Suvõlavastus Pühäjõõst
29. ja 30. hainakuul mängitäs Osolan Harjumäe laululava pääl Eesti näütejuhtõ liidu suvõlavastust «Pühajõe legend». Näütemäng om tett Kallasõ Aino sama nimega jutustusõ perrä. Lavastaja-mentor om Tagamõtsa Tarmo.
Minevä aastak 25 aasta juubõlit pidänü Eesti näütejuhtõ liit tege joba tõist kõrda uma suvõkooli lavastust Võromaal. Seokõrdnõ…
Minevä aastak 25 aasta juubõlit pidänü Eesti näütejuhtõ liit tege joba tõist kõrda uma suvõkooli lavastust Võromaal. Seokõrdnõ…
Vahtsõnõ võro keele iistkõnõlõja om Iva Tuulõ
14. hainakuu pääväl andsõ Raju Eliisabet Tarton kirändusmuusõumi kaminasaalin uma iistkõnõlõja volitusõ ja ammõdiraha edesi Iva Tuulõlõ.
Tuulõ lätt sügüse Tarton kuvvõndalõ klassi ja võtt plaani saista latsi võro keele iist. Tedä saa nätä Võro latsifestivali vallategemisel võro keelen kõnõlõman…
Tuulõ lätt sügüse Tarton kuvvõndalõ klassi ja võtt plaani saista latsi võro keele iist. Tedä saa nätä Võro latsifestivali vallategemisel võro keelen kõnõlõman…
Võrol tulõ jäl latsifestival
Päält katõ aastaga om Võro latsifestival jäl uman tävven hiilgusõn tagasi. 30. ja 31. hainakuu pääväl om terve liin täüs tervele perrele mõtõlduid ettevõtmiisi. Saa mängi, lõbustuspargin kävvü, kontsõrtõ kullõlda, laada pääl kaubõlda ja ka võro keelen tegemiisi tetä.
Timahava omma Võro instituudi tegemise kolinu Kreutzwaldi muusõumi moro pääle. Sääl saa meisterdä, mängi suidsusanna-lavvamängu ja puulpäävä kullõlda võrokeelitsid muinasjuttõ, midä jutustas Jansonsi Silvi.
Rohkõmb teedüst terve latsifestivali kava kotsilõ…
Timahava omma Võro instituudi tegemise kolinu Kreutzwaldi muusõumi moro pääle. Sääl saa meisterdä, mängi suidsusanna-lavvamängu ja puulpäävä kullõlda võrokeelitsid muinasjuttõ, midä jutustas Jansonsi Silvi.
Rohkõmb teedüst terve latsifestivali kava kotsilõ…
Filmiõdagu Sännä kultuurimõisan
Sännän peetäs terve suvõ joosul väärtfilmiõdagit. Iistvidäjä omma vahtsõ Sännä raamadukogohoitja Heinsoo Marit ja Petrone Epp.
Põimukuun võetas ette viil viis filmi ja egä filmi mano tulõ kommõntaarõ andma ka mõni tuu filmiga köüdet inemine. 7. põimukuu pääväl saa kaia mängufilmi «Vee peal» üten Ruitlasõ Olavi jutuajamisõga.
Egä filmikaemisõ aol om vallalõ kohvik, kon pakutas süüki, miä lätt filmi teemaga häste kokko.
Rohkõmb teedüst filmipäivi kotsilõ saa Sänna…
Põimukuun võetas ette viil viis filmi ja egä filmi mano tulõ kommõntaarõ andma ka mõni tuu filmiga köüdet inemine. 7. põimukuu pääväl saa kaia mängufilmi «Vee peal» üten Ruitlasõ Olavi jutuajamisõga.
Egä filmikaemisõ aol om vallalõ kohvik, kon pakutas süüki, miä lätt filmi teemaga häste kokko.
Rohkõmb teedüst filmipäivi kotsilõ saa Sänna…
Võromaa artisti Viljandi folgil
28.–31. hainakuu pääväl peetäs Viljandin jäl folgipito, kon ast üles ka hulga kuunsaisõ, kinkal om mõni Võromaalt peri artist kamban.
Lava pääle astva näütüses 6hunesseq, Ehale, Juured ja Ladvad, Emad ja Tütred, Duo Tuus, Ööt, Roose Celia, Pääri Piret ja Salumäe Ene, Lindmetsa Harri ja Hinrikusõ Henrik ja viil tõisigi. Mõnõ naist omma alostava muusigu, a mõnõ joba vana tegijä.
Nelä päävä joosul mängitäs folklooripidol hulga Vana-Võromaa perimüsmuusikat, nii…
Lava pääle astva näütüses 6hunesseq, Ehale, Juured ja Ladvad, Emad ja Tütred, Duo Tuus, Ööt, Roose Celia, Pääri Piret ja Salumäe Ene, Lindmetsa Harri ja Hinrikusõ Henrik ja viil tõisigi. Mõnõ naist omma alostava muusigu, a mõnõ joba vana tegijä.
Nelä päävä joosul mängitäs folklooripidol hulga Vana-Võromaa perimüsmuusikat, nii…
Muna oppas kanna
Vaihõpääl, ku noorõ inemise nakkasõ umma kiilt kõnõlama ja pruuvva õks uma vanaimä ja tõsõ sugulasõ kah tuu tii pääle tõmmada, om tunnõ, et muna oppas kanna. Viimätsel aol olõ pall’o nännü, et päält keskiä inemise ei julgu vai ei mõista püssü uma keele pääl ja nakkasõ…
Rõugõlõ!
Koolilats ma viil es olõ, ku vanaimä Elisabeth, vai nigu tedä kutsuti – Elspet, võtt’ mu käekõrvalõ ni mi sõidi bussiga Saarlasõ küläst Rõugõlõ. Kõgõpäält Ala-Rõugõlõ, kon lätsimi kauplusõ manu ni mullõ ostõti limmunaati ja saiakõisi. Sis jalutimi mäest üles ja joudsõmi Jaani-Peebu surnuaia värtide manu. Sääl käsk’…
Jalandi Liispet: egä as’a lugu om hulga inämb väärt ku raha
Vahtsõnõ Mõnistõ muusõumi koguhoitja om Villigä (Villike) küläst peri JALANDI LIISPET (25), kiä lõpõt’ seo keväjä Tartun Pallasõ korgõmban kunstikoolin konsõrvaatori eriala.
* * *
Kuis sa inemiisile hindäst kõnõlõt, ku nä küsüse, kost sa peri olõt?
Ku ma kõnõla…
* * *
Kuis sa inemiisile hindäst kõnõlõt, ku nä küsüse, kost sa peri olõt?
Ku ma kõnõla…
Väiku-Leedu ringkäük
Ku Eestimaa inemine pelgäs suuri palmõga kuurortliinu, või sakõdõ juhtuda nii, et tii vii tedä suvõpuhkusõlõ hoobis Leetu Palangadõ. Mi viieliikmõlinõ pere trehväs’ Leedumaalõ seo hainakuu keskpaigan.
Nime poolõst võinu Palanga olla ka määnegi Atlandi saar, a om hoobis liinakõnõ Õdagumere perve pääl. Om põnnõv, et…
Nime poolõst võinu Palanga olla ka määnegi Atlandi saar, a om hoobis liinakõnõ Õdagumere perve pääl. Om põnnõv, et…
Kirriv ja kodonõ Mooste folk
Moosten peeti 15.–16. hainakuu pääväl 23. kõrda folgifestivali Mooste Elohelü. Katõ päävä joosul jõudsõ lava pääle hulga esisugutsid lauljid ni pillimängjid. Õdagist oll’ Mooste pääl pidolinõ ja ilolinõ olõminõ ni kostu esieränis ehtsält energilist jämmi.
Võinu üteldä, et Mooste Elohelü ei olõki mõtõld suuri rahvamassõ jaos,…
Võinu üteldä, et Mooste Elohelü ei olõki mõtõld suuri rahvamassõ jaos,…
Priinime lugu: Nassar
Nassar, mille kandjit om Eestin parla 78, om nimeuurjalõ üts hää priinimi, selle et kõik om algusõni selge. Nime saiva 1820. aastagal Vahtsõliina keriguopõtaja käest Pärtli Kersna poigõ Tann’o ja Jakapi perrätulõja Pältri külän, lisas Kersna kõgõ vanõmba poja Jaani poig Tannil Morosoo-Tsäpsi külän. Näist miihhist Tann’o sünnüaasta oll’ 1752 ja veli Jaan oll’ timäst vähämbält 10 aastakka vanõmb. Pärtli Kersna esä oll’ ummakõrda edenimega Nassar, Illika Pärtli Nassar, Jaani, Tann’o…
Nõuka-ao turism
Õga Vinne aigu välämaadõ suurt asja es olõ. Turismireise võimaldõdi õnnõ sõbralikõlõ sotsmailõ. Tuusikit jaot’ ammõtiütisüs parõmbilõ tüütäjile. Grupi panti kokko üte ala inemiisist (tiiehitüs, põllumajandus jne) üle ENSV.
1980. aastagal õnnõstu mul kah saia tuusik Bulgaaria-Jugoslaavia tiitüütäjide grupin. Kõik reisi pidi käümä Moskva kaudu. Tuuperäst, et vällämaal…
1980. aastagal õnnõstu mul kah saia tuusik Bulgaaria-Jugoslaavia tiitüütäjide grupin. Kõik reisi pidi käümä Moskva kaudu. Tuuperäst, et vällämaal…
Tossu Tilda pajatus
Vigalidsõ seletüskirä
Oll’ keväjäne aig. Päiv paistu ja tsirgu lauli. Kats koolipoissi otsusti koolimaja lähkül võsa vaihõl salahuisi tsipakõsõ veinikeist maitsa.
Õnnõtusõs trehväs’ näide tegemist nägemä kuulmeistre. Oppaja käsüt’ poisi koolimajja ja pand’ seletüskirja kirotama. Poisi pruuvsõva umma süüd veidembäs kõnõlda, kirotiva, et nimä õnnõ väiku lõvvatävve võti. Seletüskiri käen, löüdse oppaja säält kiräviku.
«Kas ma ei olõ teile opanu, et sõna «klõnks» kirotõdas ks-iga, mitte gs-iga!» pahand’ kuulmeistre ja kässe seletüskiräle vikoparandusõ mano tetä.…
Oll’ keväjäne aig. Päiv paistu ja tsirgu lauli. Kats koolipoissi otsusti koolimaja lähkül võsa vaihõl salahuisi tsipakõsõ veinikeist maitsa.
Õnnõtusõs trehväs’ näide tegemist nägemä kuulmeistre. Oppaja käsüt’ poisi koolimajja ja pand’ seletüskirja kirotama. Poisi pruuvsõva umma süüd veidembäs kõnõlda, kirotiva, et nimä õnnõ väiku lõvvatävve võti. Seletüskiri käen, löüdse oppaja säält kiräviku.
«Kas ma ei olõ teile opanu, et sõna «klõnks» kirotõdas ks-iga, mitte gs-iga!» pahand’ kuulmeistre ja kässe seletüskiräle vikoparandusõ mano tetä.…
Muda Mari pajatus
Nigu inneaignõ lats
Ma kuuli raadiost, et vahtsõnõ valitsus saa ammõtih olla õnnõ katõssa kuud. A kuulda om, et tuu aoga tahetas kõgõ maailma tegemädä as’a kõrda säädä. Plaan om hää, a ma pelgä, et taaga või minnä nigu inneaigsõ latsõga, kiä saa õnnõ katõssa kuud imäüsäh olla. Mõni katsandal kuul sündünü lats om väega kimmäs, a mõnõl om egäsugumadsi häti.
Pääasi, et ministri umavaihõl kõnõldus saava. A ku lätt nigu vanaaigsõ valmi tegeläisiga,…
Ma kuuli raadiost, et vahtsõnõ valitsus saa ammõtih olla õnnõ katõssa kuud. A kuulda om, et tuu aoga tahetas kõgõ maailma tegemädä as’a kõrda säädä. Plaan om hää, a ma pelgä, et taaga või minnä nigu inneaigsõ latsõga, kiä saa õnnõ katõssa kuud imäüsäh olla. Mõni katsandal kuul sündünü lats om väega kimmäs, a mõnõl om egäsugumadsi häti.
Pääasi, et ministri umavaihõl kõnõldus saava. A ku lätt nigu vanaaigsõ valmi tegeläisiga,…
Parm tsuskas: värski veri
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
