om ummi tegemiisiga…
Kalkuna Mari näütäs Tarton umma Võromaad
Eesti Rahva Muusõumi (ERM) Eestimaa inemiisist ja paigust kõnõlõvan autoriõdagidõ sar’an astus täämbä, 7. mahlakuul kell 19 üles Kalkuna Mari.
Võromaa muusigu, laulja ja luuja Kalkuna Mari miildejäävä meloodia ja ruumilidsõ helümaastigu omma toukõ saanu eesti luulõst ja luudusõst, rahvalaulust ja elost…
Võromaa muusigu, laulja ja luuja Kalkuna Mari miildejäävä meloodia ja ruumilidsõ helümaastigu omma toukõ saanu eesti luulõst ja luudusõst, rahvalaulust ja elost…
Kreutzwaldi memoriaalmuusõumin näüdätäs ukrainakeelist «Kalõvipoiga» ja tutvustõdas tõlkjat Räppo Anfissat
Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi vahtsõn välläpanõginukakõsõn saa nätä dokumente, käsikirju ja pilte, miä tutvustasõ eesti rahvuseeposõ ukraina kiilde pandjat Räppo Anfissat. «Kalõvipoig» ilmu ukraina keelen 1981. aastagal Kiievin, nii…
Kuis terves saia?
Olõ tähele pandnu, et ilman om mõnigi asi sääne, kon umahindä otsustus ja tahtminõ midägi mõotas. Üts hummok, ku üles heräsi, tundsõ hinnäst tõistmuudu. Mõtli, et olõ haigõs jäänü. Tahtsõ joba kraadiklaasi võtta, a sis otsusti ümbre: ei, ma ei olõ haigõs jäänü, olõ hoobis terves saanu.
Arvada…
Arvada…
Kuis võlss veidemb halva sünnütänü?
Pall’o eestläse kaoti minevä aasta rahha, selle et usksõva imeliidsi võlssjuttõ. Kokko 7,2 miljonni eurot. Timahava omma neosama võlssjutu lännü viil ilosambas. Pääle tuu omma üten Ukraina sõa alostusõga lakja lännü vahtsõ võlsi. Noidõ uskminõ ei petä rahha vällä, a and huugu…
Piaaigu nigu kerigujutlus
Om käen aig, kon moodun ukrainlaisi avita – küll rahaga ja muidu kah. Kõik om õigõ ja hää, a üts asi pand ette kaema. Meil tetäs kõkkõ kampaania kõrran ja või arvada, et ütski kampaania ei saa väega kaua kestä. A tuu sõda sääl lõunan…
Tõsõ kundi otsast. Tii ilo
Üts hummok tull’ koton ollõn pääle ummamuudu tunnõ, et täämbä võinu kohegi minnä. Välän oll’ parasjago külm, lumi oll’ parajalõ nii paks, et üle saapaveere es tulõ. Pini jäi kurva näoga kaema, ku lätsi väretist vällä ja kääni hinnäst tuu tii pääle, mis läts’ läbi…
Bratwurst, krankenhaus ja kohopiimäpondsigu Õdagu-Saksamaal
Umbõlõ hää, ku sõpru om ka tõsõl puul piiri. Kääpä põhikoolil om Euruupan hulga sõpru, kellega tetäs kuuntüüd, ja joba 22 aastakka omma Kääpä opilasõ käünü külän Saksamaal Friedrich Spee kooli opilaisil ja vastapite.
Sääne opirändämine vei ka timahava…
Sääne opirändämine vei ka timahava…
Kuis kemmerguga saa?
Aig ei olõ põra, teedäki, kõgõ rõõmsamb ja laabsamb. Järest enämb tegünes manu asju, mille üle nigu enämb naarda ei tihkõgi.
Nuu inemise, kiä raadiod kullõsõ, telekast kah ennegi seebikõid ei kae ja mõnd lihte kah vahel lugõva, omma ütsjagu närvi aet ja valmis puuti juuskma, nigu jäl mõnõst söögikraamist maha üldäs, et tä kaos müügilt vai lätt vääga kallis. Esiki pakku juuskmisest kõnõldas, aga enämbüisi nii, et ei olõ õigõdõ…
Nuu inemise, kiä raadiod kullõsõ, telekast kah ennegi seebikõid ei kae ja mõnd lihte kah vahel lugõva, omma ütsjagu närvi aet ja valmis puuti juuskma, nigu jäl mõnõst söögikraamist maha üldäs, et tä kaos müügilt vai lätt vääga kallis. Esiki pakku juuskmisest kõnõldas, aga enämbüisi nii, et ei olõ õigõdõ…
Elät vai koolõt?
Om arotõt inemise elo ja surma üle. Kes taht ellä vai kes ei taha inämb ja taht är koolda. Mõni taht eutanaasiat, avitõdut elost ärminekit.
Osa inemiisi (inämbält jaolt noorõ) lätt siist ilmast är umal vabal tahtõl. Kül om süüdü õnnõtu armastus, suurõ võla vai viil mõnõ põhjusõ, mis jääseki tiidmädä. Mõnõl lätt iks õnnõs kah, jääs ello ja peräst viil nakkas mõtlõma, ku hää om iks ellä.
Väega halv asi om ütsindäolõk, esieränis…
Osa inemiisi (inämbält jaolt noorõ) lätt siist ilmast är umal vabal tahtõl. Kül om süüdü õnnõtu armastus, suurõ võla vai viil mõnõ põhjusõ, mis jääseki tiidmädä. Mõnõl lätt iks õnnõs kah, jääs ello ja peräst viil nakkas mõtlõma, ku hää om iks ellä.
Väega halv asi om ütsindäolõk, esieränis…
Priinime lugu: Tsupsman ja Zupsmann
Nimekujul Tsupsman om 38 kandjat, Zupsmann – 28. Lisas omma viil Zupsman (21) ja Tsupsmann (6). Muiduki om taa kõik üts ja sama Räpinä priinimi algkujuga Zupsmann. Tunnus, et ts-algusõga kirotamist om rohkõmb suguvõsa Vinnemaalõ vällä rännänün ja tagasi tulnun harun, näide jaos oll’ tuu kiräpildi vahetus sama välläütlemisega: z- > ц- > ts-. Eestin om jäädü tartu keele z-i [tseti] manu, võlss olnugi taad nimme vällä üteldä…
Kõva ki ja pehme bi
Kodorahvas kõnõliva, et ma ollõv joba kolmõaastadsõlt lukõ mõistnu. Tollõn ma esi kahtlõ. Võiolla et ma tähti tundsõ, a lugõmisõga olle nigu olle. A egä pere taht jo näüdätä, et lats om tark, illos ja hää.
Esi ma mäletä lugõma opmist niiviisi, et üteh vanaimäga mi opsõmi.…
Esi ma mäletä lugõma opmist niiviisi, et üteh vanaimäga mi opsõmi.…
Pressraud
Lää säidsekümmend ja mõni aasta rohkõmp aigu tagasi. Vanaimä ja vanaesä olliva mul käsitüülidse. Oll’ kolhoosi minegi aig, vanaesä es lää. Kasvat’ linna, minkast sai seoilma mõistõ perrä valmis toodõ. Linna külveti, kakuti, panti hakki, kuivati, raadsiti, leotõdi, pleegitedi, rabati, kedräti, kuuti telgi pääl rõivas. Vanaesä ummõl’ sis püksi vai midägi muud, midä kellelgi vaia läts’. . . . A tuu olõssi eräle jutt.
Vanaesä oll’ valmis ummõlnu vahtsõ pindsagu, midä oll’ vaia pressi, tuu jaos oll’ olõman…
Vanaesä oll’ valmis ummõlnu vahtsõ pindsagu, midä oll’ vaia pressi, tuu jaos oll’ olõman…
Tossu Tilda pajatus
Soomõ sann ja sotsialistlik võistlus
1960. aastidõ lõpust, esieränis 1970. aastil naati egäl puul Eestin Soomõ sannu ehitämä. Tuu oll’ avvuküsümüs, et su asutusõn vai ettevõttõn om joba uma sauna pistü aetu.
Põllutehniga-ettevõttõl oll’ üts edimäidsi sannu Võrumaal. Pääle ihuharimisõ sai sannan muud kah tetä. Säälse tüüinemise ja külärahvas mäletäse lõbusit sannapidusit. Sääl võeti vasta küläliidsi, sanna renditi vällä tõisilõ.
Huvitaval kombõl kõlvas’ kotus är ka sotsialistlikun võistlusõn. Es olõ nii ammõtlik. Võrumaa põllutehniga-ettevõttõl oll’…
1960. aastidõ lõpust, esieränis 1970. aastil naati egäl puul Eestin Soomõ sannu ehitämä. Tuu oll’ avvuküsümüs, et su asutusõn vai ettevõttõn om joba uma sauna pistü aetu.
Põllutehniga-ettevõttõl oll’ üts edimäidsi sannu Võrumaal. Pääle ihuharimisõ sai sannan muud kah tetä. Säälse tüüinemise ja külärahvas mäletäse lõbusit sannapidusit. Sääl võeti vasta küläliidsi, sanna renditi vällä tõisilõ.
Huvitaval kombõl kõlvas’ kotus är ka sotsialistlikun võistlusõn. Es olõ nii ammõtlik. Võrumaa põllutehniga-ettevõttõl oll’…
Muda Mari pajatus
Soolanõ jutt
Ma kuuli raadiost, et eestläse söövä ülearvo pall’o suula. Tuu jutt või eski õigõ olla. Ku minevaasta ostõti suula kilodsõ kotiga, sõs no kümnekilodsõga. Ja ku suul jo kotiga nukah om, sõs saa-i müüdä kaia. Tulõ iks peoga võtta.
A suul om tervüsele halv. Kiä mälehtäs, sõs Vinne aol es olõ poodih kohviupa. Sait osta õnnõ viläkohvi – teräviläsegu nr 1. Sõs ka kõnõldi raadioh ja kirotõdi aoleheh, et kohvijuuminõ om tervüsele…
Ma kuuli raadiost, et eestläse söövä ülearvo pall’o suula. Tuu jutt või eski õigõ olla. Ku minevaasta ostõti suula kilodsõ kotiga, sõs no kümnekilodsõga. Ja ku suul jo kotiga nukah om, sõs saa-i müüdä kaia. Tulõ iks peoga võtta.
A suul om tervüsele halv. Kiä mälehtäs, sõs Vinne aol es olõ poodih kohviupa. Sait osta õnnõ viläkohvi – teräviläsegu nr 1. Sõs ka kõnõldi raadioh ja kirotõdi aoleheh, et kohvijuuminõ om tervüsele…
Parm tsuskas: vanamiis Kaitsõliidun
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
