Kolmas «Aigu om!» festival tulõ 21.–23. hainakuul
Paiklikku perimüskultuuri, inemiisi, lugusid ja luudust tähtsäs pidäjä Rõugõ kandi festival «Aigu om!» kand sõnomit aigladsõmbast elost. Timahava peetäs festivalli kolmõl pääväl.
Edimäne päiv, 21. hainakuu om Pähni mõtsapäiv. Tuu päävä tegemise omma Pähni kandin, päämidselt külästüskeskusõ ümbre vai mõtsan. Kavan…
Edimäne päiv, 21. hainakuu om Pähni mõtsapäiv. Tuu päävä tegemise omma Pähni kandin, päämidselt külästüskeskusõ ümbre vai mõtsan. Kavan…
Kaika suvõülikooli matkapäiv peetäs 12. põimukuul Mamastõn
Timahavanõ Kaika suvõülikooli matkapäiv peetäs 12. põimukuul (12.08) Põlva küle all Mamastõn. Alostus om kell 10 Mamastõ küläplatsi pääl. Plaanin om kolm loengut, matk Põlvalõ ja tagasi ni väiku iloõdak.
Seokõrd om suvõülikooli rektri Mamastõ kandi muusigamiis ja keelehoitja…
Seokõrd om suvõülikooli rektri Mamastõ kandi muusigamiis ja keelehoitja…
Rõugõ muinastalo man tetäs muistidsit töid
Seo nätäl tetäs Rõugõ muinastalo man kõvastõ kirvõtüüd. Valmis plaanitas meisterdä tankandin tarvitusõl olnu muistinõ vii pääl sõitmisõ ruhe.
Niisama lahastas palkõ, selle et päävä ja vihma purõtu kisklavva muinastalo katussõ pääl tahtva vällävahetamist. Kohendõdas ka aida ruukatust. Külälise saava kõkkõ tuud…
Niisama lahastas palkõ, selle et päävä ja vihma purõtu kisklavva muinastalo katussõ pääl tahtva vällävahetamist. Kohendõdas ka aida ruukatust. Külälise saava kõkkõ tuud…
Hõrilakontsõrt ja pidolinõ teenistüs Urvastõ kerikun
15. ja 16. hainakuul tähistäs Urvastõ kerik tuud, et kerigu edimädsest kirändüsen ärmärkmisest saa 610 aastakka. Puulpäävä, 15. hainakuu õdagu kell 18 ast kerikun kontsõrdiga üles hõrilamängjä Lordi Duncan Inglüsmaalt. Pühäpäävä, 16. hainakuul peetäs pidolinõ jumalateenistüs. Külän om piiskop Luhametsa Joel, üten lüü kogodusõ segäkuur ja katõtu om armulaud. Lõpõtusõs süvväs pidopäävätorti.
Ligembät teedüst saa Salumetsa Üllari käest yllar.salumets@gmail.com.
UL
Ligembät teedüst saa Salumetsa Üllari käest yllar.salumets@gmail.com.
UL
Kangsti kandin peetäs kodokandipäivi
22. ja 23. hainakuul peetäs Kangsti kandi kodokandipäivi. Puulpäävädse tegemise omma Kangsti küläplatsi pääl, sääl kõnõldas paikligust aoluust, paiganimmist, rahvaperimüsest ja inemiisi täämbädsist tegemiisist. Õdagu tetäs tuld ja peetäs simmanit.
Kodokandipäävä läävä edesi pühäpäävä Vanan Roosan, kon õnnistõdas sisse vahtsõst kõrda tettü kalmuaia väreti, peetäs kerigu 130. aastapääväle pühendetüt palvust, tutvustõdas raamatut «Vana-Roosa lugu» ja peetäs maaha keriguplatsi laat.
UL
Kodokandipäävä läävä edesi pühäpäävä Vanan Roosan, kon õnnistõdas sisse vahtsõst kõrda tettü kalmuaia väreti, peetäs kerigu 130. aastapääväle pühendetüt palvust, tutvustõdas raamatut «Vana-Roosa lugu» ja peetäs maaha keriguplatsi laat.
UL
Mu rõõm om otsalda
Mu ilo otsalda,
a ärä piämi minemä.
Mi helü nigu tuul,
miä taivast pilve lakja lüü.
Om õdak saanu üüs
ja hummok joba hahetas….
a ärä piämi minemä.
Mi helü nigu tuul,
miä taivast pilve lakja lüü.
Om õdak saanu üüs
ja hummok joba hahetas….
Mis om kodo?
Kodo om kotus, kon inemisel om hää olla
ja kohe tä egä päiv inne pümmet jõuda taht
«Mu kodokõnõ om tsill’okõnõ, a tä om armsa minolõ,» alostas pääle üts tutva latsilaul. A mis tuu kodo sis periselt om ja mis tege kodost kodo?
Ku märgotama nakkat, kargas kõgõpäält päähä nii…
ja kohe tä egä päiv inne pümmet jõuda taht
«Mu kodokõnõ om tsill’okõnõ, a tä om armsa minolõ,» alostas pääle üts tutva latsilaul. A mis tuu kodo sis periselt om ja mis tege kodost kodo?
Ku märgotama nakkat, kargas kõgõpäält päähä nii…
Kiri Taimaalt
1. kiri
Seiklüs nakkas pääle
Joba aastit om mul mõttih keerelnü üts suur unistus – minnä vaihtusopilasõs avastama mõnt ummamuudu ja põnõvat riiki, oppi tundma vahtsõt kultuuri ja kiilt ja saia rohkõmb teedä seo ello ja illo täüs maailma kotsilõ. Midä ma kõik aig olõ tiidnü, om tuu, et ma…
Seiklüs nakkas pääle
Joba aastit om mul mõttih keerelnü üts suur unistus – minnä vaihtusopilasõs avastama mõnt ummamuudu ja põnõvat riiki, oppi tundma vahtsõt kultuuri ja kiilt ja saia rohkõmb teedä seo ello ja illo täüs maailma kotsilõ. Midä ma kõik aig olõ tiidnü, om tuu, et ma…
Ussirahva tandsupidu
Jupp aigu tagasi hiitü ma kõrralikult är, ku kai hindäistutõt uibuaida. Suurõ uibu, aastit kandnu ja nüüd äkki puul uibuaida raagun, mitte ainumastki lehekeist. Pahalasõ es olõ viil jõudnu minemä nakada, koodsutiva võrkkiigun raagun ossõ vahel. Mu kehvi tiidmiisi perrä oll’ tegemist võrgendikoiga. Paistu nii, et…
Iistkõnõlõja and arru
Ku Võro instituut paksõ võimalust olla keele iist kõnõlõja, mõtli edimält, miä tuu mu tsiht võinu olla.
Meil siin lõunan kõnõldas võro kiilt peris tihtsäle ja uman keelen poonjataminõ keskiäliidsi seen esihindäst suur harvus olõ ei. Ku kõnõlat, kõnõldas vasta. Hoobis tõõnõ asi om nuuriga: noorõ…
Meil siin lõunan kõnõldas võro kiilt peris tihtsäle ja uman keelen poonjataminõ keskiäliidsi seen esihindäst suur harvus olõ ei. Ku kõnõlat, kõnõldas vasta. Hoobis tõõnõ asi om nuuriga: noorõ…
Kangsti rahva rännütii Korgõpallu vei sanna mant sanna manu
Kangsti küläselts kõrrald’ piimäkuu perämädsel pääväl liikmise- ja sanna-aastalõ pühendedü käügi, kohe kogusi päält 20 huvilidsõ.
Pia säidse verstä pikä rännü pääl Kangstist müüdä küläteid Korgõpallu näütsi lahkõ perre meile savvu- ja tõistsugumaidsi sannu. Näimi pia kümmet sanna, ka…
Pia säidse verstä pikä rännü pääl Kangstist müüdä küläteid Korgõpallu näütsi lahkõ perre meile savvu- ja tõistsugumaidsi sannu. Näimi pia kümmet sanna, ka…
Kas om suvõhari vai -lõpõtus?
Tuu aig, ku pea ega aasta jaanipäävä armõtudõ sattõ ja juulikuu, ku haina tegemä nakati, enämbüisi sadama jäigi, nakas meelest minemä. Tinavaasta es tulõ maikuu ja terve juuni mitmal puul õigõt vehma, ennegi vahel harva lühkü huu. Nigu kastõ iist, ülti taa kohta vanast…
Priinime lugu: Sellis
Seol nimel om Eestin 32 kandjat. Pandmisõ kotussit oll’ kolm, a Vana-Võrumaa suguvõsa om kõgõ suurõmb, ku mitte esiki ainukõnõ, miä alalõ om jäänü.
Kanepi kihlkunna nimepandmisõl 1809 sai perekunnanime Sellits Möldre Juhani pere Valgjärve mõisan. Tuu Juhan oll’ periselt peri Lilli mõisa Toodsi talust parhilladsõn Osula külän, nii et noorõn põlvõn oll’ tä Toodsi Juhan, Lilli mõisa kubjas ja kuulmeistre. Valgjärvele jõudsõ tä uma perrega 1794. aastagal. Arvada või, et Möldre…
Kanepi kihlkunna nimepandmisõl 1809 sai perekunnanime Sellits Möldre Juhani pere Valgjärve mõisan. Tuu Juhan oll’ periselt peri Lilli mõisa Toodsi talust parhilladsõn Osula külän, nii et noorõn põlvõn oll’ tä Toodsi Juhan, Lilli mõisa kubjas ja kuulmeistre. Valgjärvele jõudsõ tä uma perrega 1794. aastagal. Arvada või, et Möldre…
Mooste folgipido Elohelü kõnõlõs seokõrd rändämisest
Seo nädälilõpp, 14. ja 15. hainakuul, peetäs folgipito Mooste Elohelü. Katõl pääväl saa Mooste esi paigun kullõlda kontsõrtõ, tüütarrin üten lüvvä, laulda ja tandsi. Nigu kombõs saanu om, tulõ pido tõõsõl pääväl rahvalaulu-tüütlüisi võistluskontsõrt. Et timahavanõ võistluslugu kõnõlõs kolmõst…
Pulmõ auväreti
1960. aastidõ paiku olle suvildõ nuuri maal peris pall’o. Koolimaja oll’ õkva suurõtii veereh. Lähkül oll’ puut ja tõsõlõ poolõ minnä tsipa rohkõmb maad olli üteh majah raamadukogo, sidejaoskund ja arstipunkt. Koolimaja vastah oll’ meier.
Noorõ saiva pia egä õdagu kooli man kokko: mängiti võrkpalli, mis lõppi kõgõ…
Noorõ saiva pia egä õdagu kooli man kokko: mängiti võrkpalli, mis lõppi kõgõ…
Essüjä
Mu köögi aknõst vällä kaiõn laiutasõ verstä jago, kooni mõtsani talopidäjä Niilo Tiidu nurmõ. Sääl kasusõ õga aastaga esisugumadsõ vilä ja haina.
2021. aasta suvõl kasvi nurmi pääl väega korgõ ja paks rügä. Trehvsi sääl lähkül olõma ja kuuli rüäh väega jälehet hellü. Lätsi viläle lähembahe, helü kattõ. Ku tagasi tulli, jäl säänesama pärre helü.
Tuu helü es olõki inemise ega eläjä muudu. Vaihõpääl lei mul esiki hirmu nahka. Arvsi, et mu kassikõisiga om…
2021. aasta suvõl kasvi nurmi pääl väega korgõ ja paks rügä. Trehvsi sääl lähkül olõma ja kuuli rüäh väega jälehet hellü. Lätsi viläle lähembahe, helü kattõ. Ku tagasi tulli, jäl säänesama pärre helü.
Tuu helü es olõki inemise ega eläjä muudu. Vaihõpääl lei mul esiki hirmu nahka. Arvsi, et mu kassikõisiga om…
Mikats
Lugu om mi nuurusaost Selin. Meil tull’ plaan nakatõ jänessid pidäme. Latsil neid hää süütä-silitede ja, mis sääl pattu salatõ, ahujänes om jo kah väega mokka müüdä süük.
Üts, tõisi hulgan suurõmb helehahk, müüjä teedä esäne, sai pantus väikukõisist eräle puuri. Nigu latsil kombõs, saiva karvapalli nime kah. Tuu eräle pantu suur poiss sai nimes Mikats.
Kõik laabu häste. Kõik nä olli helläkese pääle suurõ Mikatsi. Viimäte läts’ tä nii vihatsõs, et mi es lupa latsil…
Üts, tõisi hulgan suurõmb helehahk, müüjä teedä esäne, sai pantus väikukõisist eräle puuri. Nigu latsil kombõs, saiva karvapalli nime kah. Tuu eräle pantu suur poiss sai nimes Mikats.
Kõik laabu häste. Kõik nä olli helläkese pääle suurõ Mikatsi. Viimäte läts’ tä nii vihatsõs, et mi es lupa latsil…
Tossu Tilda pajatus
Autokoolin
Autokoolin naas’ pääle vahtsõnõ huuaig. Peretütär, kiä viil keskkoolin opsõ, tahtsõ kah autokuuli minnä, a täl hindäl es olõ viil rahha. Esä rahakott oll’ tuu, miä olukõrra är klatsõ.
Nii jõudsõgi peretütär esäga viimätsel minotil autokooli edimäste loengulõ. Et loeng oll’ joba alanu, es jõvva nä seletä, kiä midä taht, ja esä jäi kah uutma ja loengut kullõma.
Edimält kõnõl’ oppaja, midä koolin opatas ja kuis opikõrraldus om. A poolõ jutu päält muutsõ tä…
Autokoolin naas’ pääle vahtsõnõ huuaig. Peretütär, kiä viil keskkoolin opsõ, tahtsõ kah autokuuli minnä, a täl hindäl es olõ viil rahha. Esä rahakott oll’ tuu, miä olukõrra är klatsõ.
Nii jõudsõgi peretütär esäga viimätsel minotil autokooli edimäste loengulõ. Et loeng oll’ joba alanu, es jõvva nä seletä, kiä midä taht, ja esä jäi kah uutma ja loengut kullõma.
Edimält kõnõl’ oppaja, midä koolin opatas ja kuis opikõrraldus om. A poolõ jutu päält muutsõ tä…
Muda Mari pajatus
Laul tege rõnna rõõmsas
Ma kuuli raadiost, et laulupidolidsõ lauliva vihmasao vallalõ. Ja vihma es sata õnnõ pääliinah, kõrralik sado jõudsõ mi kanti kah. Ku kiäki koskil jäi kuioma, sõs olõs pidänü kõvõmbahe laulma. Põvva vasta egäl juhul laulupido avit’. A Eestimaa inemisil om muid murõsid viil. Äkki avit’ laulminõ veidembäs võtta noid kraavõ, miä pääliina uulitsidõ pääle omma kaivõtu. Ja Tarto kandi inemise võiva pruuvi lauluga lehmi müügmise vasta naada. Ku muud…
Ma kuuli raadiost, et laulupidolidsõ lauliva vihmasao vallalõ. Ja vihma es sata õnnõ pääliinah, kõrralik sado jõudsõ mi kanti kah. Ku kiäki koskil jäi kuioma, sõs olõs pidänü kõvõmbahe laulma. Põvva vasta egäl juhul laulupido avit’. A Eestimaa inemisil om muid murõsid viil. Äkki avit’ laulminõ veidembäs võtta noid kraavõ, miä pääliina uulitsidõ pääle omma kaivõtu. Ja Tarto kandi inemise võiva pruuvi lauluga lehmi müügmise vasta naada. Ku muud…
Parm tsuskas: maas’ka
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
