Võrolõ tulõ kirändüsuulits
19. põimukuul tetäs Võro liinan vallalõ kirändüsuulits, miä lätt Katariina kujo mant Kreutzwaldi avvosamba mano. Kreutzwald om üts Võro ku kirändüsliina hundamendi ehitäjä ja Katariina II üts kiränikõlõ pall’o lätteainõt andnu inemine. Näide katõ vaihõl saa huvilinõ uulidsa pääl kaia, kullõlda, lukõ, tetä pall’o…
Võro keele laagrihe jõudsõ latsi liinast ja laanõst
Mõnistõ ja Karilatsi muusõumi võro keele laagrilõ hainakuul tull’ kirriv seltskund latsi: mitmõlt puult Vanalt Võromaalt, a ka Tal’nast, Tartost ja juuri pite esiki Hiinamaalt.
Mõnistõ muusõumi laagrilatsõ saiva üümajja rahvamajan. Latsiga kammandi Mannasõ Külli ja Pazuhanitši Asta. Laagriliidsilõ pakuti…
Mõnistõ muusõumi laagrilatsõ saiva üümajja rahvamajan. Latsiga kammandi Mannasõ Külli ja Pazuhanitši Asta. Laagriliidsilõ pakuti…
Suvõülikuul säitsme järve maal
Kaika suvõülikooli neläs matkapäiv oll’ 30. hainakuul Rõugõn.
Päiv nakas’ pääle ettekandidõga Rõugõ kunstikuurin. Allasõ Tiia Võro instituudist võtt’ jutus maastigumärgi võro kirämiihi, säälhulgan Jaigi Juhani loomingun. Rõugõ aoluust ja umist mälehtüisist köüdüssen sünnüpaigaga kõnõli Tootseni Toivo ja seoaastadsõ suvõülikooli rektri Kauksi Ülle.
Pääle lõunat…
Päiv nakas’ pääle ettekandidõga Rõugõ kunstikuurin. Allasõ Tiia Võro instituudist võtt’ jutus maastigumärgi võro kirämiihi, säälhulgan Jaigi Juhani loomingun. Rõugõ aoluust ja umist mälehtüisist köüdüssen sünnüpaigaga kõnõli Tootseni Toivo ja seoaastadsõ suvõülikooli rektri Kauksi Ülle.
Pääle lõunat…
Ökofestivalil om tegemist tervele perrele
21. põimukuul peetäs Karilatsi vabaõhumuusõumin Ökofestivali perrepäivä. Värte tetäs vallalõ kell 9 ja pandas kinni kell 16.
Festivali müügilaudu päält saa osta käsitüükraami, luudusõ- ja tervüsekaupu, niisama mahhet söögikraami, maa- ja mõtsaandõ.
Pääle laadumelu pakutas festivalil kultuuriprogrammi ja huvilidsõ löüdvä aoviidüst tüütarrin.
UL
Festivali müügilaudu päält saa osta käsitüükraami, luudusõ- ja tervüsekaupu, niisama mahhet söögikraami, maa- ja mõtsaandõ.
Pääle laadumelu pakutas festivalil kultuuriprogrammi ja huvilidsõ löüdvä aoviidüst tüütarrin.
UL
Nuuri oodõtas näütlemislaagrilõ
15.–16. põimukuul saava 9–16 aasta vannudsõ noorõ Vahtsõliina rahvamajan näütlemisoppust, kon päärõhk om võro keelel ja nal’ategemisel.
Katõ päävä kavan omma tüütarõ ja tiatrimängu, laagri lõpus pandas kokko väiku näütemäng. Tegemiisi võtt iist lavastaja ja näütlejä Tagamõtsa Tarmo.
Huvilidsõ piäsi olõma rahvamaja man platsin iispäävä innelõunal kell 11.30, üten madrats, tekk ja padi, vahetus- ja ujomisrõiva, mõsoas’a ja hää tujo. Kirja saa hinnäst panda meiliga: sydamesoojus.poues@gmail.com.
UL
Katõ päävä kavan omma tüütarõ ja tiatrimängu, laagri lõpus pandas kokko väiku näütemäng. Tegemiisi võtt iist lavastaja ja näütlejä Tagamõtsa Tarmo.
Huvilidsõ piäsi olõma rahvamaja man platsin iispäävä innelõunal kell 11.30, üten madrats, tekk ja padi, vahetus- ja ujomisrõiva, mõsoas’a ja hää tujo. Kirja saa hinnäst panda meiliga: sydamesoojus.poues@gmail.com.
UL
Giidituuri Vana-Võromaa käsitüü näütüsel
Põimukuu alostusõst pääle saa Kandlõn liinagalõriin kaia Vana-Võromaa käsitüü näütüst «Meistre kässiga luudu».
Kiä taht seo kandi käsitüüliidsist ja näide luumisõ kunstist inämb teedä, tuul mass säädi sammu Kandlõhe Võro liinapäivi aigu: 19. põimukuul kell 13 saa tetä näütüsel tsõõrikäügi üten välläpanõgi kuraatri Alla Helvega ja 20. põimukuul kell 13 Vana-Võromaa käsitüütegijide iistvõtja Oja Vilvega.
UL
Kiä taht seo kandi käsitüüliidsist ja näide luumisõ kunstist inämb teedä, tuul mass säädi sammu Kandlõhe Võro liinapäivi aigu: 19. põimukuul kell 13 saa tetä näütüsel tsõõrikäügi üten välläpanõgi kuraatri Alla Helvega ja 20. põimukuul kell 13 Vana-Võromaa käsitüütegijide iistvõtja Oja Vilvega.
UL
Vana-Võromaa saatkund Seto kuningriigin
Minevä puulpäävä peeti Luhamaal Seto kuningriigi päivä. Pidopäävä kõgõ suurõmb sündmüs oll’ vahtsõ ülembsootska valiminõ: Peko asõmik maa pääl om järgmädse 12 kuud Gomozova Anzelika.
Nigu joba aastit kombõs, oll’ kuningriigin tõisi küläliidsi siän uma lipu all platsin ka Vana-Võromaa saatkund.
Pildi pääl…
Nigu joba aastit kombõs, oll’ kuningriigin tõisi küläliidsi siän uma lipu all platsin ka Vana-Võromaa saatkund.
Pildi pääl…
Suvõ lõpp ei olõ käen
Kiä kaes, tuu näge, et pihlamar’a võtva joba verevät tuuni. Mõni ütles õkva vällä kah: jaa, mis tan inämb, süküs ei olõ inämb kavvõl. . . .
Mis viil tsärrelt silmä ja kõrva kargas: kraamikitmislehe ja raadio kutsva joba tävvel rõnnal koolikaupu poodist kodo viimä. Varrambagi olõ mõtõlnu,…
Mis viil tsärrelt silmä ja kõrva kargas: kraamikitmislehe ja raadio kutsva joba tävvel rõnnal koolikaupu poodist kodo viimä. Varrambagi olõ mõtõlnu,…
Joonasõ Inno: kõik mi olõmi lavastaja – vähämbält uma elo lavastaja
Perimüstandsu festivali aigu tull’ Tal’na võrokõisi selts Võrolõ näütemängoga, ja muidoki võrokeelidse näütemängoga. Lavalõ avit’ seo säädi inneskine võrokõnõ JOONASÕ INNO, kinkal om hulga aoviidüssit ja ammõtit, a kümnes ei olõ siski nälg, om hoobis…
Kiri Võrolt. Tamula madohuss
Hariligult om Tamula rannan rahulinõ olõminõ: latsõ mängvä, tsolistasõ ja kiuhkva, suurt muud ei sünnü.
Umõtõ midägi, miä kõdit’ närve, kõgõ lämmämbide päivi aigu tan juhtu. Ruu seest tull’ vällä kõgõ ehtsämb madohuss, nigu üts nuur inemine tedä nimmas’.
Ku lähembäst kai, sai selges, et tego om…
Umõtõ midägi, miä kõdit’ närve, kõgõ lämmämbide päivi aigu tan juhtu. Ruu seest tull’ vällä kõgõ ehtsämb madohuss, nigu üts nuur inemine tedä nimmas’.
Ku lähembäst kai, sai selges, et tego om…
Põrknaklubi juhatas maatöie mano
Kündjä küläseldsi mano luudu Põrknaklubi om umma nimme väärt, selle et ku leheluu tegijä külämaja mano jõud, omma paar klubi liigõt noorõ põrkna süümisega õkva päälside mano jõudnu. Ilm om illos ja tujo om kõigil hää.
Küläseldsi iistvõtja ja Põrknaklubi kõnnõisik Kuusiku Helgi tege jutuotsa…
Küläseldsi iistvõtja ja Põrknaklubi kõnnõisik Kuusiku Helgi tege jutuotsa…
Eesti kõgõ kipõmb kihälidse kasvatusõ oppaja
Võromaalt peri Saua Kristin om hää näüde, kuis har’otaminõ tege meistris. Tuud kõgõ õgvõmban mõttõn. 24aastanõ Võro tütärlats tull’ 2021. aastagal Eesti meistris kergejõustikun 200 miitre joosun. Samal aastagal sai tä neli hõpõmedälit Eesti meistrivõistluisil.
Kristini meistris har’otaminõ nakas’ pääle Parksepä keskkoolin,…
Kristini meistris har’otaminõ nakas’ pääle Parksepä keskkoolin,…
Priinime lugu: Ventsel ja Ventsli
Nimel Ventsel om Eestin 225 kandjat. Vannamuudu nimekujul Vänzel om kandjit 17, Väntzel – alla kuvvõ. Nimekujul Ventsli om kandjit 12.
Õdagupoolidsõl Võrumaal eläs kõiki üles loetuidõ kirälike nimekujjõ kandjit ja muiduki kutsutas näid suulidsõlt üttemuudu nimekujuga – Ventsli.
Seo nimi om ka saksa perekunnanimi. 1816. aasta hingõlugõmisõn lövvüs Tal’nan Wentzel(l), Tal’nan ja Võrun Wenzell. Mõisit, kon eestläisile sääne priinimi panti, om üle Eesti 15.
Võrumaa ainukõnõ kotus om Vaabina mõisa.…
Õdagupoolidsõl Võrumaal eläs kõiki üles loetuidõ kirälike nimekujjõ kandjit ja muiduki kutsutas näid suulidsõlt üttemuudu nimekujuga – Ventsli.
Seo nimi om ka saksa perekunnanimi. 1816. aasta hingõlugõmisõn lövvüs Tal’nan Wentzel(l), Tal’nan ja Võrun Wenzell. Mõisit, kon eestläisile sääne priinimi panti, om üle Eesti 15.
Võrumaa ainukõnõ kotus om Vaabina mõisa.…
Proovimagaminõ
Tuust sai minevä suvi 56 aastakku, ku mu tulõvanõ tull’ edimäst kõrda Võrolõ. Ma es julgu tedä Kubijalõ kodo kutsu. Meil es olõ maja viil valmis, ellimi hoovimajan ja ruumi es olõ nii pall’o ku vaia.
Piitre võtt’ tarõ Tamula võõrastõmajja. Pääväl koosõrdimi Tamula veeren ja Andsumäel ja…
Piitre võtt’ tarõ Tamula võõrastõmajja. Pääväl koosõrdimi Tamula veeren ja Andsumäel ja…
Rebäne vaht kassi
Peie aiah lillipindreh hainaga sõta. Aig oll’ üle keskpääva, päiv paistu ja tuul puhksõ tassa. Lamba seivä üle tii nurmõh.
Naabri, nuur abielopaar väiku latsõga, jalotiva küläkeskusõst kodo poolõ. Nä jäiva midägi mu tiiotsa pääl kaema ja naanõ naas’ pildistämä. Lätsi kah kaema.
Nurm om hää suur ja…
Naabri, nuur abielopaar väiku latsõga, jalotiva küläkeskusõst kodo poolõ. Nä jäiva midägi mu tiiotsa pääl kaema ja naanõ naas’ pildistämä. Lätsi kah kaema.
Nurm om hää suur ja…
Tossu Tilda pajatus
Lumõmemme tütrekene
Seo lugu juhtu päält kümne aasta tagasi, ku üte perre tütre käve algklassõn. Luu kõnõl’ mullõ näide imä Kasaritsast. Näil oll’ koton suur külmäkapp, midä päält tuu, ku moosi ja kompoti olli är süüdü, tarvitõdi panipaigana.
Ütel keväjädsel pääväl kai pernaanõ Kaja, kiä oll’gi latsi imä, et vana külmäkapp tulõs är puhasta. Ku tä oll’ jõudnu alomiidsi riiolidõni, löüdse tä kapi põh’ast väiku lumõmemmekese. Sääne, a pall’o suurõmb, oll’ saisnu näide…
Seo lugu juhtu päält kümne aasta tagasi, ku üte perre tütre käve algklassõn. Luu kõnõl’ mullõ näide imä Kasaritsast. Näil oll’ koton suur külmäkapp, midä päält tuu, ku moosi ja kompoti olli är süüdü, tarvitõdi panipaigana.
Ütel keväjädsel pääväl kai pernaanõ Kaja, kiä oll’gi latsi imä, et vana külmäkapp tulõs är puhasta. Ku tä oll’ jõudnu alomiidsi riiolidõni, löüdse tä kapi põh’ast väiku lumõmemmekese. Sääne, a pall’o suurõmb, oll’ saisnu näide…
Muda Mari pajatus
Kahr katõ pujaga
Ma kuuli raadiost, et kahrujahtminõ nakas pääle. Mi mõtsa omma kahrõ täüs ni pääle jahimiihi läävä tõõsõki mõtsa. Ja kõik tahtva kahru uma telehvoniga pildi pääle saia. Mõni ull’ taht viil kahruga selhvit kah tetä. Inämb ei pelgä inemise kedägi.
Ku ma lats olli, sõs mu esäl oll’ uma knihv, kuimuudu hirmuta noid seeneliidsi ja mar’aliidsi, kiä ummi pangõga õkva tarõ taadõ tulliva. Tä läts’ juttu ajama ja nimmas’ jutu seeh,…
Ma kuuli raadiost, et kahrujahtminõ nakas pääle. Mi mõtsa omma kahrõ täüs ni pääle jahimiihi läävä tõõsõki mõtsa. Ja kõik tahtva kahru uma telehvoniga pildi pääle saia. Mõni ull’ taht viil kahruga selhvit kah tetä. Inämb ei pelgä inemise kedägi.
Ku ma lats olli, sõs mu esäl oll’ uma knihv, kuimuudu hirmuta noid seeneliidsi ja mar’aliidsi, kiä ummi pangõga õkva tarõ taadõ tulliva. Tä läts’ juttu ajama ja nimmas’ jutu seeh,…
Parm tsuskas: kaitsõvärm
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
