Vana-Võromaa vaimlinõ kultuuriperändüs
Eesti Rahvakultuuri Keskus pidä Eesti vaimlidsõ kultuuriperändüse nimistüt, kon kogokunna saava tutvusta umma elävät kultuuriperändüst. Kokko om nimistün 125 põhisissekannõt, noist 18 omma Vanalt Võromaalt.
Nimistü põhimõttõ omma peri UNESCO vaimlidsõ kultuuriperändüse kaitsmisõ konventsioonist, miä panti kirja 2003. aastagal Pariisin ja miä 2006.…
Nimistü põhimõttõ omma peri UNESCO vaimlidsõ kultuuriperändüse kaitsmisõ konventsioonist, miä panti kirja 2003. aastagal Pariisin ja miä 2006.…
Kauksi Ülle: võrokõisil om aig hinnäst miilde tuvva
Kiränik Kauksi Ülle om vällä käünü plaani kutsu joba seo keväjä kokko võrokõisi kongress. Uurimi, mille säänest asja timä meelest vaia om ja kuimuudu tuu vällä võinu nätä.
* * *
Mille Sa piät tarvilikus kokko kutsu võrokõisi esindüskogo?
Ma olõ tuud…
* * *
Mille Sa piät tarvilikus kokko kutsu võrokõisi esindüskogo?
Ma olõ tuud…
Teedüstahvli juhatasõ juttõ kullõma
Mitmõlõ poolõ Võro liinan omma vällä pantu teedüstahvli, kon om pääl QR-kuut, miä juhatas videodõ pääle, kon kõnõldas Võro paigust ja inemiisist. Jutustasõ inemise, kiä omma tennü võrokeelitsit liinaekskursioonõ «Mu liin, mu kiil».
Pildi pääl ollõv tahvli om üles säetü Karja uulitsalõ vana haigõmaja…
Pildi pääl ollõv tahvli om üles säetü Karja uulitsalõ vana haigõmaja…
Sõbrapäävä kokkosaaminõ Pulga Jaani ja sõpruga
Sõbrapääväl, 14. radokuul kell 18 om vällä kuulutõt kokkosaaminõ Pulga Jaani ja timä sõpruga Varstu rahvamajan.
Kokkosaamist kõrraldasõ Visseli Malle, Kaha Kaido ja Lindmetsa Harri, kiä kõik lisas Pulga Jaanilõ arvada ka esi püüne pääle astva.
UL
Kokkosaamist kõrraldasõ Visseli Malle, Kaha Kaido ja Lindmetsa Harri, kiä kõik lisas Pulga Jaanilõ arvada ka esi püüne pääle astva.
UL
Kats Võromaa kuuli saiva üle-eestilidsen ettevõtmisõn tunnustust
Haridusprogramm «Ettevõtlik kool» tunnust’ minevä kuu lõpun tõisi siän avvohinnaga kattõ Võro maakunna kuuli. Antsla gümnaasium sai katõgoorian «Ettevõtlik projekt» edimädse kotussõ ja Haani kuul «Noorte algatuse» katõgoorian tõõsõ kotussõ ja päält tuu ka rahva lemmiku tiitli.
Antsla…
Antsla…
Kae, miä üteľ!
«Vast om võimalik taa plaan siski saisma panda. Kas om mõtõt tetä üts kinämbit piirkundõ, midä om kutsutu ka Eesti Šveitsis, pommimulgus?»
Kulbok-Lattiku Egge (Mol’ovihun).
Kulbok-Lattiku Egge (Mol’ovihun).
Kirändüse päiv
Seo aasta alost’ illos vahtsõnõ tähtpäiv. 30. vahtsõaastakuul tähistedäs eesti kirändüse päivä. Tuu om päiv, kon kõnõldas kirändüsest ja kiränigu saava lugõjidõga kokko.
Mul oll’ hää miil astu üles Mõnistõ koolirahvalõ. Terve kuul oll’ kokko aetu ja ma looda, et mõnigi koolilats sai tsipa julgust mano, et kirändüse…
Mul oll’ hää miil astu üles Mõnistõ koolirahvalõ. Terve kuul oll’ kokko aetu ja ma looda, et mõnigi koolilats sai tsipa julgust mano, et kirändüse…
Ku lihtsä om olla nuur?
Täämbädse ao latsil om suuri inemiisi aigu,
huvvi ni tähelepandmist väega vaia
Ku ma arõnduskeskusõn hääolo-as’atundja kotussõ pääle tulli, oll’ Võro maakunna tervüse- nii hääolokava jo piaaigu valmis. Kõgõ tähtsämb otsus oll’ tettü: järgmädse nellä aasta joosul om tervüse ni hääolo kõgõ tähtsämb teemä latsi ja nuuri vaimnõ…
huvvi ni tähelepandmist väega vaia
Ku ma arõnduskeskusõn hääolo-as’atundja kotussõ pääle tulli, oll’ Võro maakunna tervüse- nii hääolokava jo piaaigu valmis. Kõgõ tähtsämb otsus oll’ tettü: järgmädse nellä aasta joosul om tervüse ni hääolo kõgõ tähtsämb teemä latsi ja nuuri vaimnõ…
Sügäväl põhjan
Niilusõst tull’ vällä säidse lihavat ja säidse lahjat lehmä. Lihava lehmä seie lahja lehmä är. Tegemist om kül unõga, aga unõ ärsellätämine pästse pall’u tuhandiid inemiisi.
Niilus om suur ja väkev, Pärlijõõga ei anna võrrõlda. Tuugipoolõst oll’ ministeeriumin kiäki unõn nännü, et Pärlijõõst om vällä tullu üts lihav…
Niilus om suur ja väkev, Pärlijõõga ei anna võrrõlda. Tuugipoolõst oll’ ministeeriumin kiäki unõn nännü, et Pärlijõõst om vällä tullu üts lihav…
Kiri Võrolt. Ühendüse
Egä inemine luu uma elo seen lõpmalda hulga ühendüisi, kuda nigu härmävidäjä võrkõ. Vahepääl om ilmadu põnnõv kaia, kuis neo võrguniidi kokko saava ja kuis nii vahtsit maailmu loomi.
Nägemäldä niidi omma loonu joba mi edevanõmba. Mullõ paistus kõrrast inämb, et kuigimuudu om mu esiimmi liin kudanu…
Nägemäldä niidi omma loonu joba mi edevanõmba. Mullõ paistus kõrrast inämb, et kuigimuudu om mu esiimmi liin kudanu…
Argõntiina kiri
Hola muchachos!
Ku om üts asi, ilma milleldä saa-i Argõntiinan ellä, sõs seo om kimmähe mate. Mis seo viil om? Mul om häste meelen mu edimäne mate pruukminõ külmäl põimukuu pääväl Buenos Airesen. Ma olli tuus aos Argentiinan olnu võiolla viis tunni, ku mu mano tull’ üts kotusõpääline…
Ku om üts asi, ilma milleldä saa-i Argõntiinan ellä, sõs seo om kimmähe mate. Mis seo viil om? Mul om häste meelen mu edimäne mate pruukminõ külmäl põimukuu pääväl Buenos Airesen. Ma olli tuus aos Argentiinan olnu võiolla viis tunni, ku mu mano tull’ üts kotusõpääline…
Essee: sissekaehus mu Võromaalõ
Aoluulaisil om kombõs hinnäst tutvusta tuu perrä, mis kihlkunnast nä peri omma. Ma ütle inämbäste Urvastõ kihlkund, kohe ma tõtõstõ sisse olõ kirotõt, kon olõ koolin käünü ja mis kandi võro kiilt ma arvada periselt kõnõlõ. Imä puult olõ peri Harglõ kihlkunnast ja eski…
Priinime lugu: Pulk
Seod nimme kand Eestin 310 inemist. Pandmisõ kotussit om hingelugõmiisi perrä 19, noist säidse Mulgimaal. Kõik kotussõ Saarõmaast Võrumaani omma lõunaõdagu puul, Järvä- ja Virumaal seod nimme es tegüne. A täämbä kaomisõ piiri pääl nimi Pulga om keriguraamatin just Jõhvi ja Võnnu kihlkunna nimi.
Mulgimaast pääle naatõn omma tähtsämbä kotussõ Hallistõn Abja ja Penuja, viimätsen panti priinimi Pulga talu perrä. Seo nimi panti ka Karksin ja Pollin. Helmen panti Pulk Pulga talu perrä…
Mulgimaast pääle naatõn omma tähtsämbä kotussõ Hallistõn Abja ja Penuja, viimätsen panti priinimi Pulga talu perrä. Seo nimi panti ka Karksin ja Pollin. Helmen panti Pulk Pulga talu perrä…
Muusika mu elon
Muusika om minno saatnu läbi elo vai esiki joba inne sündümist. Arvata om, et mi laulsõmi imäga kuun joba sis, ku ma viil timä kõtun olli. Imä jutu perrä lauli ma joba katõaastadsõlt «Õhtupäike metsa taha vajub. . . .» (H. Kõrvits/M. Kesamaa), mis om jo peris rassõ laul, olõ…
Üts «õnnõligu ao» lugu
Vinne aig. Tsiberist eluga päsnü katõ pojage lesknaanõ, mu meheimä, sai Seli sanatooriumin tüüd. Ütel pääväl tull’ postimiis loteriipiletiid pakma. Oll’ ütelnü, et ommaki viimädse ja neid ei olõ pall’u.
Meheimäl ettekandja palk, noh, teedäke määne. Nii jätsegi tä nuu piledi võtmaldõ. Kül ostsõ kõik viimädse üts köögitüüline, kelle tütrel oll’ suur pere. Tä oll’ kirutanu piletiile pääle eski nime. Tütre pilet võitsõgi Volga. Oh määne kärä vaiksõn külän!
Uudis läts’ ku…
Meheimäl ettekandja palk, noh, teedäke määne. Nii jätsegi tä nuu piledi võtmaldõ. Kül ostsõ kõik viimädse üts köögitüüline, kelle tütrel oll’ suur pere. Tä oll’ kirutanu piletiile pääle eski nime. Tütre pilet võitsõgi Volga. Oh määne kärä vaiksõn külän!
Uudis läts’ ku…
Tossu Tilda pajatus
Viirusõga kinon
Parhilla kontrollitas väega, et ku määnegi viirus valla päses, ei lubata minnä ei kinno ei muialõ avalikku paika. A vanastõ, 1960. aastil, oll’ tuu asi väega vaba. Ku kevväi naas’ tulõma, sis olli kõik kotussõ viiruisi täüs.
Sis oll’ aoviidüst veidemb ja nii tull’ pühäpäivilde päävätsile kinovuurõlõ hulga rahvast, selle et nuu filmi passõ kõigilõ. Ja sis käve kinosaalin üts suur köhimine, tsuhkminõ, tatitaminõ. Tuud kostu pia egäst riast.
Õigõt kõrda saalin kah…
Parhilla kontrollitas väega, et ku määnegi viirus valla päses, ei lubata minnä ei kinno ei muialõ avalikku paika. A vanastõ, 1960. aastil, oll’ tuu asi väega vaba. Ku kevväi naas’ tulõma, sis olli kõik kotussõ viiruisi täüs.
Sis oll’ aoviidüst veidemb ja nii tull’ pühäpäivilde päävätsile kinovuurõlõ hulga rahvast, selle et nuu filmi passõ kõigilõ. Ja sis käve kinosaalin üts suur köhimine, tsuhkminõ, tatitaminõ. Tuud kostu pia egäst riast.
Õigõt kõrda saalin kah…
Muda Mari pajatus
Demokraatia pidopäiv
Ma kuuli raadiost, et kuu ao peräst tulõ demokraatia pidopäiv. Sõs om kõikil vaia valli, kas valli vai mitte valli. Tuud iks üteldäs, et ku valima lää-i, sõs olõt lasknu tõisil hindä iist valli. Ja võit õnnõ arvada, kedä nuu tõõsõ valisõ.
Periselt olõ-i asi nii lihtsä. Mu meelest piässi valimiisi kõrda praavitama. Ku ma vali külh uma meele perrä eräkunna vällä, sõs nä tegevä peräh valitsusliidu jummal tiid määndse eräkunnaga, kink…
Ma kuuli raadiost, et kuu ao peräst tulõ demokraatia pidopäiv. Sõs om kõikil vaia valli, kas valli vai mitte valli. Tuud iks üteldäs, et ku valima lää-i, sõs olõt lasknu tõisil hindä iist valli. Ja võit õnnõ arvada, kedä nuu tõõsõ valisõ.
Periselt olõ-i asi nii lihtsä. Mu meelest piässi valimiisi kõrda praavitama. Ku ma vali külh uma meele perrä eräkunna vällä, sõs nä tegevä peräh valitsusliidu jummal tiid määndse eräkunnaga, kink…
Parm tsuskas: vali minno!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
