Mõnistõ muusõumi sünnüpäiv
28. rehekuu pääväl pidä Mõnistõ talorahvamuusõum 75. sünnüpäivä. Tuul pääväl tetäs pidolidsõlt vallalõ muusõumi pikäaolidsõ juhataja Tulviste Hele mälehtüspink, kullõldas Kõivupuu Marju loengut, muusigu andva kontsõrdi, kaias näütüisi ja süvväs torti.
Päävä alostusõs tetäs keskpääväl vallalõ Tulviste Hele (1952–2022) mälehtüspink. «Hele tüüt’ tan 34 aastat.…
Päävä alostusõs tetäs keskpääväl vallalõ Tulviste Hele (1952–2022) mälehtüspink. «Hele tüüt’ tan 34 aastat.…
Vana-Võromaa käsitüükoda tetti vallalõ
Võro liinan Vabadusõ uulits 12/2 (Keskliina kooli hoovi pääl) om vallalõ tettü ideekoda, kon edimädse kõrra pääl omma platsi võtnu Vana-Võromaa käsitüülise.
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü vidäjä Oja Vilve kõnõlas vahtsõst käsitüükuast niimuudu: «Naa omma üte kavva oodõdu käsitüü tegemise ruumi. Mi tarvita om…
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü vidäjä Oja Vilve kõnõlas vahtsõst käsitüükuast niimuudu: «Naa omma üte kavva oodõdu käsitüü tegemise ruumi. Mi tarvita om…
Lindora laadun saa nätä vahtsõt tähtraamatut
Lindora laadu pääl 28. rehekuul näüdätäs tulõva aastaga Võro-Seto tähtraamatut.
Vahtsõst tähtraamatust lövvämi pikembä intervjuu tiatrimehe ja kunstnigu Piirimehe Mardiga ja kirändüsmehe Sepajõe Richardiga.
Muusiganukan kullõsõ Kuslapuu Kaisa ja Lehtsalu Markus tõõnõtõõsõ muusikat. Saarõ Hipp kirotas tsipa Räppo Jaani autobiograafiast ja arotas,…
Vahtsõst tähtraamatust lövvämi pikembä intervjuu tiatrimehe ja kunstnigu Piirimehe Mardiga ja kirändüsmehe Sepajõe Richardiga.
Muusiganukan kullõsõ Kuslapuu Kaisa ja Lehtsalu Markus tõõnõtõõsõ muusikat. Saarõ Hipp kirotas tsipa Räppo Jaani autobiograafiast ja arotas,…
Tsihiotsmisõpäiv Lüllemäel 21.10
Järgmäne Uma Pido tsihiotsmisõ- ja mängopäiv tulõ puulpäävä, 21. rehekuul Karula kihlkunnan Lüllemäel.
Päävä alostus om kell 11 Lüllemäe koolimaja man. Sääl opitas Hainsoo Meelika iistvidämisel selges üts paigapääline laulumäng, päält tuud mindäs tsihiotsmisõ raa pääle. Lisas saava osalidsõ vahtsõ märgotamisülesandõ.
Ligembät teedüst tsihiotsmisõ-…
Päävä alostus om kell 11 Lüllemäe koolimaja man. Sääl opitas Hainsoo Meelika iistvidämisel selges üts paigapääline laulumäng, päält tuud mindäs tsihiotsmisõ raa pääle. Lisas saava osalidsõ vahtsõ märgotamisülesandõ.
Ligembät teedüst tsihiotsmisõ-…
Rikas om uhkõ olla!
Hengetohtrõ ütlese, et tuu man, kuis inemine hinnäst tund, om väega tähtsä mõtlõminõ. Nä soovitasõ mõtõlda positiivsõlt, mitte kaia ilmaasju hallõ süämega.
Võrokõisilõ miildüs nall’a tetä ja kuraasi täüs olla, a saman om võrokõnõ pikkä aigu arvanu, et elo ei olõ peris sääne, nigu võinu olla. Esieränis…
Võrokõisilõ miildüs nall’a tetä ja kuraasi täüs olla, a saman om võrokõnõ pikkä aigu arvanu, et elo ei olõ peris sääne, nigu võinu olla. Esieränis…
Latsihoit innembi ja täämbä
Latsi hoitmisõ man om kõgõ tähtsämb, et näil olõs
määnegi silm pääl ja olõmisõl mõtõ kah seen
Mu vanõmbidõ latsõpõlv oll’ tõistsugutsõmp, näide hoitminõ jäi õks vanavanõmbidõ huuldõ. Mu vanõmba tiiä-i latsiaidust suurt midägi. A mul tull’ joba kolmõn säändsen asutusõn kävvü.
Edimäne oll’ Tartu lihakombinaadi…
määnegi silm pääl ja olõmisõl mõtõ kah seen
Mu vanõmbidõ latsõpõlv oll’ tõistsugutsõmp, näide hoitminõ jäi õks vanavanõmbidõ huuldõ. Mu vanõmba tiiä-i latsiaidust suurt midägi. A mul tull’ joba kolmõn säändsen asutusõn kävvü.
Edimäne oll’ Tartu lihakombinaadi…
Saak jälleki salvõn
Üldäs õks, et nigu jaani müüdä saava, nakasõ joulu tulõma. Medägi tetä ei olõ, tükis nii olõma külh, aig lätt maru ruttu.
Ammus tuu oll’, ku pea maikuu lõpuni tull’ aiakraami külmä iist katta. Kõkõ õks nii vääga hellädä es jovvaki. Kiä jäi hõrakõist ja karusmarjust peris…
Ammus tuu oll’, ku pea maikuu lõpuni tull’ aiakraami külmä iist katta. Kõkõ õks nii vääga hellädä es jovvaki. Kiä jäi hõrakõist ja karusmarjust peris…
Kiri Võrolt. Muusikat täüs kuu
Kas su hengen helises muusiga? 1. rehekuul oll’ riikevaihõlinõ muusigapäiv, a mu meelest võinu terve rehekuu olla muusigakuu. Kõrrast lätt jo külmembäs ja pümmembäs, jõuluni om viil parasjago aigu ja kuigi tulõ seo vilu aoga toimõ tulla.
Ma soovita õdagidõ kündlevalgusõ käen ütenkuun istu, laulda,…
Ma soovita õdagidõ kündlevalgusõ käen ütenkuun istu, laulda,…
Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus
Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä Uma Lehe 20. jutuvõistlusõ.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2024. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
1.…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2024. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
1.…
FC Kuudsi – Võromaa Tugõva 8:2
Tõsõpäiv, 10. rehekuu. Päiv varrampa om sotsiaalmeediäst läbi käünü, et Mõnistõ koolin tulõ päiv, kon loetas luulõtuisi, mängitäs jalgpalli ja kommõnteeritäs tuud. Uman keelen. Spordi- ja luulõmiis Contra tulõ küllä. Uma Lehe toimõndaja mõtlõs, et tuust võinu reportaaži kokko kirota.
Välläkuulutõdul aol om Mõnistõ kooli…
Välläkuulutõdul aol om Mõnistõ kooli…
Keelepesäoppaja Võro ja Põlva maakunnast käve opireisil Vormsil ja Noaroodsin
Opireisi tsihis oll’ kor’ada kogõmuisi, midä rannarahvas om tennü uma kultuuri hoitmisõs, ja kuulda, kuis käü sääl kandin roodsi keele oppaminõ. Egän paigan kõnõldi umist rahvarõivist, kukki noidõ kandminõ ei olõ egäpääväne. Ummi vannu…
Russowi kroonika. 4. jagu
Liinu äräandminõ ja tagasivõtminõ
Sõda läts’ tävvega käümä. Edimält tundu, et Liivima liina mängvä äräandmist. Kõvastõ kindlustõt liina andi alla hindäst nõrgõmbalõ vainlasõlõ. Ülembä pagõsiva aiksalõ kohegi lääne poolõ. Inämbüste olli nimä vana mehe ja noil tüküski julgus otsa saama. A sis trehväs’ mõni noorõmb miis etteotsa ja tull’ vällä, et moskoviidilõ saat vasta küll, kui julgut.
A üttemiilt es olõ Liivimaa ülembärahva siän küll mitte kopka iistki. 1596. aastal, ku…
Sõda läts’ tävvega käümä. Edimält tundu, et Liivima liina mängvä äräandmist. Kõvastõ kindlustõt liina andi alla hindäst nõrgõmbalõ vainlasõlõ. Ülembä pagõsiva aiksalõ kohegi lääne poolõ. Inämbüste olli nimä vana mehe ja noil tüküski julgus otsa saama. A sis trehväs’ mõni noorõmb miis etteotsa ja tull’ vällä, et moskoviidilõ saat vasta küll, kui julgut.
A üttemiilt es olõ Liivimaa ülembärahva siän küll mitte kopka iistki. 1596. aastal, ku…
Priinime lugu: Uibopuu
Kiränik Uibopuu Valevil om täämbä 110. sünnüaastagapäiv. Tä sündü Võrumaal Vana-Antsla vallan Õru mõtsavahi puul, a timä priinimi om väega selgele Sangastõ kihlkunna uma.
Nimel Uibopuu om täämbädsen Eestin 263 kandjat. Viil omma olõman nimekuju Uibopu ja Uibubuu, kummalgi kandjit veidemb ku kuus.
Laatre mõisan panti seo nimi (hingelugõmisõn Uibepu) Ulbi Kotre perrele. Kotre oll’ Uibopuu Valevile vanaesä vanaesä. Kuna Ulbi talu om Õru külän, sõs või olla esiki nii, et Õru…
Nimel Uibopuu om täämbädsen Eestin 263 kandjat. Viil omma olõman nimekuju Uibopu ja Uibubuu, kummalgi kandjit veidemb ku kuus.
Laatre mõisan panti seo nimi (hingelugõmisõn Uibepu) Ulbi Kotre perrele. Kotre oll’ Uibopuu Valevile vanaesä vanaesä. Kuna Ulbi talu om Õru külän, sõs või olla esiki nii, et Õru…
Tark Prints
Seo lugu juhtu viil krooniaigu. Sangastõ kanalaudan müüdi aasta munõnuid kannu hinnagõ kruun kana. Veli arvas’, õt ost sada kanna ja lask muru pääle vallalõ.
Ma laitsõ edimält plaani maha, õt massa-i puurikannu muru pääle vallalõ laskõ, tuu olõs rebäsile õkva kanarestoraan. Läts’ nii, õt ehitimi laudalõ, kon…
Ma laitsõ edimält plaani maha, õt massa-i puurikannu muru pääle vallalõ laskõ, tuu olõs rebäsile õkva kanarestoraan. Läts’ nii, õt ehitimi laudalõ, kon…
Uma kodo
Õigõ kodo om ilosan Eesti luudusõn, kon viisilm, mõts, nurmõ ja hummogunõ tsirgulaul. Kodo man piät sann kah olõma. Kõgõ parõmb, ku kodo, midä kõrran hoitas, andas põlvõst põlvõ edesi.
Kodo mano käü latsi jaos uma mänguplats, kon saa mängi ja juuskõ. Ka illos lilliaid, uibu ja mar’apuhma. Kodo tegevä umas kalli kodoeläjä, tuu, et latsõ saava näidega harinõda.
Mi kodo oll’ kõgõpäält Haabsaarõ külän kortõrin. Ku latsõ sündü, jäi kortõr väikus. Naksimi tõõsõpoolõga suurõmbat elämist…
Kodo mano käü latsi jaos uma mänguplats, kon saa mängi ja juuskõ. Ka illos lilliaid, uibu ja mar’apuhma. Kodo tegevä umas kalli kodoeläjä, tuu, et latsõ saava näidega harinõda.
Mi kodo oll’ kõgõpäält Haabsaarõ külän kortõrin. Ku latsõ sündü, jäi kortõr väikus. Naksimi tõõsõpoolõga suurõmbat elämist…
Tossu Tilda pajatus
Bussipilet võlss paika
Taa lugu juhtu Tartu bussijaaman. Oll’ spordilaagridõ aig ja bussijaam oll’ rahvast täüs. Ja sääl, kon om hulga rahvast, om ka kõva jutuvada.
Üts miis saistas’ piledikassa luugi takan ja es saa viil suudki vallalõ, ku müüjä tälle piledi and’. Miis ütel’: «Ma es jõvva viil midägi küssüki. Kohe ti minno saata tahati?» Piledimüüjä kost’ vasta, et sinnä, kohe tä kuulsõ: Karksi-Nuia.
Miis ütel’: «Ei, ma tahtsõ õnnõ Võrolõ!»
Tuu pääle kost’ piledimüüjä…
Taa lugu juhtu Tartu bussijaaman. Oll’ spordilaagridõ aig ja bussijaam oll’ rahvast täüs. Ja sääl, kon om hulga rahvast, om ka kõva jutuvada.
Üts miis saistas’ piledikassa luugi takan ja es saa viil suudki vallalõ, ku müüjä tälle piledi and’. Miis ütel’: «Ma es jõvva viil midägi küssüki. Kohe ti minno saata tahati?» Piledimüüjä kost’ vasta, et sinnä, kohe tä kuulsõ: Karksi-Nuia.
Miis ütel’: «Ei, ma tahtsõ õnnõ Võrolõ!»
Tuu pääle kost’ piledimüüjä…
Muda Mari pajatus
Luudus tege umma
Ma kuuli raadiost, et säänest tormi, ku terve Eestimaa sai üttemuudu rääpi, olõ-i katskümmend aastat olnu. Tormituul murdsõ puid maaha nii pääliinah ku Võromaal. Katussit linnas’ kah egäl puul.
Sammamuudu tege üle terve riigi kurja kuusõkoorõjüräsk. Inemise külh nurisõsõ, et tsirgu võissi nuu kah’otegijä är süvvä, a või-olla taha-i tsirgu kah kõik aig ütsi ja sammo mutukit süvvä. Nigu inemiisil saa viländ porovikõ süümisest ja tahtva pruuvi, määne maik noil ilosidõ…
Ma kuuli raadiost, et säänest tormi, ku terve Eestimaa sai üttemuudu rääpi, olõ-i katskümmend aastat olnu. Tormituul murdsõ puid maaha nii pääliinah ku Võromaal. Katussit linnas’ kah egäl puul.
Sammamuudu tege üle terve riigi kurja kuusõkoorõjüräsk. Inemise külh nurisõsõ, et tsirgu võissi nuu kah’otegijä är süvvä, a või-olla taha-i tsirgu kah kõik aig ütsi ja sammo mutukit süvvä. Nigu inemiisil saa viländ porovikõ süümisest ja tahtva pruuvi, määne maik noil ilosidõ…
Parm tsuskas: vihmavaklu süküs
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
