2023 om sanna-aastak
Eesti Maaturismi MTÜ ja Maalehe iistvõtmisõl om 2023. aastak kuulutõt sanna-aastagas. Võromaa jaos om sanna-aastak tähtsä innekõkkõ tuuperäst, et Vana-Võromaa suidsusannakombõ omma UNESCO üleilma tähtsä kultuuripärandüse nimekirän ja seo aastak om hää võimalus noid kombit laembalõ tutvas tetä.
Ka võro keele iistkõnõlõja om sanna-aastaga alostusõn mikandi kõgõ…
Ka võro keele iistkõnõlõja om sanna-aastaga alostusõn mikandi kõgõ…
Võro maakunna kultuurirahvalõ jaeti aastapreemjit
Puulpäävä, 7. vahtsõaastakuul peeti Kandlõ kultuurimajan kultuurirahva aasta alostusõ pito, kon jaeti vällä ka tunnustuisi.
Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp and’ tunnustuspreemiä missioonitundõga galeristilõ Mõttusõ Stellalõ, uulidsakunsti iistvidäjäle ja raamadukunstnikulõ Kalle Kaililõ, inspiriirväle kultuurielo kõrraldajalõ Tombaku Merlele, raamadukogodõ pildin hoitjalõ Kuljusõ Ingalõ ja…
Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp and’ tunnustuspreemiä missioonitundõga galeristilõ Mõttusõ Stellalõ, uulidsakunsti iistvidäjäle ja raamadukunstnikulõ Kalle Kaililõ, inspiriirväle kultuurielo kõrraldajalõ Tombaku Merlele, raamadukogodõ pildin hoitjalõ Kuljusõ Ingalõ ja…
Kodotütride ja nuurikotkidõ suusapäiv Haanin
Pühäpäävä, 8. vahtsõaastakuul oll’ Haani suusakeskusõn Võromaa kodotütride ja nuurkotkidõ suusapäiv. Nuuri juhend’ Partsi Kadri, kiä tulõt’ miilde tarkuisi, kuis mäest alla laskõ, midä tetä, ku maaha satat, kuis õigõlõ pistü tulla ja kuis mäest üles rühki. Huulmada külmäst ilmast võtt’…
Hurda mälehtüspäiv Põlvan
Riidi, 13. vahtsõaastakuul peetäs Põlvan Hurda Jakobi mälehtüspäivä. Kell 15 pantas Mäe uulitsan Hurda avvusamba man suurmehe mälehtüses kündle palama. Edesi mintäs raamadukogo saali, kon kullõldas kirändüstiidläse Kirsi Tiina Anni ettekannõt «Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt sõprade ja vastandujatena ärkamisaja keerises». Päivä kõrraldas Hurda Jakobi nimeline Põlva rahvaharidusõ selts.
UL
UL
Lõõdsapääliina kontsõrt Moosten
14. vahtsõaastakuul kell 17 tähistäs Eesti lõõdsapääliin Põlva umma sünnüpääväpito simmaniga Moostõ folgikuan.
Üles astva Ubina Juhan, Tartese Heino ja sõbra, Järve Ants ja Tartese Tõnis, ansambli Kõhukesed, Väägvere küläkapell, J.O.K., HääMiil, Täis Laks, Vallatud Seelikud, Palat nr 7 ja lõõtspille kuundorkestri.
Põlva kuulutõdi Eesti lõõdsapääliinas katsa aasta iist, 2015. aastaga 17. vahtsõaastakuu pääväl.
UL
Üles astva Ubina Juhan, Tartese Heino ja sõbra, Järve Ants ja Tartese Tõnis, ansambli Kõhukesed, Väägvere küläkapell, J.O.K., HääMiil, Täis Laks, Vallatud Seelikud, Palat nr 7 ja lõõtspille kuundorkestri.
Põlva kuulutõdi Eesti lõõdsapääliinas katsa aasta iist, 2015. aastaga 17. vahtsõaastakuu pääväl.
UL
Oodõtas ettepanõkit avvomärke välläandmisõs
Põlvamaa umavalitsuisi liit ja Võromaa arõnduskeskus uutva ettepanõkit maakunna korgõmbidõ tunnustuisi välläandmisõs. Vapi- ja tiinidemärke kandidaatõ võiva esitä maakundõ umavalitsusõ, volikogo, juriidilidsõ kihä, liidu, ütisüse, seldsi, klubi ja inemise.
Esitämise tähtaig om Põlva maakunnan 3. radokuu päiv ja Võro maakunnan 1. radokuu päiv. Ligembät teedüst saa Põlva maakunnan Neemsalu Eve käest, e-posti aadrõs eve.neemsalu@polvamaa.ee, Võro maakunnan Valsi Kristi käest, kristi.vals@vorumaa.ee.
UL
Esitämise tähtaig om Põlva maakunnan 3. radokuu päiv ja Võro maakunnan 1. radokuu päiv. Ligembät teedüst saa Põlva maakunnan Neemsalu Eve käest, e-posti aadrõs eve.neemsalu@polvamaa.ee, Võro maakunnan Valsi Kristi käest, kristi.vals@vorumaa.ee.
UL
Kultuuriakadeemiä tudõngidõ näütüs perändüsest
Kandlõ kultuurimajan Võro liinagaleriin om vallalõ tett näütüs «Pärand haagib». Kaia saa tuud, midä Tarto ülikooli Villändi kultuuriakadeemiä peränditehnoloogia opikava rahvusligu tekstiili ja metallitüü ala üliopilasõ valmis omma tennü.
Näütüsel om parihillatsidõ ja inneskiidsi üliopilaisi töid, miä näütäse näide arvosaamist umast rollist teedüsse kandmisõn olnust aost täämbädsehe aigu. Vällä om tuud nii opitüü käügin ku lõputüüs valmis saanuid asjo: rõivakomplekte, vaipu, kindit, metallist anomit, ehtit ja…
Näütüsel om parihillatsidõ ja inneskiidsi üliopilaisi töid, miä näütäse näide arvosaamist umast rollist teedüsse kandmisõn olnust aost täämbädsehe aigu. Vällä om tuud nii opitüü käügin ku lõputüüs valmis saanuid asjo: rõivakomplekte, vaipu, kindit, metallist anomit, ehtit ja…
Aastavaihtusõ rändämine aon
Tsipa nigu hariligust tõsitsõmb paistu mullõ seo aastavaihtus. Es olõ suurt rõõmuhõiskamist, inemise olli mõtligu. Arotõdi, et ku seo vahtsõ aasta numbrõ kokko lüvvä (kats pluss null pluss kats pluss kolm), saa kokko nummõr säidse. A tuu, kas säidse om õnnõnummõr vai ei, peris…
Jalka
Minevä aasta lõpun aeti kuu aigu palli takan ja kaeti, kuis Katarin lätt umil lemmikmängjil. Mul läts’ seokõrd häste, tahtsõ ilmameistres Messit ja saigi. Tuul mehel olõ-s tuud tiitlit viil CV-n, no sai tuugi muting är praavitõdus. Nüüd saa-i üldä, et oll’ külh kimmäs miis, a ilmameistres es küünü.
Mõtli…
Mõtli…
Kiri Võrolt. Sõkõ- ja jälletulõstik
Miä tege ütele rõõmu, või tõõsõlõ hirmu ja vallu tetä vai kogoni elo massa. Niimuudu om ilotulõstiguga. Kunagi mõtõldi Hiinan, et tulõvärk avitas kurjõ vaimõ kavvõmbal hoita ja säält läts’ tuu kommõ muialõ kah lakja. A ku rehkendä tulõvärgiraketi lühküt eloikä, om…
Argõntiina kiri. Jalgpallimaa!
Argõntiinan saat andis, ku sullõ ei miildü mate ja ku sa tantsi-i tangot. Juhtu-i ka midägi, ku sa õkvalt hispaania kiilt ei kõnõlõ, a üts, mis kimmäs, jalpall piät miildümä. Seo olõ-i määnegi küsümüs, et miildüs vai mitte, seo om fanaatilinõ kodonõ kasvatus, miä…
Tsirkust tasus edesi pitä
Perämäidsil aastil tulõ iks jõulu aigu jutus, et salme ei viisitä pähä oppi, loetas telefonist maha. Teema om küländ lagja ja lätt jõuluvanast kavvõdalõ. Tulõmust näemi ka egan pidulauan, kon kiäki üritäs laulu üles võtta. Edimädse kats rita om maksimum, kon kiäki viil sõnnu tiid.…
Horoskoop 2023. aastagas
Katõtõistkümnele tähemärgile kuulutas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi (48).
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Tüü om sul hää, a majanduskriis tulõ – hoia umast ammõtist kinni, esiki ku väiku as’a sinno sekässe.
Raha. Süstemin tulõ viga ja su palk nõsõs, kuigi boss tuud es lupa. Olõ vakka, sõs ei panõ kiäki tuud tähele….
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Tüü om sul hää, a majanduskriis tulõ – hoia umast ammõtist kinni, esiki ku väiku as’a sinno sekässe.
Raha. Süstemin tulõ viga ja su palk nõsõs, kuigi boss tuud es lupa. Olõ vakka, sõs ei panõ kiäki tuud tähele….
Rebäsekrae, miä koolilatsõlõ häpü tekk’
Meil oll’ pini nimega Nepi. Tä oll’ vähä kur’avõitu ja selle peeti tedä ketin. Nepi urisi esiki ummi pääle, kõnõlõmalda võõrist. Söögikausi poolõ es tohe sukugi minnä, sis näüdäs’ õkvalt hambit. Imä oll’ ainumanõ, kes tedä kantsõld’ ja süütse, kedä tä…
Priinime lugu: Pilt ja Pild
Sõna, millest päämidselt om saad nimi Pilt (298 kandjat), om küländ vana alambsaksa lainsõna. Seoilmaaignõ saksa keele sõna Bild tähendäs samma ja om kah eestläisi perekunnanimes (25 kandjat). Tuusama saksa sõna eesti muudu kirutõdult om kah priinimes, nimel Pild om 37 kandjat. Kõiki näide sama tähendüsega nimmi vannu tegünemise kotussit om kokku 18, noist 14 Eestimaa kubõrmangun ja õnnõ neli Liivimaal. Võrumaal oll’ kats kotust ja tegeligult üten noist –…
Puhtidõ mängmine
Taa lugu sündü sõs, ku mu vanaesä ja timä sõsar olliva väiku. Nä ellivä Leevi lähküh Kunksilla küläh ja näide latsõs olõmisõ aigu es olõ pall’o mängoasjo. Hää, ku mõni ütsikki oll’. Näütüses tütrigul pupp ja poiskõsõl plekist massin. Mu vanaesä perreh olliva viil näide esä tettü…
44 viineripiirakut
Mi käümi tihtsäle uman maakotun Antsla vallan Selli puul tüüd tegemän. Piaaigu egä kõrd läämi iks Kambja poodist läbi, et midägi söögis üten võtta. Perämäne kõrd võtsõ ma kats põrkna- ja kats ubinapiirakut, mu miis Uunu neli viineripiirakut. Ma võtsõ ka katskümmend rulli häste allahinnatut majapedämise papõrt.…
Tossu Tilda pajatus
Aasta mehe võistlus
Joba aastit om üten Võromaa külän peetü võistlust «Aasta miis». Kokkovõtõ tetäs aastavahetusõ aigu ja võitjalõ om avvohind kah: välläsõit ütte Eesti suvitusliina, Pärnulõ vai Villändile vai viil kohegi.
Et tegemist om maarahvaga, om võistlus kah sääne, nigu umal aol oll’ «Viläveski» nunnuvõistlus. Kaias, ku suur om kellelgi saak olnu, kes om kasvatanu ilosa kardoka, kapstapää, põrkna. Võistlusõst võtva ossa ka kala- ja jahimehe, nimä omma uma saagi üles pildistänü.
Ülekaemisõ man…
Joba aastit om üten Võromaa külän peetü võistlust «Aasta miis». Kokkovõtõ tetäs aastavahetusõ aigu ja võitjalõ om avvohind kah: välläsõit ütte Eesti suvitusliina, Pärnulõ vai Villändile vai viil kohegi.
Et tegemist om maarahvaga, om võistlus kah sääne, nigu umal aol oll’ «Viläveski» nunnuvõistlus. Kaias, ku suur om kellelgi saak olnu, kes om kasvatanu ilosa kardoka, kapstapää, põrkna. Võistlusõst võtva ossa ka kala- ja jahimehe, nimä omma uma saagi üles pildistänü.
Ülekaemisõ man…
Muda Mari pajatus
Jänes tuu õnnõ
Ma kuuli raadiost, et seo aasta om jäneseaasta. Ku mi mõtlõmi, et jänes om üts ara verega heigo, sõs Hiina kallõndri perrä peetäs jän’ot hääs eläjäs, kink seeh om pall’o jõudu ja tarkust.
Jäneseaastal lubatas meile rahalidsõ saisu paranõmist, edenemist tüül ja laabumist armueloh. No rahaga meil viil väega halvastõ ei olõ. Kuiki jo inne joulõ kõnõldi egäl puul, et olõ-i vaia veiervärki tetä, es lasta seo aastavaihtus sukugi veidemb…
Ma kuuli raadiost, et seo aasta om jäneseaasta. Ku mi mõtlõmi, et jänes om üts ara verega heigo, sõs Hiina kallõndri perrä peetäs jän’ot hääs eläjäs, kink seeh om pall’o jõudu ja tarkust.
Jäneseaastal lubatas meile rahalidsõ saisu paranõmist, edenemist tüül ja laabumist armueloh. No rahaga meil viil väega halvastõ ei olõ. Kuiki jo inne joulõ kõnõldi egäl puul, et olõ-i vaia veiervärki tetä, es lasta seo aastavaihtus sukugi veidemb…
Maolda nali
Sibividäjä äpärdüs
Sibividäjä visas’ uma puhvaika pütü otsa, a nii õnnõtulõ, et tuu sattõ pütüluugist sisse. Karas’ sis kipõstõ luugi mano, tsusas’ käe sisse ja naas’ kumpma, et puhvaika kätte saia. Ei midägi.
Tõsõ mehe kõrvalt kaiva ja proomõ trüüsti: «Seo oll’ vana puhvaika, mis sa taast iks otsit, las jääs.»
«Ega mul puhvaikast hallõ ei olõ, a võileib jäi karmanni!» selet’ sibividäjä vasta
Sibividäjä visas’ uma puhvaika pütü otsa, a nii õnnõtulõ, et tuu sattõ pütüluugist sisse. Karas’ sis kipõstõ luugi mano, tsusas’ käe sisse ja naas’ kumpma, et puhvaika kätte saia. Ei midägi.
Tõsõ mehe kõrvalt kaiva ja proomõ trüüsti: «Seo oll’ vana puhvaika, mis sa taast iks otsit, las jääs.»
«Ega mul puhvaikast hallõ ei olõ, a võileib jäi karmanni!» selet’ sibividäjä vasta
Parm tsuskas: kuus tarõst vällä!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
