Maakunna laulu- ja tandsupido kuts üles aigu võtma
20. lehekuul peetäs Kubija laululava pääl Võro maakunna laulu- ja tandsupito päälkiräga «Võta aigu!».
«Lavastaja Kõrrõ Tea mõtõ oll’, et mi kõik aig ruttami egäle poolõ, om kipõ, a pido võinu miilde tulõta, et vahepääl tulõ ka aigu võtta,» seletäs pido…
«Lavastaja Kõrrõ Tea mõtõ oll’, et mi kõik aig ruttami egäle poolõ, om kipõ, a pido võinu miilde tulõta, et vahepääl tulõ ka aigu võtta,» seletäs pido…
Pääle naas’ kuurõ kirjapandminõ Umalõ Pidolõ
Valmis om saanu kuvvõnda Uma Pido noodivihk ja nakkas pääle kuurõ kirjapandminõ pidolõ, miä tulõ 1. piimäkuul 2024 Põlvan Indsikurmun.
«Seokõrd om pido teema «Mäng», miä pakk rõõmu kuun olõmisõst, kuun laulmisõst ja kuun hengämisest. Ütenkuun hõisatõn hoiõtas võrokõisi perändüst. Ja…
«Seokõrd om pido teema «Mäng», miä pakk rõõmu kuun olõmisõst, kuun laulmisõst ja kuun hengämisest. Ütenkuun hõisatõn hoiõtas võrokõisi perändüst. Ja…
Valmis om saanu vahtsõnõ piltsõnastu latsilõ
Võro instituudil om valmis saanu opiraamat «Piltsõnastu latsilõ 3». Raamatun on seen hulga värmiliidsi pilte, vannu ja vahtsit sõnnu, Võromaa sümboliid, veidükese lausit, sõnastik.
Raamat om mõtõld latsilõ võrokeelitside sõnnu ja lausõjupikõisi opmisõs, a tuud võiva ka suurõ kuun latsi vai…
Raamat om mõtõld latsilõ võrokeelitside sõnnu ja lausõjupikõisi opmisõs, a tuud võiva ka suurõ kuun latsi vai…
Keelekohvik Waldorfi koolin
9. lehekuu pääväl peeti Euruupa päivä ja Väiku Werrone (Võro Waldorfi kuul) latsõ tei tuul pääväl umma kuuli keelekohvigu.
Olli eesti, inglüse, prantsusõ, hispaania ja ukraina kohvigu. Kõnõldi esi kiili ja pakuti tuu maa süüke. Vahepalas tandsiti, laulti ja üteldi salmikõisi.
2. klassi latsõ üten…
Olli eesti, inglüse, prantsusõ, hispaania ja ukraina kohvigu. Kõnõldi esi kiili ja pakuti tuu maa süüke. Vahepalas tandsiti, laulti ja üteldi salmikõisi.
2. klassi latsõ üten…
Räpinäl peetäs hää kodo päivi
20. ja 21. lehekuul omma Räpinäl hää kodo päävä üten kodokohvikidõga.
Kae ligembält: https://kultuur.rapina.ee/event/rapina-hea-kodu-paevad/
UL
Kae ligembält: https://kultuur.rapina.ee/event/rapina-hea-kodu-paevad/
UL
Eesti päiv Kornetin
27. lehekuul peetäs Lätimaal Kornetin Eesti päivä, kon ettekandõ ja näütüse omma võrokõisi Umast Pidost ja setodõ kuningriigist. Tegemise nakkasõ pääle kell 16.
Kae lätikeelist kuulutust: https://www.facebook.com/aluksnesnovads/posts/pfbid0Np2Hnq1mxAn88py1wGWsSkaM7tJGYrxueP2SiTMmmsn1usRHLADdXswv2BPwYUvsl
UL
Kae lätikeelist kuulutust: https://www.facebook.com/aluksnesnovads/posts/pfbid0Np2Hnq1mxAn88py1wGWsSkaM7tJGYrxueP2SiTMmmsn1usRHLADdXswv2BPwYUvsl
UL
Põlva päävä omma lehekuu lõpun
Põlva päävä omma timahava 25.–28. lehekuuni. Kavva saa kaia: polvapaevad.ee.
UL
UL
Kuis mägi Muhameedi mano läts’
Üteldäs, et ku mägi ei lää Muhameedi mano, lätt Muhameet mäe mano. A saa olla ka tõistpite.
Minevä nätäl tull’ uudis, et Koidula piiripunkt plaanitas kinni panda. Mul om Koidulaga köüdüssen uma lugu kõnõlda.
Koolipoiskõsõn saadeti minno talvõl suusatama. Loosi koolimaja vastan Kunnimäel olli nuu…
Minevä nätäl tull’ uudis, et Koidula piiripunkt plaanitas kinni panda. Mul om Koidulaga köüdüssen uma lugu kõnõlda.
Koolipoiskõsõn saadeti minno talvõl suusatama. Loosi koolimaja vastan Kunnimäel olli nuu…
Midä võrokõnõ olõminõ tähendäs?
Võrokõsõs olõmist vai hindä tundmist võrokõsõn om perämädsel aol tiinmädä pall’o vällä naarõt. Võrokõisi om esiki nimmat vastalidsis Eesti riigile ja tuu om kimmäle hõel manopandminõ, nigu pall’o avaligu arvamisõ parhillatsõl aol tüküsse olõma. Tuuperäst tulõgi võrokõisil hindäl parõmbalõ är seletä, mis mi…
Tõõlinõ võitja
Tolaigu, ku Kolumbus Hispaania kuningannalõ Ameerikast kingis ilusiid lilli tõi, olliva Eestimaal perioodilise nällähädä. Kiäki tark pand’ tähele, et kartul ja terävili ei ikaldu ütekõrraga. Nii saie nuu suguvõsa, kiä kartuld naksi kasvatama, ütiskonnan jämme otsa hindä kätte.
* * *
Lännü aasta suvõlõpp kulusi mul kokkuhoiu pääle. Katõ…
* * *
Lännü aasta suvõlõpp kulusi mul kokkuhoiu pääle. Katõ…
Tõsõ kundi otsast. Luujarahva hengeelo
Ildaaigu oll’ huvitav võimalus kävvü nätäl aigu Põh’a-Küprosõl üten Ehinä Kristiina, Sepä Silveri ja Seppel-Ehinä Lyga. Mu jaos opas’ säändsen seltskunnan olõminõ parõmbalõ tundma luujainemiisi hengeello.
Näi lähkült, kuis sünnüs looming. Kristiina võtsõ valgõ paprõ, läts’ mõnõkümnes minotis vähä kõrvalõ ja tull’ tagasi…
Näi lähkült, kuis sünnüs looming. Kristiina võtsõ valgõ paprõ, läts’ mõnõkümnes minotis vähä kõrvalõ ja tull’ tagasi…
Rebäse Juta. Pilt Raudsepä Vambola kogost
Kildakõisi Hänike külä kirä- ja pillimiihist
20. aastasaa edimädsel poolõl elli Hänike külän kirämiis Loide Endel (1900–1987), kiä kirot’ näütemänge ja jutustuisi. Tä oll’ aokiränik ja edend’ taarausku. Paigapäälitsit inemiisi kutsõ tä üles kodo-uurmist tegemä ja kirja pandma. 1944. aastagal pidi tä Eestist är pagõma. Tä läts’…
Tal’na võrokõsõ peivä suurtkoko
Pühäpäävä, 7. lehekuul pidi Tal’na võro selts umma kõrralist keväjäst suurkoko. Nigu õks, oll’ suurõlõkogolõ kutsutu küläline. Ütenkuun laulti võrokõisi laulõ ja anti vällä avvokirju. Tal’na võrokõsõ saiva tunda ütist tunnõt.
Seokõrd oll’ mi küläline Kürsa Ere, kiä näüdäs’ umma vahtsõlt ilmunut luulõkoko «Taivast…
Seokõrd oll’ mi küläline Kürsa Ere, kiä näüdäs’ umma vahtsõlt ilmunut luulõkoko «Taivast…
Käsitüükonkursi «Latsõlik ja lustilinõ»parõmba tüü
Pääpreemiä sai konkursil Alla Helve tähti ja värme opmisõ mäng väikeisile latsilõ. Vildiperäkeisist ummõlduid tsillokõisi rõõmsit tegeläisi om terve tähistü jago. Vildieläjide pargiga and koton tetä pupitiatrit vai võtta näid appi jutussidõ kõnõlamisõ man. Latsilõ piäsi mitund muudu…
Esi riike nuuri- ja kultuuritüütäjä otsva viise, kuis nuuri kogokunnakultuuri mano tuvva
Järgmädsel katõl aastagal otsva Itaalia, Türgü, Poola ja Eesti nuuri- ja kultuuritüütäjä Euruupa Liidu tugõmisõl viise, kuimuudu noorõ hinnäst kogokunna osana võissi tunda ja näid inämb kultuuri mano tuvva. Edimäst kõrda saiva…
Priinime lugu: Jagomägi ja Jagomäe
Neo nime (Jagomägi – 50 kandjat, Jagomäe 40 kandjat) omma tegünü päämidselt Võrumaal Vaabinan pantust nimest Jagomä. Tõnõ võimalus om Harjumaa Jõelähtme kihlkunna Ülgase mõisa, kon panti Jagomae. Alla kümne kandjaga vahtsõn kiräviien varjantsi (topõlt a-ga) Jaagomäe ja Jaagumägi omma päämidselt Ülgase nimest saadu, kuigi kirutamisõ varjantsi Jaagomäe tulõ ette ka Vaabinast peri nime man.
Vaabinan, parla Haidaku külän om olõman Jaagu talurühm. Nimi om saad edevanõmbast Jaak. Kuigi…
Vaabinan, parla Haidaku külän om olõman Jaagu talurühm. Nimi om saad edevanõmbast Jaak. Kuigi…
Keväjäpido välähpuul koolisainu
1964. aastal opsõ ma parhillatsõs aos kinni pantuh Kolepi koolih. Et keväjä panti koolimajja liinalatsi laagri, tull’ pido pitä välänpuul koolisainu ja sobilikus kotusõs sai Vahtsõ-Saalusõ rahvamaja.
Ku päiv nakas’ õdaguhe vaoma, naksimi kotost, Räpomõtsa küläst, katõkõisi naabrilatskõsõga pitto minemä. Tii pääl trehvsimi…
Ku päiv nakas’ õdaguhe vaoma, naksimi kotost, Räpomõtsa küläst, katõkõisi naabrilatskõsõga pitto minemä. Tii pääl trehvsimi…
Kiitsemi supi kokku
Midä latsõpõlv kavvõmbalõ jääs, toda armsambas lätt. Ja mi armsa väiku Kaika kuul tulõ õks miilde.
Mi kandist käve tuul aol uma 14–15 last Kaikamäel koolin. Minnen oll’ koolitii lühemb, väiku jalgrada vei õkva üle hainamaa.
Tagasi tullimi harilikult Haapsaarõ kaudu. Tii oll’ pikemb, a tuu iist oll’ aigu, nall’a, naaru, krutskit rohkõmb.
Keväje ja sügüse mängsemi sagõhe Haapsaarõ takan platsi pääl rahvastõ palli. Mõnikõrd ollimi õks nii huun, et kodu jõudsõmi pümmen. Palli…
Mi kandist käve tuul aol uma 14–15 last Kaikamäel koolin. Minnen oll’ koolitii lühemb, väiku jalgrada vei õkva üle hainamaa.
Tagasi tullimi harilikult Haapsaarõ kaudu. Tii oll’ pikemb, a tuu iist oll’ aigu, nall’a, naaru, krutskit rohkõmb.
Keväje ja sügüse mängsemi sagõhe Haapsaarõ takan platsi pääl rahvastõ palli. Mõnikõrd ollimi õks nii huun, et kodu jõudsõmi pümmen. Palli…
Tossu Tilda pajatus
Hää hõnguga kraam
Ku mi sõsaraga väiku latsõ ollimi, kõnõl’ esä meile umast nuurusõaost. Tä elli perrega Kasaritsan Kööri talon ja tedä kutsuti Kööri Ruudis.
Võro liinan oll’ laat. Sinnä läts’ pall’o rahvast, Kasaritsa poisi kah uma kambaga. Kül oll’ laadu pääl kõkkõ värki: koomuskitegijit, lõõtsmoonigumängjit, kaartõ päält kaejit. Oll’ näpomiihi ja lõbusit naisi kah. Kõik pruuvsõva laaduliidsi käest rahha kätte saia.
Üte putka man oll’ perädü hulga rahvast. Inemise olli sis säändsesama nigu parhillaki:…
Ku mi sõsaraga väiku latsõ ollimi, kõnõl’ esä meile umast nuurusõaost. Tä elli perrega Kasaritsan Kööri talon ja tedä kutsuti Kööri Ruudis.
Võro liinan oll’ laat. Sinnä läts’ pall’o rahvast, Kasaritsa poisi kah uma kambaga. Kül oll’ laadu pääl kõkkõ värki: koomuskitegijit, lõõtsmoonigumängjit, kaartõ päält kaejit. Oll’ näpomiihi ja lõbusit naisi kah. Kõik pruuvsõva laaduliidsi käest rahha kätte saia.
Üte putka man oll’ perädü hulga rahvast. Inemise olli sis säändsesama nigu parhillaki:…
Muda Mari pajatus
Mine mõtsa!
Ma kuuli raadiost, et seo aasta pandas riigimõtsa kasuma katskümend neli miljonit puud. Külmä keväjä peräst jääs mõtsaistutamisõs paar nädälit veidemb aigu. Mito kõrda om hõigatu, et inemiisi appi kutsu nuuri puukõisi kükkämä.
Seo nätälgi omma suurõ mõtsakükkämistalgo. Looda, et kõik nuu mõtsamajandamisõ vastadsõ kah läävä ja pandva mõnõ puu kasuma. Eski Roodsi kuning käve uma Silviaga Eestimaal puid istutamah. Abis iks oll’. Mine sa kah mõtsa ja kükkä puu vai…
Ma kuuli raadiost, et seo aasta pandas riigimõtsa kasuma katskümend neli miljonit puud. Külmä keväjä peräst jääs mõtsaistutamisõs paar nädälit veidemb aigu. Mito kõrda om hõigatu, et inemiisi appi kutsu nuuri puukõisi kükkämä.
Seo nätälgi omma suurõ mõtsakükkämistalgo. Looda, et kõik nuu mõtsamajandamisõ vastadsõ kah läävä ja pandva mõnõ puu kasuma. Eski Roodsi kuning käve uma Silviaga Eestimaal puid istutamah. Abis iks oll’. Mine sa kah mõtsa ja kükkä puu vai…
Parm tsuskas: banaanitähistü
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
