Film savvusannasõsarist
Võromaa juuriga filmitegijä HINTSI ANNA edimäne täüspikk dokumentaalfilm «Savvusanna sõsarad» jõud edimäst kõrda lina pääle 2023. aastaga vahtsõaastakuul Ameerigamaal tähtsä Sundance’i filmifestivali dokumentaalfilme võistlusprogrammin. Seo om edimäne Eesti filmitegijä ja päämidselt Eesti inemiisi tett dokumentaalfilm, miä jõud ütele maailma viiest tähtsämbäst filmifestivalist.
Tuust, kuimuudu Võromaa savvusannun üles…
Tuust, kuimuudu Võromaa savvusannun üles…
Võro Waldorfi kooli edimäne jõululaat kor’as’ rahha koolilõ maja ostmisõ fondi
Puulpäävä, 10. joulukuu pääväl peeti Võro Waldorfi kooli Väike Werrone Kuul ja Waldorfi latsiaia Terve Pere Aid edimäst joululaata. Tuu es olõ peris harilik joululaat, selle et õnnõloosi, kohvigukraami ja kallõndri müügiga kor’ati…
Aastaga bussijuht om Rumaski Endel
Kagu ütistranspordikeskus, miä kõrraldas ütistransporti Põlva ja Võro maakunnan, nimmas’ timahavvatsõs aastaga bussijuhis Vilustõn elävä Rumaski Endli, kiä sõit bussiliine päämidselt Veriora ja Põlva kandin.
Timahavadsõ Kreutzwaldi mälehtüsmedäli ja stipendiumi saaja
Timahavadsõ Kreutzwaldi mälehtüsmedäli saaja omma Võro Kreutzwaldi kooli eesti keele ja kirändüse oppaja Linnamäe Helena ja Leesalu Raili.
Kreutzwaldi stipendiumi sai seokõrd Antsla gümnaasiumi 12. klassi opilanõ Liiveri Karl-Sander.
Mälehtüsmedäli ja stipendiumi saaja kuulutõdi vällä Kreutzwaldi mälehtüspääväl 14. joulukuul Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuusõumin.
UL
Kreutzwaldi stipendiumi sai seokõrd Antsla gümnaasiumi 12. klassi opilanõ Liiveri Karl-Sander.
Mälehtüsmedäli ja stipendiumi saaja kuulutõdi vällä Kreutzwaldi mälehtüspääväl 14. joulukuul Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuusõumin.
UL
Katõ muusõumi perrepäiv Postitii pääl
17. joulukuul pidävä Postitii veeren olõva Karilatsi vabaõhumuusõum ja Eesti suurõtiimuusõum jouluao perrepäivä «Heletävä joulu Postitii pääl».
Kiä tuul pääväl käü üten muusõumin, saa tõõsõ muusõumi piledi 20% parõmba hinnaga. Eesti suurõtiimuusõumin mängitäs hilgadsimängu, meisterdedäs helkävit kuusõehtit, sõidõtas saaniga, mekitäs paa seen keedetüt joulutsäid ja krõbistõdas vehverkuukõ. Karilatsi vabaõhumuusõumin uutva küläliidsi jouluaignõ rehetarõ ja eesti talo, kon trehvätäs joulusikka ja jouluvanna ja meisterdedäs lihtsit vana ao jouluehtit.
UL
Kiä tuul pääväl käü üten muusõumin, saa tõõsõ muusõumi piledi 20% parõmba hinnaga. Eesti suurõtiimuusõumin mängitäs hilgadsimängu, meisterdedäs helkävit kuusõehtit, sõidõtas saaniga, mekitäs paa seen keedetüt joulutsäid ja krõbistõdas vehverkuukõ. Karilatsi vabaõhumuusõumin uutva küläliidsi jouluaignõ rehetarõ ja eesti talo, kon trehvätäs joulusikka ja jouluvanna ja meisterdedäs lihtsit vana ao jouluehtit.
UL
Mõnistõ kooli muusigapesä joulukontsõrt
Mõnistõ kooli muusigapesä and 19. joulukuul kell 14 Mõnistõ rahvamajan joulukontsõrdi. Üles astva muusigapesä väiku ja suurõ pillimängjä ni laulja ja oppaja kah. Ettekandmisõlõ tulõ nii perimusmuusikat ku autorilaulõ.
UL
UL
Aastaga lõpõtusõs
Seokõrd es jätä ma siiä kirotamisõs väega pall’o ruumi. Aastak saa jo pia otsa, mis tan õks pikält arota. Mõnõ uskva, et tuu, midä mi aastavaihtusõ aigu teemi, om tähtsä ja lupa tulõvat aigu ette kuuluta. Ma usu, et varatsõmbast aost hulga inämb ja tõsitsõmpa uutva…
Söögi peräst pühä pedämäldä ei jää
Tei veidü aigu tagasi rosoljed ja halgatu tuud kraami lõikun miilde, ku laabsas om põra söögitegemine lännü ja ku vähä mis esi pidusüüke tetä viisimi.
Ennembi puhasti heeringegi otsast lõpuni ärä ja luu tulli ütekaupa vällä korjada. No võtat pakist filee, päämine tüü…
Ennembi puhasti heeringegi otsast lõpuni ärä ja luu tulli ütekaupa vällä korjada. No võtat pakist filee, päämine tüü…
Pini oppas hukan inemist
Neil päivil sai mi poolõvereline laika aasta vanas. 8. detsembril eläsi tä üle ka uma edimäse purgaa, ku nii kõlbas üldä. Pinikene käänd’ pää Mõnistõ poolõ ja kai, kus lumõhelbe muudkui tulõva; üle kuuõ miitre es sellädä esiki pini silm. Nähvi (nii om pini nimi) pääkolun…
Tõsõ kundi otsast. Egäpäävä uudissõ
Joba pia kolm aastat um maailm olnu segi ja egäpääväne elo tege püürdit. Nuu püürdmise ei olõ parõmbas minemise poolõ, umma hoobis ilmaelo ullisminegi poolõ. Mõnõ ao iist panni esi kah tähele, et joba kolmõ-nelä aigu üüse nakas’ mul uni är minemä.
Edimält…
Edimält…
Jutukõnõlõja ja kirjapandja Luhamaalt
Timahavadsõ Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutu autori Kõo Leo takan käkvä hinnäst Setomaal Luhamaal Hindsa külän elävä Kuldmäe Leo ja Ojametsa Airi. Tüüelon pall’odõ nal’aliidsi inemiisi ja juhtumiisiga kokko puttunu Leo om jutustaja ja pall’o lugõnu Airi mõist jutu selgele ja hää stiiliga…
Jutuvõistlusõ kokkovõtõ
Timahavatsõlõ Uma Lehe jutuvõistlusõlõ saadõti kokko 67 hääd võrokeelist juttu. Jutukirotajit oll’ seokõrd 43.
Toimõndusõ hindajidõ kogon olli seokõrd Kahro Marek, Säinasti Ene, Uguri Kadri ja Vaaba Janek. Päält näide hinnas’ katõgooria «Muusika mu elon» juttõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivi (ERA) hindajidõ kogo. Muusigajuttõ loi Brauni Mihkli, Kaasiku Mairi, Kõmmusõ Helen, Orasõ Janika, Toomeos-Orglaanõ Kärri, Valpri Valdo ja Viidingu Taive.
Aituma kõigilõ kirotajilõ ja hindajilõ!
Pääpreemiä
• Kõo Leo, jutt «Koh nukah?». Jutuvõistlusõ…
Toimõndusõ hindajidõ kogon olli seokõrd Kahro Marek, Säinasti Ene, Uguri Kadri ja Vaaba Janek. Päält näide hinnas’ katõgooria «Muusika mu elon» juttõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivi (ERA) hindajidõ kogo. Muusigajuttõ loi Brauni Mihkli, Kaasiku Mairi, Kõmmusõ Helen, Orasõ Janika, Toomeos-Orglaanõ Kärri, Valpri Valdo ja Viidingu Taive.
Aituma kõigilõ kirotajilõ ja hindajilõ!
Pääpreemiä
• Kõo Leo, jutt «Koh nukah?». Jutuvõistlusõ…
Hindajidõ kokkovõttõ timahavatsõst jutuvõistlusõst
Uguri Kadri:
Peris huvitav oll’ lukõ, mis tulõ sis, ku kirotama nakkasõ neo inemise, kiä egä päiv taad joht ei tii. Perimüstiidüse mõttõn omma neo teksti kõik ilmkistumalda tähtsä. Ütlemi sis, et väega tähtsä om meelen hoita, et mi siän eläs viil inemiisi, kiä latsõn elli ilma elektrildä ja säitsmekeisi üten tarõn. Vai sis et imä käest üle kühmä saia oll’ viil mõnõkümne aastaga iist…
Peris huvitav oll’ lukõ, mis tulõ sis, ku kirotama nakkasõ neo inemise, kiä egä päiv taad joht ei tii. Perimüstiidüse mõttõn omma neo teksti kõik ilmkistumalda tähtsä. Ütlemi sis, et väega tähtsä om meelen hoita, et mi siän eläs viil inemiisi, kiä latsõn elli ilma elektrildä ja säitsmekeisi üten tarõn. Vai sis et imä käest üle kühmä saia oll’ viil mõnõkümne aastaga iist…
Priinime lugu: Paur ja Paurson
Paur (55 kandjat) om kuvvõn paigan tegünü nimi. Paurson (58 kandjat) om üte kotussõ nimi.
Baur panti 1809. aastal Kanepin Sõristõ mõisa tallipoisilõ, kiä külh joba 1811 oll’ säält är lännü. 1820. aastal panti Paur Vahtsõliina mõisan ütele Pältri küläst peri suguvõsalõ, velli Piitre, Jaani ja Jakapi perrätulõjilõ. Kõik Pauri nime kandja elli 1826 joba muial, Viitka ja Tsäpsi külän, a Pältri külän om iks olõman kotus nimega Paurimägi –…
Baur panti 1809. aastal Kanepin Sõristõ mõisa tallipoisilõ, kiä külh joba 1811 oll’ säält är lännü. 1820. aastal panti Paur Vahtsõliina mõisan ütele Pältri küläst peri suguvõsalõ, velli Piitre, Jaani ja Jakapi perrätulõjilõ. Kõik Pauri nime kandja elli 1826 joba muial, Viitka ja Tsäpsi külän, a Pältri külän om iks olõman kotus nimega Paurimägi –…
Koh nukah?
2022. aastaga Uma Lehe jutuvõistlusõ 1.–2. kotusõ jutt
Vinne aig oll’ üts kistumalda põnnõv aig nal’amiihi jaost. Õgapääväne elo oll’ täüs võimaluisi pall’o tõsitsidõ ammõtnigõ üle nall’a visada.
Taa lugu juhtu sis, ku Võro lihakombinaadi man määnestki vanna hoonõt maaha lahuti. Krusavikõga vinnati lahutut matõrjaali kombinaadi platsi päält är. A…
Vinne aig oll’ üts kistumalda põnnõv aig nal’amiihi jaost. Õgapääväne elo oll’ täüs võimaluisi pall’o tõsitsidõ ammõtnigõ üle nall’a visada.
Taa lugu juhtu sis, ku Võro lihakombinaadi man määnestki vanna hoonõt maaha lahuti. Krusavikõga vinnati lahutut matõrjaali kombinaadi platsi päält är. A…
Muna om targõmp ku kana
2022. aastaga Uma Lehe jutuvõistlusõ 1.–2. kotusõ jutt
Olõ sündünü Valgamaal Taheva vallan Mustajõõ veeren Kalmi talon. Tuust aost, ku ma mälehtämä naksi, elli mi puul rätsepmeistri Karla. Periselt oll’ tä sääl elänü joba inne mu sündümist, joba inne tõist ilmasõta.
Ammõtit oll’ tä opnu Riia liinah. Ummõl’ nii suurilõ ku latsilõ, nii miihile ku naisilõ. Oll’ ossa võtnu esiki edimädsest ilmasõast. Tuud kül mitte sõavälä pääl, a vormirõivit ummõldõn. Tuust aost oll’…
Olõ sündünü Valgamaal Taheva vallan Mustajõõ veeren Kalmi talon. Tuust aost, ku ma mälehtämä naksi, elli mi puul rätsepmeistri Karla. Periselt oll’ tä sääl elänü joba inne mu sündümist, joba inne tõist ilmasõta.
Ammõtit oll’ tä opnu Riia liinah. Ummõl’ nii suurilõ ku latsilõ, nii miihile ku naisilõ. Oll’ ossa võtnu esiki edimädsest ilmasõast. Tuud kül mitte sõavälä pääl, a vormirõivit ummõldõn. Tuust aost oll’…
Muna om targõmp ku kana
2022. aastaga Uma Lehe jutuvõistlusõ 1.–2. kotusõ jutt
Olõ sündünü Valgamaal Taheva vallan Mustajõõ veeren Kalmi talon. Tuust aost, ku ma mälehtämä naksi, elli mi puul rätsepmeistri Karla. Periselt oll’ tä sääl elänü joba inne mu sündümist, joba inne tõist ilmasõta.
Ammõtit oll’ tä opnu Riia liinah. Ummõl’ nii suurilõ ku latsilõ, nii miihile ku naisilõ. Oll’ ossa võtnu esiki edimädsest ilmasõast. Tuud kül mitte sõavälä pääl, a vormirõivit ummõldõn. Tuust aost oll’…
Olõ sündünü Valgamaal Taheva vallan Mustajõõ veeren Kalmi talon. Tuust aost, ku ma mälehtämä naksi, elli mi puul rätsepmeistri Karla. Periselt oll’ tä sääl elänü joba inne mu sündümist, joba inne tõist ilmasõta.
Ammõtit oll’ tä opnu Riia liinah. Ummõl’ nii suurilõ ku latsilõ, nii miihile ku naisilõ. Oll’ ossa võtnu esiki edimädsest ilmasõast. Tuud kül mitte sõavälä pääl, a vormirõivit ummõldõn. Tuust aost oll’…
Tossu Tilda pajatus
Ravvast hamba
Perämädsen latsiaiarühmän nakkas latsil pääle suur hambidõ vahetus. Piimähamba tulõva är ja perishamba nakkasõ kasuma. Keväjäs oll’ õnnõ mõni ütsik lats, kel hambit viil är es olõ tulnu. Noidõ hulgan ka väiku Eve. Latsõ imä arvas’, et kül nuu hamba esi tiidvä, kuna vällä tulõma nakkasõ, a latsiaian soovitõdi iks hambatohtrilõ ette näüdädä.
Nii oll’gi Eve ütel hummogul vanaesäga hambatohtri ussõ takan. Tuukõrd oll’ hambatohtri uulidsa veeren edimädse kõrra pääl, nii et…
Perämädsen latsiaiarühmän nakkas latsil pääle suur hambidõ vahetus. Piimähamba tulõva är ja perishamba nakkasõ kasuma. Keväjäs oll’ õnnõ mõni ütsik lats, kel hambit viil är es olõ tulnu. Noidõ hulgan ka väiku Eve. Latsõ imä arvas’, et kül nuu hamba esi tiidvä, kuna vällä tulõma nakkasõ, a latsiaian soovitõdi iks hambatohtrilõ ette näüdädä.
Nii oll’gi Eve ütel hummogul vanaesäga hambatohtri ussõ takan. Tuukõrd oll’ hambatohtri uulidsa veeren edimädse kõrra pääl, nii et…
Muda Mari pajatus
Sääne vällävaliminõ
Ma kuuli raadiost, et söögikraam lätt poodih kõrrast kallimbas. Egä kõrd, ku inemine puuti lätt, om jälki hinda mano pantu. Ku alosainõ omma kallimba, sõs tulõ rehkendä, et ka supi iist, mis noist keedetäs, tulõ tükk maad inämb rahha vällä kävvü.
A omma olõmah inemise, kiä mõistva ruuga kiitä täpsele sama raha iist nigu aasta tagasi. Vai mis näil üle jääs, ku süvvä piät tegemä. Nuu omma koolikoka. Et riigi puult koolilatsilõ…
Ma kuuli raadiost, et söögikraam lätt poodih kõrrast kallimbas. Egä kõrd, ku inemine puuti lätt, om jälki hinda mano pantu. Ku alosainõ omma kallimba, sõs tulõ rehkendä, et ka supi iist, mis noist keedetäs, tulõ tükk maad inämb rahha vällä kävvü.
A omma olõmah inemise, kiä mõistva ruuga kiitä täpsele sama raha iist nigu aasta tagasi. Vai mis näil üle jääs, ku süvvä piät tegemä. Nuu omma koolikoka. Et riigi puult koolilatsilõ…
Parm tsuskas: Nursipalu
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
