Midä saimi rahvalugõmisõl teedä võro keele kotsilõ
Statistigaammõt om avaldanu 2021. aastaga rahvalugõmisõ tulõmuisi tuu jao, kost saa teedä, kuimuudu inemise hindasõ uma «murdõkeele» mõistmist. Noist tulõmuisist saa ütte-tõist teedä ka võro keele kõnõlõjidõ kotsilõ.
Võro instituudi direktri Kuuba Rainer kai edimäidsi tulõmuisi ja võtt’ vahtsõ tiidmise…
Võro instituudi direktri Kuuba Rainer kai edimäidsi tulõmuisi ja võtt’ vahtsõ tiidmise…
Tal’na võro seldsi teküs võro keele nätäl ja Liiso sünnüpäiv
Tal’na võro seldsi rahvas om teküs ja käü kuun mitmõn tsõõrin.
Näpotüühuviliidsil om tsõõr Nopõ-Näpo, laulumakja leelotasõ ansamblin Liiso, tiatrihuvilidsõ tunglõsõ näütemängutsõõrin Tungõl. Kirändüsehuvilidsõ liikmõ võtva ossa Kadrioro raamadukogon kuun käüväst võro keele kohvitarõst ja omma tuu…
Näpotüühuviliidsil om tsõõr Nopõ-Näpo, laulumakja leelotasõ ansamblin Liiso, tiatrihuvilidsõ tunglõsõ näütemängutsõõrin Tungõl. Kirändüsehuvilidsõ liikmõ võtva ossa Kadrioro raamadukogon kuun käüväst võro keele kohvitarõst ja omma tuu…
Pulga Jaan 75!
Minevä pühäpäävä sai 75aastadsõs laulu- ja kirämiis Pulga Jaan.
Umma võrokeelist loomingut om Jaan avaldanu plaatõ pääl ja raamatin, perämäidsil aastil om timä märgotuisi tihtsäle ka Uman Lehen. Et Jaan esitäs ummi laulõ kitarriga, kutsva mõnõ tedä Võromaa Võssotskis.
UL
Kiränigu Sommeri Lauri ja Laanõ Triinu juubilarilõ õnnõ suuvman. Sünnülats om…
Umma võrokeelist loomingut om Jaan avaldanu plaatõ pääl ja raamatin, perämäidsil aastil om timä märgotuisi tihtsäle ka Uman Lehen. Et Jaan esitäs ummi laulõ kitarriga, kutsva mõnõ tedä Võromaa Võssotskis.
UL
Kiränigu Sommeri Lauri ja Laanõ Triinu juubilarilõ õnnõ suuvman. Sünnülats om…
Kursi kuulkunna näütüs Vana-Võromaa kultuurikuan
Minevä riidi tetti Vana-Võromaa kultuurikuan valla Kursi kuulkunna sünnüpäävänäütüs.
Näütüsel omma välän Gulgi Alberti, Kasemaa Andrusõ (1941–2016), Kruusamäe Ilmari, Suumanni Imati, Suitso Külli, Alliku Piitre (1966–2019), Pajosõ Priidu, Pangsepä Priidu, Tüüri Reiu ja küläliskunstnigu Pajosõ Lauri pildi. Kursi kuulkund om…
Näütüsel omma välän Gulgi Alberti, Kasemaa Andrusõ (1941–2016), Kruusamäe Ilmari, Suumanni Imati, Suitso Külli, Alliku Piitre (1966–2019), Pajosõ Priidu, Pangsepä Priidu, Tüüri Reiu ja küläliskunstnigu Pajosõ Lauri pildi. Kursi kuulkund om…
Sõavälä laembastegemise laemba küsümüse
Üts eelevant ähvärdäs Võromaa portsõlanipuuti sisse marssi. Tuu om Nursipalo sõavälä laembastegemine. Plaan om tegünü küländ äkki ja varguisi, nii et väega selget tiidmist, miä sündümä nakkas, viil ei olõ. Täämbädses om küläjuttõ asõmõlõ tulnu kaart, kost nätä, määndse maa plaanidu…
Sõa-ao loogika
Kriisi tulõva ja läävä ja paari aastakümne peräst võimi olla
jäl saisun, kon Nursipalu om vahtsõst maha jäetü
Lehen kirotõdi, et ku vinne rahvas nakkasi Putinilõ vasta, saasi hukka pall’o veidemb vinläisi. Tuu ettepanõk tundunu loogilinõ, ku olnu rahuaig. A sõa-ao loogika perrä ei olõ täämbä Vinnemaa jaos määnestki…
jäl saisun, kon Nursipalu om vahtsõst maha jäetü
Lehen kirotõdi, et ku vinne rahvas nakkasi Putinilõ vasta, saasi hukka pall’o veidemb vinläisi. Tuu ettepanõk tundunu loogilinõ, ku olnu rahuaig. A sõa-ao loogika perrä ei olõ täämbä Vinnemaa jaos määnestki…
Põdranahast jope
Antslan oll’ Vinne aigu üts tsipa esimuudu jahimiis. Sugulasõ olli mehel korgiide kotussiide pääl, nii et olõs võinu karjääri tetä, aga miis nossõrd’ terve talv kraavipervi müüdä, valgõ kitli sällän, ja passõ rebäsiid. Kui mõnõ maha sai, oll’ tuust timä hindäkehtestämises küländ.
Ütskõrd oll’ mehel tullu esihindäst mõistlik…
Ütskõrd oll’ mehel tullu esihindäst mõistlik…
Kiri Võrolt. Kiä ma olõ?
Aasta lõpp tulõ ligembäle ja om aig kokkovõttit tetä, ka hindä olõmisõ ja suurõmban plaanin elo kotsilõ.
Mul om külh nii, et midä vanõmbas saa, toda inämb küsü hindä käest, mille ma siiä tulnu olõ, määne om mu tii, kohe ja kuis edesi.
Peris hää om vahepääl…
Mul om külh nii, et midä vanõmbas saa, toda inämb küsü hindä käest, mille ma siiä tulnu olõ, määne om mu tii, kohe ja kuis edesi.
Peris hää om vahepääl…
Argõntiina kiri
Saludos desde el sur!
Päält kolmõ kuud Argõntiinan elämist olõ ma esi pall’o opnu ja ka tõisilõ mi kultuuri opanu. Ütskõrd sai mul piinüst söögist villänd ja suurõst Võromaa-igätsüsest naksi perrele ubinakuuki küdsämä. Täpsehe nii, nigu mu vanavanaimä taad kõgõ tege. Panni viil kardoka ja põrkna ütenkuun valgõ…
Päält kolmõ kuud Argõntiinan elämist olõ ma esi pall’o opnu ja ka tõisilõ mi kultuuri opanu. Ütskõrd sai mul piinüst söögist villänd ja suurõst Võromaa-igätsüsest naksi perrele ubinakuuki küdsämä. Täpsehe nii, nigu mu vanavanaimä taad kõgõ tege. Panni viil kardoka ja põrkna ütenkuun valgõ…
Üte kangõlasõ avvusamba lugu
1918. aasta 4. joulukuu õdagupoolikul jõudsõ Võru-Petseri raudtiid piten liiknu paarikümnest ohvitserist ja kolmõkümnest koolipoisist priitahtligõ salk Nõnova küllä.
Salga iinotsan oll’ samast küläst Hööde talust peri kapten Vreemanni Friedrich. Timä imä kõrrald’ tulõjilõ õdagusöögi. Luuraja anni teedüst verevide tulõkist ja näide toetusõs olõvast…
Salga iinotsan oll’ samast küläst Hööde talust peri kapten Vreemanni Friedrich. Timä imä kõrrald’ tulõjilõ õdagusöögi. Luuraja anni teedüst verevide tulõkist ja näide toetusõs olõvast…
Võro keele nätäl Põlvan Pihlapuu latsiaian
Hää olla om hää! Niimuudu kirot’ Sillastõ Kertu uman raamatun «Tsill’okõsõn majan», mis kinäste võro kiilde om pantu. Taa lausõkõsõ võtiva Pihlapuu keelepesä oppaja umas tunnuslauses võro keele nädälil.
Raamat kõnõlõs umavahelidsõst läbisaamisõst, kuun om väega pall’o esisugumadsõ olõmisõga eläjit. Taa…
Raamat kõnõlõs umavahelidsõst läbisaamisõst, kuun om väega pall’o esisugumadsõ olõmisõga eläjit. Taa…
Priinime lugu: Raha
Seod nimme kand Eestin 43 inemist. Pandmisõ kotussit om kuus vai esiki säidse, kuigi hingelugõmisist paistus vällä õnnõ nelä mõisa vanan kiräviien nimi Rahha.
1809. aastagal Hurmi mõisan pand’ Kanepi Roth perekunnanime Rahha Kaagna Mihkli perrele. Mihkli perren oll’ neli poiga ja küländ varra jõudsõ seo nimi näütüses Põlva ja Viitinä poolõ.
Võrumaa tõnõ Raha suguvõsa tull’ Haanist Kokõmäe küläst, kon üts nime saaja oll’ joba inne kirän ku Raha Jakap (Rahha Jakkap). Raha…
1809. aastagal Hurmi mõisan pand’ Kanepi Roth perekunnanime Rahha Kaagna Mihkli perrele. Mihkli perren oll’ neli poiga ja küländ varra jõudsõ seo nimi näütüses Põlva ja Viitinä poolõ.
Võrumaa tõnõ Raha suguvõsa tull’ Haanist Kokõmäe küläst, kon üts nime saaja oll’ joba inne kirän ku Raha Jakap (Rahha Jakkap). Raha…
Usut vai ei usu
Üldäs, et egä inemise elost võit kerota raamadu. Egäl ütel om umah eloh olnu säändsit ja määndsit juhtumiisi, millest viil aastidõ ja aastakümnide peräst kõnõldas. Mi suguseltsih om tuus esä lugu.
Ku mu esä nuur miis oll’, olõvat tä katusõ otsast alla sattõn murdnu uma jala. Tä…
Ku mu esä nuur miis oll’, olõvat tä katusõ otsast alla sattõn murdnu uma jala. Tä…
Tossu Tilda pajatus
Lumõ lõhn
Kas sa lumõ lõhna tunnõt? Sääne küsümüs tull’ noorõlõ oppajalõ miilde, ku lumi maaha sattõ ja tuu küsümüs herät’ timä pään üte mälehtüse. Tä oll’ viie aasta iist tulnu kuuli oppajas ja sai kõrraga klassijuhatajas kah. Tedä viil karistõdi, et seon klassin omma parra juurigu.
Ütel talvitsõl pääväl lätsi nä klassiga Tartu tähetorni ekskursioonilõ. Näidega üten olnu kogõnumb kuulmeistre läts’ tähetorni kontorilõ sõitu vormistama, latsõ üten noorõ klassijuhatajaga jäivä vällä ussõ taadõ.…
Kas sa lumõ lõhna tunnõt? Sääne küsümüs tull’ noorõlõ oppajalõ miilde, ku lumi maaha sattõ ja tuu küsümüs herät’ timä pään üte mälehtüse. Tä oll’ viie aasta iist tulnu kuuli oppajas ja sai kõrraga klassijuhatajas kah. Tedä viil karistõdi, et seon klassin omma parra juurigu.
Ütel talvitsõl pääväl lätsi nä klassiga Tartu tähetorni ekskursioonilõ. Näidega üten olnu kogõnumb kuulmeistre läts’ tähetorni kontorilõ sõitu vormistama, latsõ üten noorõ klassijuhatajaga jäivä vällä ussõ taadõ.…
Muda Mari pajatus
Pümme miihipäiv
Ma kuuli raadiost, et märdikuu keskel peeti üle ilma miihipäivä. Naksi õkva mõtlõma, et meil om miihipääväs trehvänü aasta kõgõ pümmemb ja hallimb aig. Tuu päiv om meil tõtõstõ väega lühkene. Vaivalt nakkas valgõmbas minemä, ku jälki om väläh pümme.
Lühkene om ka eesti mehe elo. Kas näide elo om niisama hall ja pümme ku märdikuu ilm? Vast iks olõ-i. Eesti miis mõist tüüd tetä, a mõist ka nall’a tetä. Muidoki võissi…
Ma kuuli raadiost, et märdikuu keskel peeti üle ilma miihipäivä. Naksi õkva mõtlõma, et meil om miihipääväs trehvänü aasta kõgõ pümmemb ja hallimb aig. Tuu päiv om meil tõtõstõ väega lühkene. Vaivalt nakkas valgõmbas minemä, ku jälki om väläh pümme.
Lühkene om ka eesti mehe elo. Kas näide elo om niisama hall ja pümme ku märdikuu ilm? Vast iks olõ-i. Eesti miis mõist tüüd tetä, a mõist ka nall’a tetä. Muidoki võissi…
Parm tsuskas: kündle, juundu!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
