Antsla kandi meistre tulõva uma kraamiga vällä
Pühäpäävä, 19. piimäkuul om Antsla keskliinan meistride päiv. Säänest umakandi käsitüü- ja söögimeistride laatu peetäs joba viies kõrd. Et seo aastak om kuulutõt raamadukogo-aastas, saa timahava meistride pääväl nätä inämb raamatidõ ja kirändüsega köüdetüt.
Meistride päivä peetäs Antslan joba 2017. aastagast pääle.…
Meistride päivä peetäs Antslan joba 2017. aastagast pääle.…
Vahtsõliina maarahva laat om vaheaolt tagasi
Timahava om maarahval jäl põhjust Vahtsõliina kokko tulla: seo puulpäävä, 18. piimäkuul lätt sääl vallalõ kõrralinõ katõpääväne suurlaat. Kats suvvõ om maarahva laat är jäänü, seo aasta peetäs laata 26. kõrda.
Kõrraldaja uutva laadalõ päält 400 kauplõja. Laadal on jõvvulinõ aoviidüse-programm: valitas…
Kõrraldaja uutva laadalõ päält 400 kauplõja. Laadal on jõvvulinõ aoviidüse-programm: valitas…
Muusõumi kutsva latsi laagrihe
Hainakuul saava latsõ Mõnistõ ja Karilatsi muusõumin inämb teedä uma kodokandi keele ja kultuuri kotsilõ.
Mõnistõ talorahvamuusõummi omma 4.–6. hainakuul oodõdu latsõ, kiä tahtva mõista võro kiilt. Kiäki ei ooda, et latsõ joba võro kiilt kõnõlnu, seo om innekõkkõ keelega tutvas saamisõ aig ja kotus.…
Mõnistõ talorahvamuusõummi omma 4.–6. hainakuul oodõdu latsõ, kiä tahtva mõista võro kiilt. Kiäki ei ooda, et latsõ joba võro kiilt kõnõlnu, seo om innekõkkõ keelega tutvas saamisõ aig ja kotus.…
Suvõao suurpühä Karilatsin
22. ja 23. piimäkuul kuts Karilatsi muusõum perrit ja sõpru seltskundõ uma moro pääle Jaani kaema. Ei olõ jo eestläse jaos suvõaol suurõmbat pühhä ku jaanipäiv. Tollõga käü vanast aost üten pall’o uskmiisi ja tarkuisi. Noidõga muusõumin tutvas tetäski.
Kõnõldas juttõ jaaniüü juhtumiisist inneskidsel aol ja saa muusõumi huunin ümbre kaia. Üten andas nipi tulõvigu ettekuulutamisõs. Tulõjil mass piknigukorv kah üten võtta. Muusõum pallõs tulõkist ette teedä anda telefoni 5801…
Kõnõldas juttõ jaaniüü juhtumiisist inneskidsel aol ja saa muusõumi huunin ümbre kaia. Üten andas nipi tulõvigu ettekuulutamisõs. Tulõjil mass piknigukorv kah üten võtta. Muusõum pallõs tulõkist ette teedä anda telefoni 5801…
Väe ammutamisõ pido Haanimaal
24.–25. piimäkuul tulõ Haanimaal festival, kohe oodõtas vanõmbit ja vahtsõmbit paigapäälitsit inemiisi.
Kokkosaamisõ tsihis om edesi anda ja valla seletä umakandi perimüst. Sääl kõrval tetäs käük pujengiaida, kullõldas tsirgulaulu, võetas ette ütislaulminõ, süvväs tulõ pääl tettüt süüki, võetas aigu hääs olõmisõs.
Festivalilõ tulõ hinnäst kirja panda 20. piimäkuus. Teedüst saa mano: haanimaa.ee.
UL
Kokkosaamisõ tsihis om edesi anda ja valla seletä umakandi perimüst. Sääl kõrval tetäs käük pujengiaida, kullõldas tsirgulaulu, võetas ette ütislaulminõ, süvväs tulõ pääl tettüt süüki, võetas aigu hääs olõmisõs.
Festivalilõ tulõ hinnäst kirja panda 20. piimäkuus. Teedüst saa mano: haanimaa.ee.
UL
Mälehtüskivi Sulbi külä raudvaralõ
4. piimäkuul tetti Sulbi laululava man pidolidsõlt vallalõ ilmadusuur mälehtüskivi Reimani Jaanilõ (1925–2021), kiä oll’ paigapääl avvustõdu põllumajandusõ- ja kultuuritegeläne. Plaadi pääle om trükitü Sulbi hümn «Sinise taeva all» ja man om kiri, et kivi om pühendedü Sulbi hümni vahtsõst elolõ herätäjäle.
Kost tulõ hirm?
Ma ei olõ ilmangi elon pikset pelänü. A ütekõrra olõ nännü inemist, kiä tuud pelgäs. Olli viil lats ja ollimi sugulaisil külän. Välän naas’ müristämä ja välki lüümä. Üts vanõmb naistõrahvas, kiä kah sinnä küllä oll’ tulnu, läts’ näost lubivalgõs ja käskse aknõrõiva ette tõmmada. Mu meelest…
Leidi Kersti: mullõ miildüse lihtsä, abivalmi ja muhhe Haani inemise
Kooliaasta sai läbi ja koolilatsõ omma suvõs puhkama lastu. Kõnõlõmi Haani kooli pikäaolidsõ oppaja LEIDI KERSTIGA koolielost ja umakandi keele ja kultuuri oppamisõst. Kersti oppas eesti kiilt ja kirändüst, võro kiilt, and meediäoppust, vidä kooli raamadukoko,…
Inemise perrä tett ilm ehk tsiaelu
Mi ei mõista inämb nall’a tetä. A ilmaelu om põrõlt sääne, et nall’alda kaos eluisu ja vast mõni tõõnõgi isu är.
Edimäne lugu om tuust, kuis tütrik edimäsest klassist är pagõsi. Kooliveli tullu timä manu ja teatanu kimmä sõnaga: «Põrõlt om tsipa varra, aga…
Edimäne lugu om tuust, kuis tütrik edimäsest klassist är pagõsi. Kooliveli tullu timä manu ja teatanu kimmä sõnaga: «Põrõlt om tsipa varra, aga…
Kiri Võrolt. Tiatrimäng
Mullõ om tiatri kõgõ väega miildünü. Noorõn tahtsõ esiki näütlejäs saia, lei tiatristuudion üten. Võrol eläden tunnõ tiatrist väega puudust. Lahendus olnu esi midägi iist võtta. Lehekuun oll’ tan improtiatri etendüs ja tüütarõ, kon sai mängülisüst ja särtsü üles herätet. A nii om, et suurõst…
Raju Eliisabet: nuuri jaos omma tähtsä hää sõpruskund ja ütidse süämeas’a
7. piimäkuul and’ minevä kuu võro keele iistkõnõlõja Contra ammõdi üle vahtsõlõ iistkõnõlõjalõ RAJU ELIISABETILE, kiä om siiämaalõ kõgõ noorõmb seo ammõdi pidäjä. Uurimi, määndse plaani omma Eliisabetil iistkõnõlõja ammõdiaos ja midä noorõ inemise…
Näütüs laulupido rongikäüke aoluust
Seo suvi saa Võro liina keskplatsi pääl kaia Eesti Rahvakultuuri Keskusõ ja MTÜ Tantsupeomuuseum fotonäütüst «Laulupeo teekond läbi aegade».
Vällä om pantu 72 suurt tahvlit, mink pääl omma pildi üten tekstega Tal’nan peetüide üldlaulupitõ rongikäügest läbi ao.
Näütüse om kokko säändü aoluulanõ Juske…
Vällä om pantu 72 suurt tahvlit, mink pääl omma pildi üten tekstega Tal’nan peetüide üldlaulupitõ rongikäügest läbi ao.
Näütüse om kokko säändü aoluulanõ Juske…
Pääasi, et uma!
Viil nätäl ja omgi jaanipuulpäiv käen. Paar päivä enne algus kallendri perrä suvi, a määne tä tulõ, tiid ennegi taivaesä, ja taa ei ütlä ette.
Mi inemise omma uutmisega harinu ja mea ülhest andas, tuuga peat rahu olõma. Vingmisega lämmind ei tii, ennegi henele kurja miilt, mis tervüsele halv. Sai oodõtus lämmind keväjet, aga maikuu lõpuni puha as’anda. Nüüd oodami säänest suvvõ, et saanu õks vällän kävven kamsi ja paksu soki maha…
Mi inemise omma uutmisega harinu ja mea ülhest andas, tuuga peat rahu olõma. Vingmisega lämmind ei tii, ennegi henele kurja miilt, mis tervüsele halv. Sai oodõtus lämmind keväjet, aga maikuu lõpuni puha as’anda. Nüüd oodami säänest suvvõ, et saanu õks vällän kävven kamsi ja paksu soki maha…
Priinime lugu: Kaha ja Kahar
Priinimel Kaha om täämbädsen Eestin 99 kandjat. Edimält panti taa vana kiräviie kujul Kahha, ka seo nimekuju om täämbä olõman. Nime sündümise kotus om Põlva kihlkunna Eostõ külä Kahuots. Muu Eostõ oll’ tuudaigu Vahtsõ-Koiola mõisa all, a Kahuots Vana-Koiola all. Katõ talu nime mõisakirjun olli Koti (Kotti), a Põlva kerigukirjun Koti-Kahu (Kotti Kahho). Opõtaja J. G. Schwartzi (Vana Varts) pantu edimäne priinime kuju ollegi Kahu (Kahho). Vähä ildamb panti hingelugõmistõ…
«Põllukahjuri» saatus
Veli om maad harinu ja põllumajandusõgõ tegelenü joba Vinne aost pääle. Vinne aigu kasvat’ kapstid ja käve noid Leningradi turu pääl möömän. Veli om kasvatanu ka maaskid, sibulid, põrknid, kartulid, villä ja midä kõkkõ viil.
Taa lugu juhtu tagasi tettü Eesti Vabariigi algusaastil. Vellel oll’ üte maalapi…
Taa lugu juhtu tagasi tettü Eesti Vabariigi algusaastil. Vellel oll’ üte maalapi…
Ummamuudu sõprus
Ku tõisil rohetas elämise ümbre pöetü muru ja puu omma madala vai sootus maaha võetu, sis mul om sääne tõistmuudu ümbrekund. Niidämi haina suvõ pääle üts kõrd, talvõs lambilõ. A ümbertsõõri mürisese trimmeri ja murutraktori.
Siiä tulõva siili ja vägüsi tükvä kasse söögi mano. Ussõl om mulk, kost siil vai kass vüürüste päses, nii om näil vaba voli tulla ja minnä. Iks nõnakõnõ mulku, nuhutas ja kullõs, kas õhk puhas, ja sis kipõlt…
Siiä tulõva siili ja vägüsi tükvä kasse söögi mano. Ussõl om mulk, kost siil vai kass vüürüste päses, nii om näil vaba voli tulla ja minnä. Iks nõnakõnõ mulku, nuhutas ja kullõs, kas õhk puhas, ja sis kipõlt…
Tossu Tilda pajatus
Möllümehe äpärdüs
«Möllü piät olõma ja nall’a saama!» ütel’ Vinne aol sanatooriumin lõunõeesti miis Hillar, kedä kutsutigi sääl möllümehes.
Oll’ illos keväjäõdak. Päämajan oll’ kontsõrt. Hillar tiidse, et kõik naasõ läävä kontsõrdilõ ja läts’ esi samal aol naisi majja. Tä tekk’ plaanõ, mis möllü tä sääl kõrraldas ja kuis perän saa nii nall’a, et kõik naardva kõtu paigast. Julgustusõs oll’ täl peedivein üten. Miis haardsõ sängüveerest üte paksõmba teki külle ala ja kobisi esi…
«Möllü piät olõma ja nall’a saama!» ütel’ Vinne aol sanatooriumin lõunõeesti miis Hillar, kedä kutsutigi sääl möllümehes.
Oll’ illos keväjäõdak. Päämajan oll’ kontsõrt. Hillar tiidse, et kõik naasõ läävä kontsõrdilõ ja läts’ esi samal aol naisi majja. Tä tekk’ plaanõ, mis möllü tä sääl kõrraldas ja kuis perän saa nii nall’a, et kõik naardva kõtu paigast. Julgustusõs oll’ täl peedivein üten. Miis haardsõ sängüveerest üte paksõmba teki külle ala ja kobisi esi…
Muda Mari pajatus
Pikkä ikä!
Ma kuuli raadiost, et Inglüsmaa kuningannal Elisabethil om saast eloaastast õnnõ mõnõ puudu. Võimul om tä olnu jo 70 aastat. Kiäki ilmah olõ-i nii kavva riigi iihotsah olnu. Ku iks taivaesä om pall’o aastit andnu, sõs olõ-i vaiht, kas olõt võimu man vai ei. Täämbä katsakümne katsandal aastal tetti uma kotussõ päält vallalõ partei pääsekretär Vaino Karl. Võim oll’ lännü, a tuugiperäst elli tä kavva. Vaino kuuli ütsäkümne katsa aastadsõlt, mõni…
Ma kuuli raadiost, et Inglüsmaa kuningannal Elisabethil om saast eloaastast õnnõ mõnõ puudu. Võimul om tä olnu jo 70 aastat. Kiäki ilmah olõ-i nii kavva riigi iihotsah olnu. Ku iks taivaesä om pall’o aastit andnu, sõs olõ-i vaiht, kas olõt võimu man vai ei. Täämbä katsakümne katsandal aastal tetti uma kotussõ päält vallalõ partei pääsekretär Vaino Karl. Võim oll’ lännü, a tuugiperäst elli tä kavva. Vaino kuuli ütsäkümne katsa aastadsõlt, mõni…
Parm tsuskas: jaanituli
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
