Ruitlasõ «Turg» Lutsu tiatrin
Põlva kandi Lutsu tiatri tähistäs umma 10. huuaigu Ruitlasõ Olavi kirotõdu võrokeelidse suvõtüküga «Turg». Tükkü mängitäs ütsäl õdagul, 9. piimäkuust kooni 18. piimäkuuni Lutsu küläplatsi pääl. Lavastaja om Eensalu Ivo.
Tükü vällämärkjä ja kirjapandja Ruitlasõ Olavi seletäs, et «Turg» om elo kitsambas tett mutõl. «Mutõl…
Tükü vällämärkjä ja kirjapandja Ruitlasõ Olavi seletäs, et «Turg» om elo kitsambas tett mutõl. «Mutõl…
Mamastõn tulõ võrripäiv ja lõõdsasimman
Põlva küle all Mamastõ küläplatsi pääl tulõ seo puulpäävä, 3. piimäkuul, teküs päiv. Kell 13 alostas nostalgilinõ võrripäiv, kon joostas punnvõrrõ käümä ja tetäs esisugumaidsi võistluisi. A õdaku kell 18 läävä säälsaman püüne pääle pillimehe ja peetäs maaha lõõdsasimman.
Päävä kõrraldaja Kaha…
Päävä kõrraldaja Kaha…
Vahtsidõ võrokeelitside latsilaulõ kontsõrt
Suvistõpühäl peeti Karilatsi muusõumin vahtsidõ võrokeelitside latsilaulõ kontsõrti.
Muropääline oll’ kullõjit täüs ja nii laulja ku päältkaeja võti vahtsõ laulu vaimustusõga vasta.
Latsilaulu omma kirotanu võrokiilside keelepesärühmi oppaja, lauli Tarto Laulupesä muusigastuudio latsõ. Ette kanti 16 laulu, minkast Sulevi Urve luudu «Mul…
Muropääline oll’ kullõjit täüs ja nii laulja ku päältkaeja võti vahtsõ laulu vaimustusõga vasta.
Latsilaulu omma kirotanu võrokiilside keelepesärühmi oppaja, lauli Tarto Laulupesä muusigastuudio latsõ. Ette kanti 16 laulu, minkast Sulevi Urve luudu «Mul…
Roosi Reijo. Meltsi Anett Lee pilt
Eesti-Soomõ kiränik and vällä eesti-võro luulõkogo
Nuur Eesti-Soomõ luulõtaja Roosi Reijo and vällä uma tõõsõ luulõkogo nii eesti ku võro keelen. Raamat päälkiräga «tere kas tohib /tere kas võisõ» plaanitas joba seo kuu trükkü saata.
«Võrokõsõ omma üts mitmõst rikka kultuuri ja keelega rahvast Eestin. Om…
«Võrokõsõ omma üts mitmõst rikka kultuuri ja keelega rahvast Eestin. Om…
Eesti pääväl Kornetin kõnõldi piiriveeritsist kultuurõst
Timahavatsõl Eesti pääväl Lätimaal Korneti rahvamajan näüdäti süvembält võrokõisi ja setodõ tegemiisi. Vällä oll’ säetü näütüs võrokeelidse laulupido Uma Pido aoluust ja kõrraldaja Tigasõ Merike tekk’ tuust ka põh’aligu ülekaehusõ.
Seto olli välän võimsa esindüsega, Korneti rahvast olli tulnu…
Seto olli välän võimsa esindüsega, Korneti rahvast olli tulnu…
Nime vaiv
Mõnikõrd juhtus nii, et ku määnegi asi lätt summa, või summalännü as’a nimi viil määnestki tävvendävät mõõti mano anda. Ku Estonia laiv merepõhja vajju, sai uma osa sümboolsõst põhjaminekist ka mi Eesti riik.
No omma suurõ segähüse Ukraina rahva jaos annõtuisi kor’anu mittetulundusütisüsega, mink nimes Slava Ukraini. Tuu ei olõ…
No omma suurõ segähüse Ukraina rahva jaos annõtuisi kor’anu mittetulundusütisüsega, mink nimes Slava Ukraini. Tuu ei olõ…
Ütidse jovvuga ehitedü rahvamaja teivä eesti rahvast kultuurrahva
Täämbädsel aol tiid inämbüs, mis kotus om seldsimaja, rahva- ja kultuurimaja. Pall’odõl meist om olnu kogokundliidsi kultuuriasotuisiga määnegi kokkoputminõ. Kiä om käünü pidol, tandsutrennin, kiä laulukoorin, kiä tiatri-, kunsti- vai käsitüütsõõrin, kiä tennü bändipruuvõ.
Piämi tuud esihindäst mõista…
Piämi tuud esihindäst mõista…
Kiri Võrolt. Lehekuu lahkõ salahus
Lehekuu om mu jaos üts imelidsemb, lihavamb ja salaperätsemb aig. Kõik neo kastanidõ kündle, taivavärehtide võtmõ, tsirelide õnnõ, miä kokko vaia lukõ, piibelehti käkmise, meelüslilli mälehtüse ja meelenpidämise, kullõrkukkõ nuppõ salahusõ. Seod om nii pall’o ja üü omma nii helle, et heräne vaivalda…
Argõntiina kiri
Saludos desde el sur!
Mu aig Argõntiinan saa õkva läbi. Ku ma rõskõ Argõntiina talvõ põimukuu hummokul linnujaamast vällä rühe, es tiiä ma ette, mis minno tan maal uut. Piaaigu et aasta joosul olõ elänü ladina geton, nännü latsi prügükastin mängmän ja inemiisi uulidsa pääl kerjaman. Olõ nännü,…
Mu aig Argõntiinan saa õkva läbi. Ku ma rõskõ Argõntiina talvõ põimukuu hummokul linnujaamast vällä rühe, es tiiä ma ette, mis minno tan maal uut. Piaaigu et aasta joosul olõ elänü ladina geton, nännü latsi prügükastin mängmän ja inemiisi uulidsa pääl kerjaman. Olõ nännü,…
Sireliaig saa läbi
Ega külm saa ütskõrd läbi ja vast lätt tinavaasta ka nii, et mõni mari ja upin õks sügüselt võtta om. Üükülmi om ennembi kah maikuun ollu, aga nii hullu, et mõnõl madalõmbal kotsil kraadiklaas pikkä aigu katõsa miinust näütäs, ei tulõ nigu ettegi.
Aga mi inemise omma…
Aga mi inemise omma…
Festivalikõrraldaja Linalakk Rebäsemõisast
Laulja ja laulukirotaja Linalakk, perisnimega Tsimmeri Liina, kõrraldas joba neläs aastak uma kodomoro pääl Rebäsemõisa festivaali. Seo suvi om festivalil kontsõrtõ ja tegemiisi kogoni kats päivä. Laembat tuntust sai Linalakk timahavatsõl Eesti Laulu võistlusõl, ku timä laul «Aeg», midä nä üten…
Kullõja tunnisti Jaigi-jutupäävä võitjas Rõugõ koolipoisi jutuga Tohu hobõsõst
18. lehekuul Sännä kultuurimõisan peetü Jaigi Juhani võrokiilse jutupäävä kõgõ parõmbas kõnõlõjas valõ kullõja Rõugõ põhikooli 3. klassi poisi Trummi Arturi, kiä kõnõl’ Jaigi perrä tett jutu «Tohu hopõn». Arturit juhend’ oppaja Nagla…
Priinime lugu: Rüütli, Rüütle ja Ruitlane
Nimel Rüütli om Eestin 233 kandjat, nimel Rüütle 23 kandjat. Nimel Rüütel, midä tan läbi ei kaia, om 555 kandjat. Nigu alanpuul vällä tulõ, om mitmit kotussit, kon edimält pant Rütli vai Rütle om muutunu eesti kiräkiilses nimes Rüütel.
Sõnavaraga om nii, et võru keelen om seon sõnatüübin üldistet umastava käänüsse kuju nimetäjäs käänüsses. Kiä? – rüütli, Kinka? – rüütli, Kedä? – rüütlit. Vai e-ga rüütle,…
Sõnavaraga om nii, et võru keelen om seon sõnatüübin üldistet umastava käänüsse kuju nimetäjäs käänüsses. Kiä? – rüütli, Kinka? – rüütli, Kedä? – rüütlit. Vai e-ga rüütle,…
Kavaleri püüdmine
1941. aastagal kaibõti sõa ettevalmistusõs kaitsõkraavõ Rammuka mõtsuh ja viil muialgi. Pääle sõaväeläisi ollõv kaibmah nuu mehe, kiä tervüseviä peräst olli vällä praagitu (mu imä mälehtämise perrä).
Mi naabritütrik Liiso nakas’ kuramiirmä kraavihalli mehega, Ossiga. Kõik laabu ilosahe, niikavva ku Liiso jäi rasõhõs. Viimäne ai pääle registriirmist, a…
Mi naabritütrik Liiso nakas’ kuramiirmä kraavihalli mehega, Ossiga. Kõik laabu ilosahe, niikavva ku Liiso jäi rasõhõs. Viimäne ai pääle registriirmist, a…
Kõgõ suurõmb latsõpõlvõ lein
Pääle tõsõ klassi lõpõtamist lätsi õkvalt koolist, kitüssega tunnistus peon, tädi Alma poolõ suvõs karja.
Kar’alatsõ elo es olõ suurõmb asi. Hummoku varra aeti üles. Mõnikõrd oll’ hall vai kastõ maan ja pall’a varba külmehtivä. Kas sattõ vihma vai sis olle keskpäävä kuum ja pall’o parmõ, kedä jakku nii eläjile ku hindäle.
Ütel kuumal pääväl lätsiki lehmä kiini ja joosiva parmõ iist võsso. Ma nigu ullikõnõ iki ja otsõ ja es…
Kar’alatsõ elo es olõ suurõmb asi. Hummoku varra aeti üles. Mõnikõrd oll’ hall vai kastõ maan ja pall’a varba külmehtivä. Kas sattõ vihma vai sis olle keskpäävä kuum ja pall’o parmõ, kedä jakku nii eläjile ku hindäle.
Ütel kuumal pääväl lätsiki lehmä kiini ja joosiva parmõ iist võsso. Ma nigu ullikõnõ iki ja otsõ ja es…
Tossu Tilda pajatus
Piim külmäkapin
Tuu aig ei olõki väega kavvõl, ku inemise umma söögikraami sahvrin vai keldrin hoitsõva ja külmäkappi egän Võromaa elämisen es olõ. Lajan ilman olli külmäkapi olõman külh, a Võromaal olli nä pikkä aigu defitsiit ja kooperatiiv es tiiä kah, kost külmäkappõ saia.
Seo pajatus om kül illatsõmbast aost, a kõvastõ köüdet külmäkapiga. Üts maanaanõ läts’ sünnütämä. Koton oll’ täl miis kuvvõ latsõga. Minek tull’ väega äkki, kipõabi oll’ joba värten ja nii…
Tuu aig ei olõki väega kavvõl, ku inemise umma söögikraami sahvrin vai keldrin hoitsõva ja külmäkappi egän Võromaa elämisen es olõ. Lajan ilman olli külmäkapi olõman külh, a Võromaal olli nä pikkä aigu defitsiit ja kooperatiiv es tiiä kah, kost külmäkappõ saia.
Seo pajatus om kül illatsõmbast aost, a kõvastõ köüdet külmäkapiga. Üts maanaanõ läts’ sünnütämä. Koton oll’ täl miis kuvvõ latsõga. Minek tull’ väega äkki, kipõabi oll’ joba värten ja nii…
Muda Mari pajatus
Ull’usõ mass
Ma kuuli raadiost, et liiklusavariih sai vika toukõratta ütehsõitja. Tuu sõiduriist om nii väiku. Kuimuudu sinnä viil mito inemist pääle mahus? A ku säändsit õnnõtuisi om kõrrast inämb, sõs olõs vaia toukõratas kah massu ala panda. Ku tahat ull’uisi tetä, sõs massat.
Automassu suurust piässi kah kaema mitte massinidõ, a inemiisi perrä. Kiä om rohkõmb ku üte kõrra kipõstõ sõitmisõ vai võlssi parkmisõ iist trahvi saanu, piässi suurõmbat automassu masma. Nigunii…
Ma kuuli raadiost, et liiklusavariih sai vika toukõratta ütehsõitja. Tuu sõiduriist om nii väiku. Kuimuudu sinnä viil mito inemist pääle mahus? A ku säändsit õnnõtuisi om kõrrast inämb, sõs olõs vaia toukõratas kah massu ala panda. Ku tahat ull’uisi tetä, sõs massat.
Automassu suurust piässi kah kaema mitte massinidõ, a inemiisi perrä. Kiä om rohkõmb ku üte kõrra kipõstõ sõitmisõ vai võlssi parkmisõ iist trahvi saanu, piässi suurõmbat automassu masma. Nigunii…
Parm tsuskas: latsikaitsmisõ päiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
