Nuuri kokkosaaminõ Tarton
Minevä puulpäävä oll’ võro keele ja kultuuri huviliidsi nuuri kokkosaaminõ Tarto liinan. Ütenkuun käüti Jaani kerikon, kon Kuslapuu Kaisa kõnõl’ hõrilamängmisest ja umast loomingust, ja Tarto Ülikooli luudusmuusõumin, kon Kalla Urmas kõnõl’ näütüsel olõvist eläjist ja näide võrokeelitsist nimmist.
Võro keele ja kultuuri huvilidsõ noorõ omma…
Võro keele ja kultuuri huvilidsõ noorõ omma…
Põlva kandi miihi nal’alidsõ juhtumisõ saiva raamatulõ
Mamastõ külä miis Kaha Kaido om kokko säändü raamadu «Ütekõrra om katõkõrra», kost löüd võrokeelitsit juttõ juhtumiisist, miä omma sündünü Põlva kandin päämidselt kolhoosiaol. Raamatulõ kokko kor’adu luu omma suurõlt jaolt peri miihi maailmast, juhtunu näütüses tüükua man…
Kauksi Üllel tull’ vällä näütemänguraamat
Trüküst om tulnu Kauksi Ülle raamat «Hitivabrik», kon om viis lühküt näütemängu.
Näütemäng «Hitivabrik» om autori kumardus latsõiä lemmikkoomiksilõ Piilupart Donaldist. Näütemängun «Kolm hinnapakmist» kaias vanna muinasjuttu täämbädse ao projektijuhi silmiga. Näütemäng «Trummiotsja» om tett tšuktši muinasjuttõ perrä ja sääl otsitas…
Näütemäng «Hitivabrik» om autori kumardus latsõiä lemmikkoomiksilõ Piilupart Donaldist. Näütemängun «Kolm hinnapakmist» kaias vanna muinasjuttu täämbädse ao projektijuhi silmiga. Näütemäng «Trummiotsja» om tett tšuktši muinasjuttõ perrä ja sääl otsitas…
Tandsupidol kiteti sanna
29. lehekuul Põlvan Indsikurmun peetü Kagu-Eesti tandsupido teemä oll’ «Sanna kitmine». Pido kõnõl’ sannast, miä om olnu eestläisile pühä paik ja köüdet elo alostusõ ja lõpuga.
Et Vana-Võromaa suidsusannakombõ omma UNESCO üleilma tähtsä kultuuriperändüse nimekirän, passis mikandin sannaga köüdetüt iks miilde tulõta ja püüne pääle tuvva.
UL
Et Vana-Võromaa suidsusannakombõ omma UNESCO üleilma tähtsä kultuuriperändüse nimekirän, passis mikandin sannaga köüdetüt iks miilde tulõta ja püüne pääle tuvva.
UL
Näütüs «Talomuro ilmaruum» tuvvas Eesti Rahva Muusõummi
4. piimäkuust saa Tarton Eesti Rahva Muusõumi galeriin kaia näütüst «Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti luuja». Hinnatut näütüst, miä kõnõlõs Lõunõ-Eesti elolaadist, sai varrampa nätä Tal’nan Kumu kunstimuusõumin. No saa kooni 21. põimukuuni kuraatri Pählapuu Liisi kokko säetüt näütüst kaia Tarton.
Näütüsel omma välän ligi 50 kunstnigu pildi. Näide kunstnigõ siän omma Pärsimäe Karl, Süvalo Konstantin, Vahtra Jaan, Rüga Eduard, Ormissoni Villem, Koorti Jaan, Areni Peet,…
Näütüsel omma välän ligi 50 kunstnigu pildi. Näide kunstnigõ siän omma Pärsimäe Karl, Süvalo Konstantin, Vahtra Jaan, Rüga Eduard, Ormissoni Villem, Koorti Jaan, Areni Peet,…
Peritüisi väärtüisi üüpäiv Võromaal
11.–12. piimäkuul tulõ Võromaal peritüisi väärtüisi üüpäiv, midä kõrraldas Eesti folkloorinõvvokogo. Säänest üüpäivä peetäs kõrra aastan ja tuu rändäs Eestimaad pite.
Seokõrd oldas Võromaal ja kõnõldas mi kandi perimüsest. Opitarõ ja loengu peetäs Rõugõ kandin Kiidi turismitalon, välläsõit tetäs ka Vahtsõliina Küläorgo Triinu permakultuuri aida ja Teppo lõõdsatallo Loosu külän. Opitarri võtva iist Jüvä Sullõv, Kõivupuu Marju, Kalla Urmas, Querrini Triinu, Veeroja Eda, Hainsoo Meelika, Noormaa Tarmo,…
Seokõrd oldas Võromaal ja kõnõldas mi kandi perimüsest. Opitarõ ja loengu peetäs Rõugõ kandin Kiidi turismitalon, välläsõit tetäs ka Vahtsõliina Küläorgo Triinu permakultuuri aida ja Teppo lõõdsatallo Loosu külän. Opitarri võtva iist Jüvä Sullõv, Kõivupuu Marju, Kalla Urmas, Querrini Triinu, Veeroja Eda, Hainsoo Meelika, Noormaa Tarmo,…
Midä tetä lihahimoga?
No om peris selge: olku ilma suvidsõ vai jahhevõitu, ku lummõ maan ei olõ, tulõ iks egä nädälivaih grill kuuri alt vällä tuvva ja lihha küdsämä naada. Ja tuud ullimuudu süvvä, selle et tuu om niii hääää! Egäsugumadsõ lihakombinaadi kah mõtlõsõ mugu vahtsit sortõ vällä, kõkkõ…
Keskiäkriisest
Keskiäkriisega toimõ saamisõs tulõ hoita inemiisi
hindä ümbre ja näid vahepääl ka kullõlda
Mul om innembädsel aol ollu ull’ muud egätsuku tervüsesportlaisi üle naarda ja näide tegemiisi pääle nall’a visada. Täämbädse saisuga om vannust manu tegünü, vast om mudsuvärk kah paranu. Viimätsel aol joosõ esi kah jõõ veeren, käü…
hindä ümbre ja näid vahepääl ka kullõlda
Mul om innembädsel aol ollu ull’ muud egätsuku tervüsesportlaisi üle naarda ja näide tegemiisi pääle nall’a visada. Täämbädse saisuga om vannust manu tegünü, vast om mudsuvärk kah paranu. Viimätsel aol joosõ esi kah jõõ veeren, käü…
Kutsikast nikagu rahva häädümiseni
Kutsik om tark ja abivalmis tegeläne, kellest õigõlõ peremehele või saia paremb sõbõr ku mõni inemine. Tingimus om, et kutsik saa aru, midä timä käest tahetas. Mõnõ aasta peräst saa säändsest kutsikast perekonnan päämine majandaja, kiä õtakilt kõik latsõ ja kana üle lugõ.…
Tõsõ kundi otsast. Ilo luumisõ tõbi või maailma pästä
Mõnõ aasta iist oll’ sääne juhus, et mul käve külän hää tutva Tal’nast, Ungersoni Jaak, kiä pidä Nurmiko ärri. Näil oll’ olnu suur õnnõtus: kasvumaja palli maaha. Jaak paksõ tulbisibulit, et täl om noid üle.
Sügüse kävegi sibulil perän,…
Sügüse kävegi sibulil perän,…
Moskvitš meelütäs uudistajit ja latsi
Ildaaigu tull’ teedüs, et Vinnemaal plaanitas naada jäl Moskvitše tegemä, selle et vällämaa autotehassõ omma säält är lännü. Kas tego om ka hää massinaga, tuud uuri perrä Kiidi mehe Piho Aigari käest, kiä om noorõst pääst moss’amiis olnu, siiämaani ütte Moskvitši kuuri…
Põlva raamadukogo mano panti Vahtra mälehtüskivi
«Illos, as’alik, lihtsä – väega miildüs,» ütles Vahtra Ano uma esä Vahtra Jaani 140. sünnüaastapääväl Põlva raamadukogo man valla tett mälehtüskivi kotsilõ.
Anol (89) om esäst kõgõ inämb meelen, kuis tä suvõl paadiga Vagula pääl käve ja kas 1937. vai 1938.…
Anol (89) om esäst kõgõ inämb meelen, kuis tä suvõl paadiga Vagula pääl käve ja kas 1937. vai 1938.…
Priinime lugu: Ehin
Eestin om seol nimel 25 kandjat, vällämaal või kandjit olla vast samavõrd. Taa om õnnõ Kanepi kihlkunna nimi.
Vanan kiräviien kujul Ehhin pandsõ taa 1809. aastagal Kanepi opõtaja Roth Vana-Piigandi mõisa Hanni Ado läsä Katri perrele, Hanni Hansu läsä Annõ perrele, koolnu Hanni Piitre latsilõ ja Hüssi Kaarli poja Juhani perrele. Juhtu nii, et nimme jäi perrätulõjilõ edesi kandma õnnõ Hanni Ado ja Katri poig Mihkle, kiä om hingelugõmisõn 1834 hoobis tõsõ nimega…
Vanan kiräviien kujul Ehhin pandsõ taa 1809. aastagal Kanepi opõtaja Roth Vana-Piigandi mõisa Hanni Ado läsä Katri perrele, Hanni Hansu läsä Annõ perrele, koolnu Hanni Piitre latsilõ ja Hüssi Kaarli poja Juhani perrele. Juhtu nii, et nimme jäi perrätulõjilõ edesi kandma õnnõ Hanni Ado ja Katri poig Mihkle, kiä om hingelugõmisõn 1834 hoobis tõsõ nimega…
Kur’a mehilädse
Oll’ 1960. aastaga suvi ja ma, poiskõnõ, Umatsõ taloh Preeksa järve lähküh tsõdsõ puul kar’ah. Esi olõ Mehkamaa miis, sündünü nelälatsõlidsõh perreh. Saatus oll’ mi elo säädnü nii, et imä pidi miika ütsindä hakkama saama. Nii tull’gi mul suvõs sugulaisi poolõ karja minnä. Sääl kar’ah oll’ kats…
Lonkva vanaimä
Ütel suvitsõl pääväl mõtõl’ mino vanaimä, kinkal om kõndminõ rassõ, minnä küllä umalõ pojalõ ja timä perele. Ku tä jõudsõ poja aia taadõ, jäi säälsaman kiirabiauto saisma. Massinast tulliva vällä tüütäjä ja vanaimä küsse näide käest, kas timä saanu näid kuigi avita. Vast ei lövvä õigõt kotust üles vai muud säänest, midä iks ette tulõ.
Kae koh oll’ nüüd jutt! Auto pidigi tulõma vanaimä poja Jaagu aadrõssi pääle. Vanaimäl sattõ süä kõrraga saapasiirde…
Kae koh oll’ nüüd jutt! Auto pidigi tulõma vanaimä poja Jaagu aadrõssi pääle. Vanaimäl sattõ süä kõrraga saapasiirde…
Tossu Tilda pajatus
Tõupull
Ku varrampa tõi maal postimiis pensioni kodo, sis mõnõ ao iist tekk’ riik tuu kõrra ümbre. Pensionni naas’ kodo tuuma turvafirma.
Nii oll’gi memmekesel ütspäiv ussõ takan illos pikk nuurmiis. Memmekene es jõvva är imehtä: «Ti olõti nii illos, nigu eestiaignõ näütüse tõupull, kedä laada pääl raha iist näüdäti!»
Nuurmiis es tii tuust jutust vällägi, and’ pensioni kätte ja läts’ edesi. A jutt läts’ külä pääl lakja ja pensionituujat naati naaruga tõupullis kutsma.
Nigu küläjuttõga…
Ku varrampa tõi maal postimiis pensioni kodo, sis mõnõ ao iist tekk’ riik tuu kõrra ümbre. Pensionni naas’ kodo tuuma turvafirma.
Nii oll’gi memmekesel ütspäiv ussõ takan illos pikk nuurmiis. Memmekene es jõvva är imehtä: «Ti olõti nii illos, nigu eestiaignõ näütüse tõupull, kedä laada pääl raha iist näüdäti!»
Nuurmiis es tii tuust jutust vällägi, and’ pensioni kätte ja läts’ edesi. A jutt läts’ külä pääl lakja ja pensionituujat naati naaruga tõupullis kutsma.
Nigu küläjuttõga…
Muda Mari pajatus
Piimäkuu alost’
Ma kuuli raadiost, et pall’odõ inemiisi tervüs om pia är pästetü. Söögikraam om lännü kallis ja lätt viil kallimbas. A tuu tähendäs, et naatas veidemb ostma ja veidemb süümä.
Ku üts viiendik mi siäst omma rasva lännü, sõs noidõ jaos om hindu üles minek päsemine. Ku hindäl niipall’o mutsu olõ-i, et veidemb süvvä, sõs elo pand piiri paika. A noilõ, kellel parhillaki rahha veidü om, tulõ iks riigil pääle massa.
Riik omgi…
Ma kuuli raadiost, et pall’odõ inemiisi tervüs om pia är pästetü. Söögikraam om lännü kallis ja lätt viil kallimbas. A tuu tähendäs, et naatas veidemb ostma ja veidemb süümä.
Ku üts viiendik mi siäst omma rasva lännü, sõs noidõ jaos om hindu üles minek päsemine. Ku hindäl niipall’o mutsu olõ-i, et veidemb süvvä, sõs elo pand piiri paika. A noilõ, kellel parhillaki rahha veidü om, tulõ iks riigil pääle massa.
Riik omgi…
Maolda nali
Inglüse keele eksäm
Koolilõpõtaja tull’ eksämiruumist vällä. Ussõ takan uutja naksi küsümä:
«Midä su käest küsti?»
«Kost ma tiiä, nä küssevä inglüse keelen.»
Koolilõpõtaja tull’ eksämiruumist vällä. Ussõ takan uutja naksi küsümä:
«Midä su käest küsti?»
«Kost ma tiiä, nä küssevä inglüse keelen.»
Parm tsuskas: kurõpesä
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
