Karilatsin opiti linatüüd
Minevä puulpäävä opiti Karilatsi muusõumin tuud, kuis linast langa saia. Tego oll’ osaga Põh’amaiõ ütitsest ettevõtmisõst «1 ruutmeetri linna», kon huvilidsõ saiva läbi tetä kõik linatüü etapi maahakülbmisest kooni linadsõ langa ketramisõni. Eestin külbse ruutmeetri linna maaha 300 huvilist.
«Eestin naas’ seo asi pääle keväjä. Tahtjilõ…
«Eestin naas’ seo asi pääle keväjä. Tahtjilõ…
Lindora laadu päält saa ka timahava vahtsõt tähtraamatut
Simunapääväl, 28. rehekuul peetäs Lindora laata. Timahava saadõtas nuu müüjä, kiä hinnäst varrampa tii viirde valmis omma säädnü, järekõrra lõppu. Nigu joba aastit kombõs, saa Võromaa ja Setomaa piiri pääl peetävä laada aos valmis ka tulõva aasta Võro-Seto…
Rehekuu võro keele iistkõnõlõja korjas vahtsõ raamadu jaos juttõ
Põlva kandi miis Kaha Kaido, kiä pidä seo kuu võro keele iistkõnõlõja ammõtit, pandsõ keväjä kokko raamadu «Ütekõrra om katõkõrra». Sääl omma päämidselt Põlva kandi miihi käest üles kor’adu nal’ajutu tuu kotsilõ, mis om umal aol…
Kostitii päiv Postitii pääl.
Puulpäävä, 15. rehekuul peeti vana Postitii veeren Kostitii päivä.
Ihamarun vana meieri man, kon om parhillatsõl aol küläkeskus, peeti laata, kon uma kraamiga kaupli päämidselt Vana-Võromaa söögi- ja käsitüümeistre. Päält rahvaligu kauplõmisõ valiti vällä parõmbat söögikraami. Et keväjä omma iin valimisõ, olli ka mitmõ…
Ihamarun vana meieri man, kon om parhillatsõl aol küläkeskus, peeti laata, kon uma kraamiga kaupli päämidselt Vana-Võromaa söögi- ja käsitüümeistre. Päält rahvaligu kauplõmisõ valiti vällä parõmbat söögikraami. Et keväjä omma iin valimisõ, olli ka mitmõ…
Kutsutas kokko häid jutukõnõlõjit
Eesti rahvakultuuri keskus kõrraldas jutukõnõlõjilõ kokkosaamisõ. Tsihis om tuvva kokko jutukõnõlõja kõigist maakundõst, anda näile võimalus ütstõsõga tutvas saia ja tarkuisi vaihta ja tetä ka kõrralik helükoolitus.
Jutukõnõlõjit oodõtas 5. märdikuu pääväl kellä 10–16 Tartulõ Tähtvere avatud naistõkeskustõ (Näituse 3).
Päävä alostusõn ast üles folklorist Metsvahi Merili, kiä kõnõlõs jutukõnõlõmisõ tähtsüsest ja tähendüsest täämbädsel aol. Pääle arotust tulõ helü- ja kõnnõtehniga koolitus, midä vidä Türnpu Anne.
Koolituspäiv om massulda ja tuust…
Jutukõnõlõjit oodõtas 5. märdikuu pääväl kellä 10–16 Tartulõ Tähtvere avatud naistõkeskustõ (Näituse 3).
Päävä alostusõn ast üles folklorist Metsvahi Merili, kiä kõnõlõs jutukõnõlõmisõ tähtsüsest ja tähendüsest täämbädsel aol. Pääle arotust tulõ helü- ja kõnnõtehniga koolitus, midä vidä Türnpu Anne.
Koolituspäiv om massulda ja tuust…
Sanna-aastak 2023 kuts üten lüümä
Eesti maaturismi ütisüs vidä iist mõtõt pühendä 2023. aastak sannalõ. Sanna-aastaga man kutsutas üten lüümä kõiki, kiä sanna hengen kandva.
Ligembät teedüst saa internetist aadrõsi sauna2023.ee päält.
UL
Ligembät teedüst saa internetist aadrõsi sauna2023.ee päält.
UL
Sügüse värmi
Tuulõpuhahus nõst ütsigu vahtrõlehe üles, keerotas tsipakõsõ ja lask maa pääle tagasi. Pruuni värmi leht sulas ütte tõisi lehti ja tsipa muadsõ põllutiiga. Taa lehekene, miä täämbä om pruuni karva, om mitu kõrda umma värmi vaihtanu. Ei olõki nii hulga aigu tuust, ku tä viil verrev oll’…
Mitu raamatut ti koton um?
Midä väikumbalt saa lats raamaduilmaga tutvas,
toda parõmbalõ lätt täl koolin ja elon
Ku ma lats olli, sõs oll’ meil egän tarõn üts raamaduriiol. Kõgõ vanõmba sääl olliva vaest 20. aastasaa algusõ aokirä Romaan. Nuu olliva vanan gooti kirän. Ma olli jo lugõma opnu külh, a gooti…
toda parõmbalõ lätt täl koolin ja elon
Ku ma lats olli, sõs oll’ meil egän tarõn üts raamaduriiol. Kõgõ vanõmba sääl olliva vaest 20. aastasaa algusõ aokirä Romaan. Nuu olliva vanan gooti kirän. Ma olli jo lugõma opnu külh, a gooti…
Mitu raamatut ti koton um?
Midä väikumbalt saa lats raamaduilmaga tutvas,
toda parõmbalõ lätt täl koolin ja elon
Ku ma lats olli, sõs oll’ meil egän tarõn üts raamaduriiol. Kõgõ vanõmba sääl olliva vaest 20. aastasaa algusõ aokirä Romaan. Nuu olliva vanan gooti kirän. Ma olli jo lugõma opnu külh, a gooti…
toda parõmbalõ lätt täl koolin ja elon
Ku ma lats olli, sõs oll’ meil egän tarõn üts raamaduriiol. Kõgõ vanõmba sääl olliva vaest 20. aastasaa algusõ aokirä Romaan. Nuu olliva vanan gooti kirän. Ma olli jo lugõma opnu külh, a gooti…
Tõsõ kundi otsast. Helü, miä pästvä maailma
Täämbä kõnõlõ ma umast sõbrast, maailma ütest juhtvast bassilauljast Angeri Ainist.
Saimi timäga tutvas vast kuvvõ aasta iist, ku tä Estonian ooperin laulsõ. Perän lätsimi teno ütitsile tutvilõ kuun restoraani õdagust süümä ja trehvsimi kõrvuisi istma. Kai tälle sis alt üles ja…
Saimi timäga tutvas vast kuvvõ aasta iist, ku tä Estonian ooperin laulsõ. Perän lätsimi teno ütitsile tutvilõ kuun restoraani õdagust süümä ja trehvsimi kõrvuisi istma. Kai tälle sis alt üles ja…
Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus
Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä Uma Lehe 19. jutuvõistlusõ.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2023. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
1.…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2023. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
1.…
Kuis Võrost sai priiusõpääliin
35 aastaga iist rehekuun sai Võrost priiusõpääliin. Ku Saarõ Ain Ivaski Meelise ja Männimetsa Argoga 1987. aastaga 9. rehekuu pääväl Võro kalmuaian Vabahussõa kalmõ pääle trehvsi, olli neo kalmu võsu ja haina ala pakku lännü. Vabahussõa mälehtüsmärk oll’ muiduki mõista jo ammu häötet ja…
Sünnüpääväraha
Suvi läts’ ku tsirgusiivol, alas’ki süküs ja minol sünnüpäiv. Olõ sündünü üüse kellä veeränd üte aigu. Niisis tulõ mõni aasta süküs varramba, ja olõ sügüselats, a inämbjaolt iks ildamba, ja sis olõ suvõlats, nigu seogi aasta. A sünnüpäävä pidämisega oll’ sääne lugu, et küläliidsi käve mitu nädälit järgemüüdä.
Saiõ kingitüses suurõ raami, kohe saa egätsugutsit eri suurusõga pilte panda, ja sis viil 120 eurot ja 10eurodsõ Coopi kinkekaardi.
Lätsi puuti ja kõgõpäält kullu mul…
Saiõ kingitüses suurõ raami, kohe saa egätsugutsit eri suurusõga pilte panda, ja sis viil 120 eurot ja 10eurodsõ Coopi kinkekaardi.
Lätsi puuti ja kõgõpäält kullu mul…
Juttõ Võro liina Paju huulidsa päält
19. aastagasaa lõpuots. Võro liin om Paju huulitsaga laembas lännü. Ehitüsel tüütäs ka Hangu Aleksandri (Aleksander Hank), Sännä mõisa Raudsepä talo suladsõ poig, kinkast saa tulõvikun Kalju vanaesä. Käü jutt, et naatas raudtiid ehitämä. Rahvas arotas, kas munakivve asõmõl tulõ tii raudmunnõst…
Priinime lugu: Sõrmus
Seod nimme kand Eestin 288 inemist. 16 kandjat om ka nimel Sermus, miä oll’ inne õ-tähe pruukmistõ võtmist üts võimalus, kuis sõnna sõrmus kirotõdi.
Mõisit, kon seo selge tähendüsega nimi panti, oll’ kokku 19, noist Liivimaa kubõrmangun 15 ja Eestimaa kubõrmangun 4. Lisas es jõvva üten mõisan, Vahtsõliinan, nimi ei hingelugõmistõ ega personaalraamatudõ, a Räpinä mõisarahva hulka om XIX aastasaa kesken tulnu Vahtsõliina Väikutaudsa Mihkli poig Jakob Sörmus, vällätiinnü soldat. Sõrmus võisõ…
Mõisit, kon seo selge tähendüsega nimi panti, oll’ kokku 19, noist Liivimaa kubõrmangun 15 ja Eestimaa kubõrmangun 4. Lisas es jõvva üten mõisan, Vahtsõliinan, nimi ei hingelugõmistõ ega personaalraamatudõ, a Räpinä mõisarahva hulka om XIX aastasaa kesken tulnu Vahtsõliina Väikutaudsa Mihkli poig Jakob Sörmus, vällätiinnü soldat. Sõrmus võisõ…
Mõtõldõn Tulviste Hele pääle
Tulviste Hele
10.06.1952 – 4.10.2022
Võro liinast nii 44 km lõunaõdagu puul, paigapäälitside keelen Mehkamaal om üts väega huvitav muusõum. Täämbädsel pääväl om muusõumi nimi Mõnistõ vabaõhumuusõum.
Tulviste Hele tüüt’ muusõumin 1. urbõkuust 1988 kooni 19. piimäkuuni 2021. Tulviste Helega olõ ma olnu ütel aol…
10.06.1952 – 4.10.2022
Võro liinast nii 44 km lõunaõdagu puul, paigapäälitside keelen Mehkamaal om üts väega huvitav muusõum. Täämbädsel pääväl om muusõumi nimi Mõnistõ vabaõhumuusõum.
Tulviste Hele tüüt’ muusõumin 1. urbõkuust 1988 kooni 19. piimäkuuni 2021. Tulviste Helega olõ ma olnu ütel aol…
Tsiavargus
Lugu juhtu sügäväl Vinne aol Võromaal Järve kolhoosi tsigalan, kon mino imä oll’ immisetalitaja ja sõsar Maie süütse nuumatsiko. Oktoobripühä olliva õkva tulõman, nii nädäli ao peräst.
Minti nigu iks tüüle. Kõik eläjäkese kaeti üle. Äkki hõigas’ sõsar Maie laudast imäle: «Tulõ siiä, midägi om imelikku, veretii om laudan…
Minti nigu iks tüüle. Kõik eläjäkese kaeti üle. Äkki hõigas’ sõsar Maie laudast imäle: «Tulõ siiä, midägi om imelikku, veretii om laudan…
Tossu Tilda pajatus
Kolm luku suurõ juhi ja oppaja ärminekist
«Üle maa laotus raske lein,» kiroti tuukõrd päävälehe ja kõnõl’ raadio. Oll’ 1953. aasta kevväi, ku Stalin kuuli.
Opsõ tuul aol Suu-kooli neländän klassin. Peeti aktust ja mu iin istõ viiendä klassi Siinakõnõ, kiä iksõ kõva helüga ja lurist’ nõnna. Nii es kuulõki ma juttu, midä Stalini surmast kõnõldi, selle et pidi lurinat kullõma. Pääle aktust küsse ma Siina käest: «Sul om iks vist esä Stalinist väega…
«Üle maa laotus raske lein,» kiroti tuukõrd päävälehe ja kõnõl’ raadio. Oll’ 1953. aasta kevväi, ku Stalin kuuli.
Opsõ tuul aol Suu-kooli neländän klassin. Peeti aktust ja mu iin istõ viiendä klassi Siinakõnõ, kiä iksõ kõva helüga ja lurist’ nõnna. Nii es kuulõki ma juttu, midä Stalini surmast kõnõldi, selle et pidi lurinat kullõma. Pääle aktust küsse ma Siina käest: «Sul om iks vist esä Stalinist väega…
Muda Mari pajatus
Andsak lugu aastaaigõga
Ma kuuli raadiost, et meil olliva õkva suvidsõ suusahüppevõistlusõ. Edimält tulõda miilde, et väläh om kimmäs süküs, mitte suvi. A suusõga sport käü iks talvõ mano. Ni lummõ piässi kah olõma.
Ja sõs loetas rehekuu liiklõmisõ sõnomiist, et suurõtii pääl om kiirusõ piirdmine, selle et parandõdas külmäkergütüisi. Kas tuust piät arvo saama, et suvõl tekk’ külm sõidutiile kurja. Mineväst talvõst om jo pia aasta müüdä. Ku terve suvi om saadu är…
Ma kuuli raadiost, et meil olliva õkva suvidsõ suusahüppevõistlusõ. Edimält tulõda miilde, et väläh om kimmäs süküs, mitte suvi. A suusõga sport käü iks talvõ mano. Ni lummõ piässi kah olõma.
Ja sõs loetas rehekuu liiklõmisõ sõnomiist, et suurõtii pääl om kiirusõ piirdmine, selle et parandõdas külmäkergütüisi. Kas tuust piät arvo saama, et suvõl tekk’ külm sõidutiile kurja. Mineväst talvõst om jo pia aasta müüdä. Ku terve suvi om saadu är…
Parm tsuskas: LNG laiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
