Umakeelidse latsõ ja noorõ sai kokko näütlemislaagrin
Minevä nädälivaihtus saiva Vahtsõliinan kokko näütlemishuviga võrokeelidse noorõ. Näütlejä ja lavastaja Tagamõtsa Tarmo käe all tetti näütlemishar’otuisi ja panti kokko lühkü tiatritükü. Näütlemislaagri kutsõ kokko herksä Vahtsõliina nuur Meri Emma Sofia.
«Ku ma väiku olli, käve keelepesän. A ku ma…
«Ku ma väiku olli, käve keelepesän. A ku ma…
Tõnõ Võro-Seto Nuurifest Verskan andsõ häid oppuisi ja mõttit tulõvikus
Joba tõist kõrda peeti Võromaa arõnduskeskusõ ja Võromaa ja Setomaa nuurikeskuisi iistvidämisel Võro-Seto Nuurifesti. Timahava tulti kokko 9. ja 10. süküskuul Verskan, et tüütarrin ja pidoõdagul võro ja seto kultuurist häädmiilt tunda ja vahtsit tutvit…
Umakäelidse teenindüsega miipuut
Põlva ja Räpinä vaihõl Kanassaarõ külän Raja talo tiiotsan om esierälidse kiräga mesipuu, kost saa mett osta. Raja talo mehitside pidäjä Siilabergi Tarvo om vällä märknü, et ku poodin om umakäeline teenindüs, sis piät sääl pääl umakeeline teedüs kah olõma.
UL
UL
Kangro preemiä sai Ruusmaa Vootele
Timahavadsõ Kangro Bernardi nimelidse Võromaa kirändüspreemiä sai Ruusmaa Vootele uma luulõkogo «Purgatoorium» iist. Raamat om autori perrähõikus umalõ esäle, kodoluulasõlõ Ruusmaa Arthurilõ.
UL
UL
Kontsõrt Ritsiku kerikun
Varstun Ritsiku õigõusu kerikun tulõ pühäpäävä, 25. süküskuul kell 14 õigõusu kerigulaulu kontsõrt.
Üles ast Pühade Aleksandrite õigõusu kuur, midä juhatas Palli Terje. Ette kandas eestikeelitsit laulõ õdaguteenistüselt ja liturgialt, suurõ paastu ja ülesnõsõmisõ aost ja palvit jumalaimäle.
UL
Üles ast Pühade Aleksandrite õigõusu kuur, midä juhatas Palli Terje. Ette kandas eestikeelitsit laulõ õdaguteenistüselt ja liturgialt, suurõ paastu ja ülesnõsõmisõ aost ja palvit jumalaimäle.
UL
Sulbin tulõ mihklilaat
Timahavanõ Sulbi mihklilaat peetäs 1. rehekuu pääväl. Laadulõ oodõtas innekõkkõ uma kraami pakjit, käsitüümeistriid ja viläpuiõ müüjit. Ka vanavara müüjä omma oodõdu.
UL
UL
Suur plaan
Kõik tiidvä, et Toots lubasi esi Teelega plaani pidämä naada. Teedä om ka tuu, et kiäki pääle Arno Tootsi plaanipidämist väega tõsitsõlõ es võta, selle et lubaja oll’ jo Toots.
Trehvsi minevä nädäli ütele andsakulõ plaanipidämise üritüsele. Sääl tetti valla arõngukavva, nigu näid õks tetäs. Sai kokko sõbraga, kiä…
Trehvsi minevä nädäli ütele andsakulõ plaanipidämise üritüsele. Sääl tetti valla arõngukavva, nigu näid õks tetäs. Sai kokko sõbraga, kiä…
Kost kohe mi läämi?
Mi põlvkund tulõ aost, koh inämbüs paigapäälitsest rahvast kõnõl’ umma kiilt. Nii om ka mu imäkiil võro kiil ja olõ tuud eloaig kõnõlnu. A mineväl saandil es olõ pikkä aigu mooduh avalikuh kotussõh võro kiilt kõnõlda. Mu imä tüüt’ raamadukogoh, timä kõnõl’ sääl iks võro kiilt.…
Mammastõ mehe nahatäüs
Mul esä oll’ kirätüümiis ja aig-aolt tull’ tel rahvalõ mõni papõr vällä kiruta. Et tuu kuulu tä tüü manu, tekk’ esä üte vanõmba mehega juttu, et ei olõ vaia määnestki meelehääd, midä muidu iks lauajala takka sokutõdi. Vanamiis kullõl’ esä är ja ütel’: «Mi rahvas…
Tõsõ kundi otsast. Kõgõ suurõmb kingitüs
Mõni aig tagasi oll’ mul elon väikene tähtpäiv ja ma mõtli, kuis umilõ hüvvile sõprulõ ja umatsilõ kõrralda üts sääne sündmüs, miä pikembäs aos miilde jääs. Et ma olli mõnõ aasta iist kokko saanu luudusõmehe Relve Hendrikuga, saadi tälle sõnumi ja…
Sügüse sünnülats Kauksi Ülle
Nätäl inne sügüse alostust ja umma 60. sünnüpäivä om KAUKSI ÜLLE uman ateljeegaleriin kesk Obinitsa küllä ja kraam, et küläliidsi vastavõtmisõs tarõ kõrran olnu. Uuri kiränigu käest, määndse mõttõ ja tegemise täl parhillatsõl aol pääd täütvä.
* * *
Miä om sul perämädsel aol är tettü,…
* * *
Miä om sul perämädsel aol är tettü,…
Kauksi Ülle
Vaest lätt üle
Luulõtuisi 2021–2022
Seto Ateljee Galerii 2022
Ütski vägi ega hirm pitsitä-i luulõsuunt kinni
Kinkalõ luulõtamisõ vaiv om antu, ei saa tuust vallalõ. Esiki ku tä vahepääl mõtlõs, et vaest lätt üle, vai löüd, et sõakõmmin om luulõsoonõ kinni pitsitänü – luulõ press iks lõpus vällä. Luulõtaja tund kõkkõ ilman sündüvät nii teräväle, et…
Priinime lugu: Danilson
Seo nime kandjit om Eestin parhilla 61. Alla kuvvõ kandja om sama nime kujul Tannilson, miä oll’ õkva pääle nimepandmist seo nime kiräkuju Rõugõ keriguraamatidõ perrä. Nimi panti täämbädsest Eesti-Läti piirist napilt Eesti poolõ pääl – Vana-Laitsna mõisa Kilomani (Puurna) külän. Vana-Laitsna hingelugõmiisi om mukav kaia Läti aoluuarhiivist Raduraksti, minka pruukjanime ja salasõna saa egäüts hindäle tetä.
1826. aastaga hingelugõmisõ perrä saiva priinime Dannilsohn Kilomani talurühmä Puurna Tanila (1749–1819) perrätulõja, a sõski…
1826. aastaga hingelugõmisõ perrä saiva priinime Dannilsohn Kilomani talurühmä Puurna Tanila (1749–1819) perrätulõja, a sõski…
Matusaia vahimiis
Om süküs. Puu hiitvä uma kirivä rüvvü maaha ja jääse alastõ tuulõ käen lõdistõn uutma valgõt lumõvaipa.
Nigu egä aastaga, nii ka tuukõrd lätsi ütel lämmärekordiga süküspääväl matusaida, et inne hingipäivä umatsidõ havvaplats kõrda tetä. Platsi manu minnen näi, et üte värski kääpä man ist väiku must valgõ…
Nigu egä aastaga, nii ka tuukõrd lätsi ütel lämmärekordiga süküspääväl matusaida, et inne hingipäivä umatsidõ havvaplats kõrda tetä. Platsi manu minnen näi, et üte värski kääpä man ist väiku must valgõ…
Agenditüü käü edesi
Olõ joba aastakümnit saatnu mälestüisi Eesti kirändüsmuusõumilõ. Vahepääl viska iks säänest vimkat kah, et kirota noid uman keelen.
Muusõumilõ kirotajist om kokko saanu nigu väiku osakund, kiä kogonõs egä kuu ette nättüt teemat arotama. Olõmi joba nii kokko kasunu, et katami ütidse kohvilavva ja käümi mõnikõrd seldsiliidsil…
Muusõumilõ kirotajist om kokko saanu nigu väiku osakund, kiä kogonõs egä kuu ette nättüt teemat arotama. Olõmi joba nii kokko kasunu, et katami ütidse kohvilavva ja käümi mõnikõrd seldsiliidsil…
Tossu Tilda pajatus
Irisejä
Inne Irisejä tulõkit oll’ Võro sünnütüshaiglan kõik väega häste. Tulõvadsõ imä meisterdi pudipõllõkõisi, kiroti retsepte. Kiä oll’ edimäst kõrda, opsõ mähkmist ja muid tarkuisi.
A sis tull’ haigõmajja sünnütämist uutma Irisejä. Tä es olõ inämb väega nuur, a ega tä vana kah es olõ. Ja kõik muutu. Es kõlba tälle haigõmaja süük ei tüütäjä. Timä meelest es hoolita täst sääl väega, kõik käve müüdä nigu postist. Es anda tälle pääväpuulsõmbat palatit, nigu tä…
Inne Irisejä tulõkit oll’ Võro sünnütüshaiglan kõik väega häste. Tulõvadsõ imä meisterdi pudipõllõkõisi, kiroti retsepte. Kiä oll’ edimäst kõrda, opsõ mähkmist ja muid tarkuisi.
A sis tull’ haigõmajja sünnütämist uutma Irisejä. Tä es olõ inämb väega nuur, a ega tä vana kah es olõ. Ja kõik muutu. Es kõlba tälle haigõmaja süük ei tüütäjä. Timä meelest es hoolita täst sääl väega, kõik käve müüdä nigu postist. Es anda tälle pääväpuulsõmbat palatit, nigu tä…
Muda Mari pajatus
Aoluu ilo
Ma kuuli raadiost, et ildaaigu koolnu Inglüse kuninganna oll’ riigipää säidsekümmend aastat. Timä aigu jõudsõ ammõtih olla viistõist pääministrit. Inglüsmaa sai tuu aoga tõsõ ilmasõa viletsüsest jõukas riigis. Säänest valitsõmisrekordit olõ-i niipia võimalik üle lüvvä, ku ülepää. Seo aoluuraamadu lehekülg om valmis saanu.
Meil peetäs täämbä vastapandmisvõitlõmisõ päivä. Tuuga märgitäs Tiefi Otto valitsust, mis pidi vasta õnnõ mõnõ päävä, ku sakslasõ lätsi ja vinläse tulli. Tuu veitü aoga panti kimmäs alos Eesti…
Ma kuuli raadiost, et ildaaigu koolnu Inglüse kuninganna oll’ riigipää säidsekümmend aastat. Timä aigu jõudsõ ammõtih olla viistõist pääministrit. Inglüsmaa sai tuu aoga tõsõ ilmasõa viletsüsest jõukas riigis. Säänest valitsõmisrekordit olõ-i niipia võimalik üle lüvvä, ku ülepää. Seo aoluuraamadu lehekülg om valmis saanu.
Meil peetäs täämbä vastapandmisvõitlõmisõ päivä. Tuuga märgitäs Tiefi Otto valitsust, mis pidi vasta õnnõ mõnõ päävä, ku sakslasõ lätsi ja vinläse tulli. Tuu veitü aoga panti kimmäs alos Eesti…
Parm tsuskas: kallis süküs
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
