Perimüstandsu festival püürd üü ja päävä pää pääle
Üüpäiv tüüpäiv – niimuudu või üldä timahavadsõ Võro perimüstandsu festivali kotsilõ, kon pia kõik tegemise proovitas üte üüpäävä sisse är mahuta.
Festivali programmijuht Mähari Kadri seletäs, et otsus tetä festival üte üüpäävä seen tull’ tuuperäst, et festivali vahtsõ noorõ…
Festivali programmijuht Mähari Kadri seletäs, et otsus tetä festival üte üüpäävä seen tull’ tuuperäst, et festivali vahtsõ noorõ…
Põlvan tulõ 8. hainakuul lõõdsapido Harmoonika
Timahavanõ suur Põlva lõõdsapido Harmoonika peetäs 8. hainakuul Indsikurmun.
Püüne pääl astva üles laulva lõõtspillimehe üle Eesti. Nätä saa Eesti lõõtspille kuundorkestrit, lõõtspillimiihi lauluansamblit, vabariigi pillimehe avvonime saanut Araku Martinit ja Ubina Juhanit. Rahva ette tulõ Tartese Heino ja sõpru…
Püüne pääl astva üles laulva lõõtspillimehe üle Eesti. Nätä saa Eesti lõõtspille kuundorkestrit, lõõtspillimiihi lauluansamblit, vabariigi pillimehe avvonime saanut Araku Martinit ja Ubina Juhanit. Rahva ette tulõ Tartese Heino ja sõpru…
Teküs võidupühä
Mõnistõ rühmä nuurkotkil ja kodutütril oll’ 23. piimäkuul teküs võidupühä. Leimi uma tegemiisipunktiga üten Rõugõn peetül maakaitsõpääväl. Mi rühmä esindüs sai saata ka presidendi saadõtu võidutulõ tuumist Villändi paraadilt Võrumaalõ. Õdagupoolõ kävemi viil uma paikkunna mälestüsmärke man. Pildi pääl mälestäs mi väiku esindüs Eesti Kodu mälestüskompleksin mõtsavelli…
Tüü iist tulõ är paeda
Kunagi oll’ aig, ku mullõ miildü raamatit lukõ. Suvõl pruuvsõ iks hinnäst hainatüü iist garaažipäälsele är käkki. Eterniitkatussõ prao vaihõlt paistu päiväkiir ja tuu valgusõn oll’ hää hinnäst mitmõs tunnis raamaduilma unõhta.
Täämbädsel aol olõ iks vahel mõtõlnu, et pidänü lugõma tuud ja taad raamatut. A…
Täämbädsel aol olõ iks vahel mõtõlnu, et pidänü lugõma tuud ja taad raamatut. A…
Kõnõlõminõ ei massa midägi
Võtami seo suvi ette uma keele kõnõlõmisõ! Kõnõlõmi maalõ tulnu latsi,
latsõlatsi, küläliisi ja sõpruga, selle et kiil nakkas sis külge, ku tedä kõnõldas
Päälkirän üteldü lausõ tõi võrokõisi kultuuriaolukku kunagidsõ Võro Raadio toimõndaja Toomõ Johannõs. Aastil 1991–1993 olli esi kah Võro raadio päätoimõndaja. Alosti saatit…
latsõlatsi, küläliisi ja sõpruga, selle et kiil nakkas sis külge, ku tedä kõnõldas
Päälkirän üteldü lausõ tõi võrokõisi kultuuriaolukku kunagidsõ Võro Raadio toimõndaja Toomõ Johannõs. Aastil 1991–1993 olli esi kah Võro raadio päätoimõndaja. Alosti saatit…
Praktilinõ regionaalpoliitiga opitunn
Ääremaal
Autor ja lavastaja: Lennuki Urmas
Etendüse Ihamarun 16.06–1.07.2023
Seod lavastust om kohustuslik nätä egälütel, kiä otsustas vai võtt vasta otsussit maaelu üle. Lavastus näütäs, kohemaalõ või arõnõda maaelu, ku toolõ õigõl aol õigõt api ei anda. Kiä eläs periselt maal, tuu näge märke naist asjust…
Autor ja lavastaja: Lennuki Urmas
Etendüse Ihamarun 16.06–1.07.2023
Seod lavastust om kohustuslik nätä egälütel, kiä otsustas vai võtt vasta otsussit maaelu üle. Lavastus näütäs, kohemaalõ või arõnõda maaelu, ku toolõ õigõl aol õigõt api ei anda. Kiä eläs periselt maal, tuu näge märke naist asjust…
Kiri Võrolt. Piiretüsega puhastõt
«Lindakõnõ, kujota no ette, et su imä om imälõvi vai imätiigri ja ei pelgä midägi. Sa kah piä-i pelgämä, selle et olõt jo suur ja tukõv tiigrikutsik.»
Nii anna julgust ja väke umalõ viieaastadsõlõ tütrele. Hindälgi põksas süä kipõmbalõ, ku hummogu latsiaida minnen näemi…
Nii anna julgust ja väke umalõ viieaastadsõlõ tütrele. Hindälgi põksas süä kipõmbalõ, ku hummogu latsiaida minnen näemi…
Helüluuja Kaumanni Tõnis: ku esi püvvät veidemb tõbras olla, muutusõ inemise su ümbre kah parõmbas
SUVÕVÕROKÕNÕ. Helüluuja KAUMANNI TÕNIS om perämäidsil aastil hinnäst kõrrast inämb köütnü uma maakotussõga Võromaal Kärgula külän. Tä om löüdnü tan hindä ehitämisehuvi. A kõgõ inämb köütvä helüluujat Võromaa inemise.
Üten…
Üten…
Meistride päiv pandsõ Antsla rahva hinnäst liigutama
18. piimäkuul peetü Meistride päiv Antsla keskliinan pandsõ rahva hinnäst liigutama. Pildi pääl opva huvilidsõ ütist tandsu. Rahmani Elo pildi
Suusamiis Saarepuu Anti oll’ vällä toonu katõmehesuusa ja säändse massina, kon sai suusakeppe toukamist har’ota.
Luulõ- ja joosumiis Contra juusksõ 32…
Suusamiis Saarepuu Anti oll’ vällä toonu katõmehesuusa ja säändse massina, kon sai suusakeppe toukamist har’ota.
Luulõ- ja joosumiis Contra juusksõ 32…
Priinime lugu: Pedras, Peedosk, Peedel
Täämbädsel piitrepääväl (29.06) võissi kaia mõnt seo pühämehe nime tähendüsega nimme.
Näütüses Pedras (39 kandjat) om nimi, miä panti õnnõ Vahtsõ-Kasaritsa mõisa üten talun Kol’ereinu (Koloreino) külän. Nime saanu peremiis oll’ Tanila poig Piitre. Kuigi tõõndust jääs veitüs, võisõ kiäki edevanõmb olla jälleki Piitre ehk kõnnõkeelitselt Petra. Nimi Pedras sisaldaski edenimme Pedra ~ Petra ja saksa keele umasütlejä käänusse lõppu -s. Edimält kirutõdi nimme vanan kiräviien Peddras. Rõugõ…
Näütüses Pedras (39 kandjat) om nimi, miä panti õnnõ Vahtsõ-Kasaritsa mõisa üten talun Kol’ereinu (Koloreino) külän. Nime saanu peremiis oll’ Tanila poig Piitre. Kuigi tõõndust jääs veitüs, võisõ kiäki edevanõmb olla jälleki Piitre ehk kõnnõkeelitselt Petra. Nimi Pedras sisaldaski edenimme Pedra ~ Petra ja saksa keele umasütlejä käänusse lõppu -s. Edimält kirutõdi nimme vanan kiräviien Peddras. Rõugõ…
Koolnu hussi lugu
Oll’ üts illus pääväpaistõlinõ ilm ja papa ütel’, et nüüd tulõ haina kodu vedädä. Kõik pidimi platsin olõma. Ma, unupoig, mamma ja Sammi.
Papa iin hobõsõga ja vankrega, rehä ja hargi pääl. Mi lätsimi jalaga, a pini hüpäs’ vankrele pääle, papa kõrvalõ.
Päiv kõrvõt’ ja parmu presse õkva…
Papa iin hobõsõga ja vankrega, rehä ja hargi pääl. Mi lätsimi jalaga, a pini hüpäs’ vankrele pääle, papa kõrvalõ.
Päiv kõrvõt’ ja parmu presse õkva…
Keremi uibu
Inne kuuliminekit, ku ma olli nii nellä-viieaastanõ, käve mi puul iks üts suurõ habõnõga vanamiis. Tiä tull’ egä paari-kolmõ nädäli takast. Käve sannan ja elli sõs mi puul iks nätäl aigu.
Hommuku sei kõtu täüs ja läts’ mõtsa. Päiv otsa mi tedä õs näe. Õdaku tull’ süümä ja magamõ.
Meid, latsi, tiä hoitsõ. Ütskõrd tull’ tiä keset päist päivä kodu, üts väikene juurigõ puu sällän. Ütel’, et seo om mõtsuibu. Tiä istut’ tollõ mi…
Hommuku sei kõtu täüs ja läts’ mõtsa. Päiv otsa mi tedä õs näe. Õdaku tull’ süümä ja magamõ.
Meid, latsi, tiä hoitsõ. Ütskõrd tull’ tiä keset päist päivä kodu, üts väikene juurigõ puu sällän. Ütel’, et seo om mõtsuibu. Tiä istut’ tollõ mi…
Elo oppas
Mu vanaesä ja esä sõidi noorõ hobõsõga liina.
Poolõ tii pääl mõtsa seeh linnas’ puhmast rabinaga vällä harak. Nuur hopõn hiitü tuud ja lei iih lapildõ ja vehmer katski oll’gi.
Tull’ sis naada parandama, a es olõ kapla ei traati egä naklu. Katõ mehe jõuga sai murtus mõtsast üts lepp maaha, tuust sai vehmrele jakk. Hainamärsi suu kabõl oll’ nii kõva sõlmõga, õt es saa vallalõ. Tull’ mõtsa alt otsi kats kivvi ja nuidõ vahel…
Poolõ tii pääl mõtsa seeh linnas’ puhmast rabinaga vällä harak. Nuur hopõn hiitü tuud ja lei iih lapildõ ja vehmer katski oll’gi.
Tull’ sis naada parandama, a es olõ kapla ei traati egä naklu. Katõ mehe jõuga sai murtus mõtsast üts lepp maaha, tuust sai vehmrele jakk. Hainamärsi suu kabõl oll’ nii kõva sõlmõga, õt es saa vallalõ. Tull’ mõtsa alt otsi kats kivvi ja nuidõ vahel…
Tossu Tilda pajatus
Jaanipäiv Saarõmaal
Saarõmaa sõbõr kutsõ Võromaa sõaväevele hindäle jaanipääväs küllä, et tulõta ütenkuun miilde aigu, ku nä kongi kavvõn Vinnemaal kuun olli.
Jalgratas üten, jõudsõ Võro miis ütistranspordiga sadamalõ praami pääle ja sõitsõ praamiga üle mere. Tä tiidse, et sõbra kodo ei olõ sadamast väega kavvõl, tuuperäst tull’ tä jalgrattaga.
Ku võrokõnõ oll’ joba küländ sõknu, naas’ tä mõtlõma, kas om iks õigõ tii pääl. Kunagi ammu oll’ tä sõbral külän käünü, a täpsele…
Saarõmaa sõbõr kutsõ Võromaa sõaväevele hindäle jaanipääväs küllä, et tulõta ütenkuun miilde aigu, ku nä kongi kavvõn Vinnemaal kuun olli.
Jalgratas üten, jõudsõ Võro miis ütistranspordiga sadamalõ praami pääle ja sõitsõ praamiga üle mere. Tä tiidse, et sõbra kodo ei olõ sadamast väega kavvõl, tuuperäst tull’ tä jalgrattaga.
Ku võrokõnõ oll’ joba küländ sõknu, naas’ tä mõtlõma, kas om iks õigõ tii pääl. Kunagi ammu oll’ tä sõbral külän käünü, a täpsele…
Muda Mari pajatus
Haarami hõngu
Ma kuuli raadiost, et meil om troopikakuumus. No kost! Troopikah om likõ ja lämmi, a meil kõrbõs kõik nigu Saharah. Ja mis sõs tetä? Ei saaki midägi tetä, õnnõ usku ja luuta. Vet lõpus lätt kõik müüdä.
Egäl juhul sai jaanipääväst alostusõ mol’otamisõ aig. Unõhta tüümurrõ ja jätä kõik nutividinä kah tarrõ. Edimält om külh rassõ, omma maahajätmisvaiva, et tüürabamist maaha jättä. Viska puhma ala sällüle ja kae sinist taivast, määnest muialpuul…
Ma kuuli raadiost, et meil om troopikakuumus. No kost! Troopikah om likõ ja lämmi, a meil kõrbõs kõik nigu Saharah. Ja mis sõs tetä? Ei saaki midägi tetä, õnnõ usku ja luuta. Vet lõpus lätt kõik müüdä.
Egäl juhul sai jaanipääväst alostusõ mol’otamisõ aig. Unõhta tüümurrõ ja jätä kõik nutividinä kah tarrõ. Edimält om külh rassõ, omma maahajätmisvaiva, et tüürabamist maaha jättä. Viska puhma ala sällüle ja kae sinist taivast, määnest muialpuul…
Parm tsuskas: mõtsapalang
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
