Koolilatsi viie aasta võrokeelidse kirätüü kaasi vaihõl

Koolilatsi viie aasta võrokeelidse kirätüü kaasi vaihõl

«Korõmbalt kavvõmbalõ» om vahtsõnõ kogomik, kon omma är trükitü kooli­latsi kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa» perämädse viie aasta parõmba tüü. 192-lehekülelidse kõvvu kaasiga raamadu jaos tsehkendi pildi Võro kunsti­kooli opilasõ.
«Mino Võromaa» om egäaastanõ latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlus.…
Plumanni Kaja-Riina maalinäütüs

Plumanni Kaja-Riina maalinäütüs

Võro instituudi saalin tetti minevä riidi valla maalinäütüs «Siist ja säält». Maalõ autor Plumanni Kaja-Riina naas’ pilte tegemä pensionipõlvõn ja om no joba mitmõl näütüsel üles astnu.
Kunstnik esi ütles hindä kotsilõ niimuudu: «Latsõpõlv läts’ mul müüdä Lõuna-Eesti kuntõ vaihõl, koh värmi, lõhna ja…
Luukere Juhani juhtumisõ jõudva püüne pääle

Luukere Juhani juhtumisõ jõudva püüne pääle

17. märdikuul jõud püüne pääle latsilavastus «Luukere Juhani juhtumised». Lavastus om tett Laanõ Triinu sama päälkiräga latsiraamadu perrä, miä ilmu 2020. aastagal.
Tego om lõbusa latsi­lavastusõga luukerest, kiä om olnu kooli anatoomiaklassin, a saadõ­tas Memme ja Taadu mano mõtsatallo pensionilõ. Sääl nakkas…
Küsümine: midä teiti ja midä põnõvat jäi miilde timahavadsõl võro keele nädälil?

Küsümine: midä teiti ja midä põnõvat jäi miilde timahavadsõl võro keele nädälil?

Siska Kristina,
Osola põhikooli algklassõ-
ja kodoluuoppaja
Osula koolin läts’ võro keele nätäl väega häste. Meil oll’ egä päiv midägi võrokeelist ja latsõ võti häämeelega noist tegemiisist ossa. Raamadukogojuhataja Ülle lugi algklassõn ette võrokeelitsit juttõ,…
Tetä pauku vai tegemädä jättä?

Tetä pauku vai tegemädä jättä?

Pia om aig, ku inemise nakkasõ jäl paukõ taiva poolõ laskma. Perämäidsil aastil om iks terve joulukuu egä õdak pauku kuulda ja taivan tuld nätä olnu.
Ku ma poiskõnõ olli, tetti pauku kattõ muudu. Üts võimalus oll’ visada eterniiditükke tullõ. Tuu tekk’ väiku paugu…
Hädä mudsu peräst

Hädä mudsu peräst

Propaganda tsängu otsa või egäüts trehvädä, olku riigikõrd sääne vai määne
 
President Karisõ Alar kõnõlõs ütesttüküst, ku tähtsä om tuu, et mi rahvas olõssi egä kandi päält haritu. Viil inne Kadri­orgu mine­kit käve tä vällä väega uhkõ plaani: eestläse piät joudma Õuruupa viie kõgõ targõmba rahva sekkä.…
Aigu om. Vai ei olõ?

Aigu om. Vai ei olõ?

Ku mitu tüüd poolõlõ om ja tunnus, et joud ega mudsu enämb kõgõst üle ei käü, om hää miilde tulõta ütelüst, mea mõnõ bussi külle päälgi kirjan, et aigu om. Mõnõl puul üldäs viil, et ku om vääga kipõ, sis tulõ veidü uuta, kooni tuu kipõ…
Tõsõ kundi otsast. Hengemuusika

Tõsõ kundi otsast. Hengemuusika

Mõni aig tagasi oll’ hää võimalus kävvü Hiiumaal poetessi Alavainu Ave 80. sünnü­aastapäivä tähistämän. Mu kalli kaasa Kreeda latsõpõlvõ­kodu um Kärdlän, nä olliva naabri ja kävevä tihtsäle umavahel läbi.
Joba üle mere minek ja päävä paistuminõ üle vii teküt’ ummamuudu tundõ, nigu lääsi kohegi vällämaalõ.…
Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus

Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus

Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä Uma Lehe 19. jutuvõistlusõ.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2023. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
 
1.…
Ummapääd kõndva mõtskass Tauli Anu

Ummapääd kõndva mõtskass Tauli Anu

Muusikul ja laululuujal TAULI ANUL nakkas valmis saama vahtsõnõ plaat «Metskass». Tego om esierälidse kuuntüüga: kõiki laulõ sõna vahtsõ plaadi pääl om kirotanu Peetsalu Erkki. Viil nätäl aigu, kooni 25. märdikuu pääväni, om plaadi välläandmist võimalik tukõ Hooandja keskkunnan. Intervjuun Umalõ Lehele kõnõlõs…

Priinime lugu: Vätsing

Seod nimme kand Eestin 27 inemist. Nimi panti samal kujul Wätsing ütele perrele Räpinä mõisa Kõnnu külän. Esä oll’ Vätsä Piitre Peedo, kutsutu ka Prehhi Peedo. Ainukõnõ perre loonu poig oll’ Vätsä Mihkli. Priinimi tetti – nigu nätä – lisa­nimest, kohe panti manu Räpinäle tüüpiline nimelõpp -ing.
Vätsä lisanimest tetti priinimmi tõisigi: Tolmwätsing Kõnnu külän ja Talliwätsing, Wätson ni Wätsar Miiksi mõisa Mehikuurma külän. Neist Tälli-­Vätsä talun pantu Tali­vätsing om parlaki alalõ…
Mõni millimeetri surmast

Mõni millimeetri surmast

Seo, midä ma kirota, om tõtõstõ sündünü 1966. aastal Taga-Karpaatian. Kordon, kon ma elli ja aigu tiinse, oll’ Teresva külän, õkva Tisza jõõ veeren. Ma tiinse aigu piirivalvõn 1964–1967.
Valvõala oll’ kordonil katõs jaotõt: hää puul ja kura puul. Hää puul oll’ lühemb, a pall’o…

Latsõlatsõ tarkus

Ku mu latsõlats Hanna oll’ väikene, imetli ma vahel timä ütlemiisi ja naksi noid kirja pandma. Mineväaasta läts’ tiä ülikuuli tohtris opma ja ma lugõsi nüüd noid tarkuisi suurõ huvigõ.
***
Seimi köögin ja telekas mängse tarõn. Egä veidükese ao peräst karas’ Hanna tarrõ ja jäl süümä tagasi. Ütli sõs Hannalõ, et ku ma väikene olli, es või ma söömäst inne är minnä, ku kõik olli söönü. Hanna oll’ veidü vakka ja ütel’ sõs,…

Tossu Tilda pajatus

Idalõ võinu mälehtüspingi panda
 
Pikkä aigu olli Võrun kuulsa pilditegijä Kepniku, Ida ja Aleksander. Aleksander oll’ Pärnust peri, a Ida tastsamast Vagula küläst.
Ida oll’ üts vähätsit Eesti naisfotograafõ, kiä toimõnd’ väega pikkä aigu. Tä oll’ suur naanõ, sälän oll’ täl tihtipääle rohilinõ pikk, piaaigu kundsani mäntli. Ja daamiküpär iks pään.
Kepnikõ ateljee oll’ Kreutzwaldi uulitsan, umbõs sääl, kon parhilla om Vanaliina bussipiätüs. Ateljee aknidõ pääl olli reklaampildi, kon pääl soldanipoisi. Maatütrigõ pilte oll’ sääl…

Muda Mari pajatus

Naksi ilma kuulutama
 
Ma kuuli raadiost, et timahava tulõ säänesama külm talv nigu tõõsõ ilmasõa algusõh. Tuud talvõ ma mälehtä-i. Ega ma nii vana kah olõ-i. A säänest külmä joulukuud ku minevaasta oll’, tohessi ei joht tulla.
Minevä sügüse oll’ jo inne märdikuu algust pall’o tüüd elämisest hiiresita kraammisõga. Tüksevä väega tarrõ tulõma. Pidi mito vuuri poodist näile helleverevit viläterri ostma. A timahava olõ-i viil hiire tarrõ sisse tükmä naanu. Jo sõs pidä väläh…
Parm tsuskas: põdõr

Parm tsuskas: põdõr

 
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
UMA Leht