Nuur maakooli oppaja
Seo nätäl peeti oppajidõ päivä. Uma Leht tekk’ tuul puhul juttu Vilustõ kooli 29aastadsõ oppaja Saarõ Hedyga, kiä and aoluu, ütiskunnaoppusõ ja eesti keele tunnõ.
Aoluuoppajana mõist Hedy tähtsäs pitä kooli pikkä aoluku. «Vilustõn om kuul olnu joba aastast 1769. Ku mõtõlda, kuna meil oll’ edimäne laulupido,…
Aoluuoppajana mõist Hedy tähtsäs pitä kooli pikkä aoluku. «Vilustõn om kuul olnu joba aastast 1769. Ku mõtõlda, kuna meil oll’ edimäne laulupido,…
Võro keele nädälis saa telli vahtsit agendihammit
Egä aasta märdikuu edimädsel täüspikäl nädälil peetäs võro keele nädälit. Seo aasta om võro keele nätäl 7.–13. märdikuul. Tuul nädälil pruugitas üle riigi meediän ja sotsiaalmeediän inämb võro kiilt, kuulõn ja latsiaidun kõrraldõdas võrokeelitsit ettevõtmiisi.
Joba kolmas aasta om herksämbil…
Joba kolmas aasta om herksämbil…
Võrol peetäs Uma Meki suurlaata
Timahavanõ Uma Meki suurlaat peetäs seo puulpäävä, 8. rehekuul Võro liina keskplatsi pääl.
Laadu pääle oodõtas 120 kaupmiist, kiä möövä mikandi kraami. Päält kaubategemise saa laadu pääl kuulda lõõdsamuusikat ja üten lüvvä opitarrin.
Laadapäävä lõpõtas kõgõ parõmbidõ vällävaliminõ. Valitas kõgõ parõmb kauplõja, kõgõ parõmb Uma…
Laadu pääle oodõtas 120 kaupmiist, kiä möövä mikandi kraami. Päält kaubategemise saa laadu pääl kuulda lõõdsamuusikat ja üten lüvvä opitarrin.
Laadapäävä lõpõtas kõgõ parõmbidõ vällävaliminõ. Valitas kõgõ parõmb kauplõja, kõgõ parõmb Uma…
Rahufondi opitunn
Tuu pidi olõma Antropovi vai Tšernenko aigu. Meil Loosi koolin, kon muido suurt ideoloogiat es aeta, küsüti kõigi käest kats kopkast rahha. Üteldi, et tuu lätt rahufondi.
Kats kopkast es olõ määnegi raha, tuud es olõ kinkalgi rassõ är anda. A meil käve koolin ka paar säänest opilast,…
Kats kopkast es olõ määnegi raha, tuud es olõ kinkalgi rassõ är anda. A meil käve koolin ka paar säänest opilast,…
Kaha Kaido: vanastõ tetti tüü man tükke, miä täämbä päähägi ei mahu
Joba pia aastak aigu om egä kuu olnu ammõtin üts inemine, kiä härgütäs võro keele kõnõlõmist. Võro keele iistkõnõlõja om võrokõnõ või võrokõisi sõbõr, kiä mõist võro kiilt ja om iinkujos avaligun võro keele pruukmisõn.…
Kiri Võrolt. Pinijalotaja
Kimmäle omma kõik kortinan elävä latsõvanõmba kuuldnu juttu, et näide lats tahtnu hirmsalõ kassi vai pinni. Ja ku tuud võtta ei saa, ei jätä lats perrä, a tulõtas umma suuvi kõgõ miilde. Mukka om kah nii.
Linda om 5aastanõ. Eläjide võtminõ mi üürikortinalõ om kõvva är…
Linda om 5aastanõ. Eläjide võtminõ mi üürikortinalõ om kõvva är…
Argõntiina kiri
Saludos desde el sur!
Täämbädses pääväs olõ Argõntiinan elänü veidü vähämb ku kats kuud. Tuu aoga omma saanu selgembäs mu vahtsõnõ kodo ja kiil ni kultuurilidsõ esierälisusõ, a tuust huulmalda avasta iks egä päiv midägi. Vaihtusopilasõ elo olõ-i määnegi miilakminõ, et saa õnnõ massulda linnada kavvõ maa taadõ…
Täämbädses pääväs olõ Argõntiinan elänü veidü vähämb ku kats kuud. Tuu aoga omma saanu selgembäs mu vahtsõnõ kodo ja kiil ni kultuurilidsõ esierälisusõ, a tuust huulmalda avasta iks egä päiv midägi. Vaihtusopilasõ elo olõ-i määnegi miilakminõ, et saa õnnõ massulda linnada kavvõ maa taadõ…
Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus
Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä Uma Lehe 19. jutuvõistlusõ.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2023. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
1.…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2023. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
1.…
Eläjepark tarõ ümbre
Ku lämmäl aol sääl elät, konh hää rahulik ja illus toimõta, sis peat tiidmä, et olõt tuun majakõsõn ja aian tsirkõ ja eläjeide küläline. Naa omma siihn kõik aig ja hää, ku tarrõ ei tüki.
Tinavaasta oll’ hiiriga nii, et naa olõs nigu võinu jo vällän värsket…
Tinavaasta oll’ hiiriga nii, et naa olõs nigu võinu jo vällän värsket…
Reis õdagupoolitsõl Võromaal
Tarto ülikoolin peetävä kursusõ «Lõunõeesti kultuurigeograafia» oppamisõ man om õks targõmb opitarõst vällä tulla ja uma silmäga kaia, määne maa taa Lõunõ-Eesti om. Kursusõ oppaja, maatiidläne Pae Taavi mõist kõgõ nii põnõva tiikunna kokko panda, et taad rata võinu vällä pakku kõigilõ lõunõeestläisile ni…
Priinime lugu: Leies ja Leius
Nimel Leies om Eestin 30 kandjat, a Eesti perekunnanimeraamatulõ taa sisse ei lää, selle et olõ-i Eestin pantu. Nimi panti Siimeri (Ziemeri) mõisan Mariburgi (Alūksne) kihlkunnan. Raibakasõ talurühm (1829 Reibekas) täämbädse Kampji külä kottal oll’ tuu kotus, kon seo nimi panti, ja olõ-i kahtlust, et taa nimi tähendäs läti keelen lihtsalõ ’ala-, alumanõ’, täämbädsen läti kiräviien Lejas. Või olla, et esiki nime pandmisõ talu om sääl täämbä alalõ nimega Lejmalas…
Mõtsa helü
Inemisel om helü, mõtsal om kah helü. Mõlõmba ommava saanu kotusõ siin maa pääl, a mõts om iks kavvõmp olnu ku inemine. Olõ-i olnu nii, et kõgõpäält oll’ inemine, kiä sis hääs arvas’, et nüüt võisi mõnõ puu kah maaha võtta. Oll’ jo paradiisih kah uibu inne iih,…
Väiku Kapa
Kuna tä oll’ viil nii väikukõnõ, et «r» tähte es ütle, sõs pand’ hindäle nimes Kapa. Perrenimi Müürsepp oll’ viil rassõmb üteldä ja tuu võtsõ tä kokko Müssetsis. Käümä opsõ nii, et lugi egä sammu man: «Väiku Kapa astus tipa-tapa.»
Ku tedä kirutama sai tähe viisi opatus, sõs j-täht sai vällä üteldüs «jott». Et täl om hindäst kolm aastat noorõmb sõsar kah, sõs palssi ma täl kiruta hindä ja Merileidi nime. Poiss võtsõ pleiädsi…
Ku tedä kirutama sai tähe viisi opatus, sõs j-täht sai vällä üteldüs «jott». Et täl om hindäst kolm aastat noorõmb sõsar kah, sõs palssi ma täl kiruta hindä ja Merileidi nime. Poiss võtsõ pleiädsi…
Tiirüüvli
Ku mi ollimi tudõngi, sõs kävemi Tartu liinast maalõ liinibussigõ. Kellä viie aigu nakas’ buss sõitma ja jõudsõ Haapsaardõ nii poolõ ütse paiku.
Kanepin oll’ pikemb piätüs, kävemi vahel tiimajan, sohvõr käve egä kõrd sääl veidükene söömän. Buss tegi mõnikõrd tii pääl eräpiätüisi, ku kiäki tahtsõ uma maja man vai tiiotsan maaha minnä, ja sõiduaig vinnü sõs pikembäs.
Ütskõrd sügüse olli ma joba kotun, ku mu miis Uunu tull’ ütsindä bussi päält, umbõs puultõist kilumeetrit…
Kanepin oll’ pikemb piätüs, kävemi vahel tiimajan, sohvõr käve egä kõrd sääl veidükene söömän. Buss tegi mõnikõrd tii pääl eräpiätüisi, ku kiäki tahtsõ uma maja man vai tiiotsan maaha minnä, ja sõiduaig vinnü sõs pikembäs.
Ütskõrd sügüse olli ma joba kotun, ku mu miis Uunu tull’ ütsindä bussi päält, umbõs puultõist kilumeetrit…
Tossu Tilda pajatus
Vanaimä sünnüpäiv
Latsõlatsõ, kolm poiskõist, otsusti, et küdsäse vanaimä Liisolõ sünnüpääväs pannkuukõ. Taina pidi Liiso muidoki esi valmis tegemä, a poisi panni tuu panni pääle. Mõni kuuk sai nädsäne, mõni kõrbi är kah, a vanaimä tiidse, kuis asja paranda. Tä oll’ suur moosimeistre ja tõi vällä purgi mõtsmaaskamoosiga.
Poiskõsõ seivä ja Liiso esi kah sei. A muusi oll’ pall’o. Nii kutsuti kõrvaltkortinast kolm tütrikku appi kuukõ ja muusi süümä. Oll’ rõõmsa pido. Äkki tsusas’…
Latsõlatsõ, kolm poiskõist, otsusti, et küdsäse vanaimä Liisolõ sünnüpääväs pannkuukõ. Taina pidi Liiso muidoki esi valmis tegemä, a poisi panni tuu panni pääle. Mõni kuuk sai nädsäne, mõni kõrbi är kah, a vanaimä tiidse, kuis asja paranda. Tä oll’ suur moosimeistre ja tõi vällä purgi mõtsmaaskamoosiga.
Poiskõsõ seivä ja Liiso esi kah sei. A muusi oll’ pall’o. Nii kutsuti kõrvaltkortinast kolm tütrikku appi kuukõ ja muusi süümä. Oll’ rõõmsa pido. Äkki tsusas’…
Muda Mari pajatus
Üte käega antas, tõõsõga võetas
Ma kuuli raadiost, et vahtsõst aastast pantas pästjile, pritsimiihile, politseilõ ja oppajilõ palka mano. Tuud om jo aastit kõnõldu, et nuu ammõdimehe piässi saama vähämbält Eesti keskmäst palka. A kõgõ jõud tuu keskmäne iist är minnä.
Seokõrd vähämbält lubatas kimmäst palga nõsõmist. Palk lätt kogoni nii suurõs, et oppajist ja pästjist saava korgõpalgalidsõ. Korgõpalgaliidsil piät korõmba protsõndiga tulumass kah olõma. Selle tulõ näil edespite tulumassu inämb massa ku seenimaani.…
Ma kuuli raadiost, et vahtsõst aastast pantas pästjile, pritsimiihile, politseilõ ja oppajilõ palka mano. Tuud om jo aastit kõnõldu, et nuu ammõdimehe piässi saama vähämbält Eesti keskmäst palka. A kõgõ jõud tuu keskmäne iist är minnä.
Seokõrd vähämbält lubatas kimmäst palga nõsõmist. Palk lätt kogoni nii suurõs, et oppajist ja pästjist saava korgõpalgalidsõ. Korgõpalgaliidsil piät korõmba protsõndiga tulumass kah olõma. Selle tulõ näil edespite tulumassu inämb massa ku seenimaani.…
Parm tsuskas: oppajidõ päiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
