Jaigi Juhani tondijutu herätedäs Kubijal ello
24. põimukuu pääväl peetäs Võro liina 240. sünnüpäävä tähistüses Kubija laululava pääl maaha üts suur üütandsupido üten näütemängu, valgus-show, rahvamuusiga ni koorilauluga. Kõik kokko kand päälkirja «Paganlik PärimusÖÖ».
Õdak nakkas pääle kell säidse jalutuskontsõrdiga, kon käüdäs üten segäkooriga Hilaro läbi Kubija mõtsaaludsõ.…
Õdak nakkas pääle kell säidse jalutuskontsõrdiga, kon käüdäs üten segäkooriga Hilaro läbi Kubija mõtsaaludsõ.…
Kaika suvõülikooli matkapäiv Ihamarust Karilatsi
10. põimukuu pääväl saadi Kaika suvõülikooli matkapääväl kokko Ihamaru külämajan, kon tinavaastasõ rektriraha sai kaala Rohu Urmas, kiä om kotusõpääline miis ja ammõdi poolõst dendroloog vai puu-uurja.
Matkapäävä sissejuhatusõs pidi Saarõ Hipp lühkü ettekandõ Postitii ni muistsidõ teie aoluust Ihamaru kandin.
Sis…
Matkapäävä sissejuhatusõs pidi Saarõ Hipp lühkü ettekandõ Postitii ni muistsidõ teie aoluust Ihamaru kandin.
Sis…
Must toonõkurg üten valgidõ toonõkurgiga
Põimukuu edimäidsil päivil suurõ vihmasao aol võisõ Liinamäel Urvastõ kihlkunnan nätä esierälist pilti, ku üts must toonõkurg oll’ üten hulga valgidõ toonõkurgiga nurmõ pääl süvvä otsman.
Arvada oll’ tegemist noorõ tsirguga, selle et timä nokk ja jala es olõ viil nii verevä…
Arvada oll’ tegemist noorõ tsirguga, selle et timä nokk ja jala es olõ viil nii verevä…
Mõnistõ perimüsõdagu
21. põimukuu pääväl peeti hulga rahvamuusikidõga pillilaagrist Mõnistõ rahvamajan maaha edimäne suur tandsuklubi: opiti rahvalikkõ tandsõ, miä kõlbasõ tandsi egäle inemisele.
Elävä muusikaga tandsuklubi tulõ kooni jaanipääväni Mõnistõn egä kuu üte kõrra. Inne tandsmist saa egä kõrd kullõlda mõnõ targa inemise juttu, teemä tulõva päämädselt perimüsest, kultuurist, aoluust vai reismisest. Projekti võtva iist uma nukaga köüdedü noorõ: Giannakaina Dimitra, Raju Eliisabet, Saarõ Hipp ja Rattasepa Tormi. Pillimehe tulõva mängmä Euruupa Solidaarsuskorpusõ…
Elävä muusikaga tandsuklubi tulõ kooni jaanipääväni Mõnistõn egä kuu üte kõrra. Inne tandsmist saa egä kõrd kullõlda mõnõ targa inemise juttu, teemä tulõva päämädselt perimüsest, kultuurist, aoluust vai reismisest. Projekti võtva iist uma nukaga köüdedü noorõ: Giannakaina Dimitra, Raju Eliisabet, Saarõ Hipp ja Rattasepa Tormi. Pillimehe tulõva mängmä Euruupa Solidaarsuskorpusõ…
Raa Kalju pink enämb rahva iihn
Juulikuu lõpul sai aastakümneid Mõnistõ rahvamaja tüüd juhtinu Raa (Raagi) Kalju mälestüspink vahtsõ kotusõ rahvamaja iihn.
Mõttõ pääle tuua katõ aasta iist rahvamaja välipüüne pääle pant Kalju kuju ja pink maja ette platsi pääle tull’ MTÜ Mehkamaa Kultuuriselts üts iistvedäjeid Roobi Katrin, ja nagu taal…
Mõttõ pääle tuua katõ aasta iist rahvamaja välipüüne pääle pant Kalju kuju ja pink maja ette platsi pääle tull’ MTÜ Mehkamaa Kultuuriselts üts iistvedäjeid Roobi Katrin, ja nagu taal…
Heeringäburgõr
Suvitsõl aol ringi roitõn või trehvädä põnõvidõ paiklikkõ süüke pääle. Seol suvõl kävemi Saksamaal Lübecki liinan, kon vana raekua takast turuplatsi päält sai osta heeringäburgõrit – saia vaihõlõ pantut heeringät sibula ja saladilehega, midä peetäs klassikalidsõs mereviirses haugahusõs. Burgõrit oll’ katõsugumadsõ heeringäga – üts oll’ nahaga ja…
Üts harilik liin
Võro liin om nüüt 240. aastakka vana, ku rehkendä tuud, et liina tegemise plaan sai Riian paika 21. põimukuu pääväl 1784. Tollõ ao joosul om jõutu liin üles ehitä, sis maaha pommita, sis jäl üles ehitä ja parhilla või üteldä, et peris hää om vällä tulnu. Om…
Kolm ettepanõkit reformis
Olõ üles kasunu Setomaa ja Võromaa piiriveere mõtsu seeh. Umah eloh olõ ma kokko puttunu võistlusväitlemisega, ildaaigu naksi ülikoolih riigitiidüst opma. Säändse tagapõh’a tulõmis olõ vällä mõtõlnu as’alikkõ ja mitte nii as’alikkõ ideid, minkast om siiä artiklihe pantu kolm keskkunna ja riigiga köüdetüt mõtõt. Noorõ…
Ruul tävvega!
Kuiki põllumiihile olõ-i seo suvi rõõmu toonu, omma folgisõbra õnnõs parõmban saisun: lõikusõlt om saagis saadu miildejäävit kontsõrdikogõmuisi, Regilaulu karmanihelü vahtsõnõ huuaig ja mitu hääd helükandjat. Ütest plaadist, minkal köüdüst Võromaaga, tennü tankotsil veidü juttu.
Plaadi päälkiräga «Uni tuli uiken» laulsõ kokko Puigalt peri Ruuli Hanna-Reet. Nigu nimest paistus,…
Plaadi päälkiräga «Uni tuli uiken» laulsõ kokko Puigalt peri Ruuli Hanna-Reet. Nigu nimest paistus,…
Nuur põllumiis pidä Säre külän lihalehmi ja es elänü hulga raha iist kah liinan
Kannimäe Marko (22) kasvatas Säre külän Põllamäel lihalehmi ni pidä suurt luku maaelost ja võro keelest.
Marko kasvi üles Antsla liinan üten imä-esä ni nellä sõsara-vellega. Tervet peret või pitä põlvkundõ kaupa läbi ja…
Marko kasvi üles Antsla liinan üten imä-esä ni nellä sõsara-vellega. Tervet peret või pitä põlvkundõ kaupa läbi ja…
Kümme koto. Kolmas kodo
Mino kolmandas kodos sai kolmõs aastas, kooni ma meditsiinikoolin käve, Tarton Ülikooli uulidsa ütiselämine.
Tuu oll’ suur kivimaja. Edimädse ja tõsõ kõrra pääl olli mõnõ kortõri ja asotusõ. Mi ollimi kolmanda kõrra pääl. Sääl oll’ külm ku soelaudan. Pidimi esi alt keldrikõrra päält korvõ ja kottõga aho…
Tuu oll’ suur kivimaja. Edimädse ja tõsõ kõrra pääl olli mõnõ kortõri ja asotusõ. Mi ollimi kolmanda kõrra pääl. Sääl oll’ külm ku soelaudan. Pidimi esi alt keldrikõrra päält korvõ ja kottõga aho…
Priinime lugu: Iher ja Eher
Nimme Iher kand parhilla Eestin 31 inemist. Panti taa õnnõ üten kotussõn – Urvastõ kihlkunna Lilli mõisa Toodsi talun, miä om Osula külä õdagupoolidsõ veere pääl. Vanan kiäviien algkuju oll’ Ihher. Ildamba om Iheride kodu Osulan olnu Kivi talu, tuud täämbädse pääväni vällä.
Nimme Eher kand õnnõ katõssa inemist. Ka taa panti üten kotussõn, Rõugõ kihlkunna Sännä mõisan, Sika talust peri suguvõsalõ. Keriklikult kirutõdi kah reegliperätsen vanan kiräviien Ehher, hingelugõminõ 1826…
Nimme Eher kand õnnõ katõssa inemist. Ka taa panti üten kotussõn, Rõugõ kihlkunna Sännä mõisan, Sika talust peri suguvõsalõ. Keriklikult kirutõdi kah reegliperätsen vanan kiräviien Ehher, hingelugõminõ 1826…
Must maailm ja piimä-klimbisupp
Olli ütspäiv minemän tutva tutva sõbralõ suurdõ majja köögikappi saina pandma, ku vüürüsen olõs üte naistõrahva pia pikäle joosnu. Tä sõit tuu sinidse elektriautoga, vii vannulõ inemiisile süvvä ja apteegist rohto.
Tuu naistõrahvas kõnõl’, et tull’ õkva üte pümme mehe puult, vei tällegi kraami, ja soovit’, et minku ma tuu mehe puult läbi: miis uut, et kiäki timäga kõnõlnu.
Ma sis lätsigi. Timä köögilaud oll’ saia ja salatit täüs. Istõmi sängüveere…
Tuu naistõrahvas kõnõl’, et tull’ õkva üte pümme mehe puult, vei tällegi kraami, ja soovit’, et minku ma tuu mehe puult läbi: miis uut, et kiäki timäga kõnõlnu.
Ma sis lätsigi. Timä köögilaud oll’ saia ja salatit täüs. Istõmi sängüveere…
Edimäne tüüpäiv
Päält keskkooli lõpõtamist 1973. aasta suvõl lätsi Võro silmkoevabrikohe tüüle. Riididsel pääväl oll’ proovipäiv, et iispäävä tävve huuga pihta naada.
Mul Võroh elämist es olõ. Edimädsel pääväl kõlisti uno Bennolõ ja lepse tulõgi kokko. Uno ütel’, et tulku ma julgõlõ iispäävä hummoku kohalõ, timä poig Hindrik om kotoh.…
Mul Võroh elämist es olõ. Edimädsel pääväl kõlisti uno Bennolõ ja lepse tulõgi kokko. Uno ütel’, et tulku ma julgõlõ iispäävä hummoku kohalõ, timä poig Hindrik om kotoh.…
Tossu Tilda pajatus
Tulõ Tilka kaksada!
Seo juhtu 50 aastakka tagasi. Tulõman oll’ kolhoosõ luumisõ 25. aastapäiv ja Võro lehe aokiränik pidi Haanimaal kolhoosielost jutu kirotama.
Ollimi üte memmekese mälehtüisi kullõman, ku tarrõ tull’ viil kats inemist: ildaaigu EPA lõpõtanu nuurmiis ja timä tulõvanõ ämm. Nooril olli pulma tulõman, a pruut oll’ kaonu. Es lövvä nimä tedä peigmehe elämisest, miä oll’ kolhoosi spetsiäliste majan, tuuperäst naksi muialt otsma.
Ku sai selges, et memmekese puul pruuti ei olõ, ütel’…
Seo juhtu 50 aastakka tagasi. Tulõman oll’ kolhoosõ luumisõ 25. aastapäiv ja Võro lehe aokiränik pidi Haanimaal kolhoosielost jutu kirotama.
Ollimi üte memmekese mälehtüisi kullõman, ku tarrõ tull’ viil kats inemist: ildaaigu EPA lõpõtanu nuurmiis ja timä tulõvanõ ämm. Nooril olli pulma tulõman, a pruut oll’ kaonu. Es lövvä nimä tedä peigmehe elämisest, miä oll’ kolhoosi spetsiäliste majan, tuuperäst naksi muialt otsma.
Ku sai selges, et memmekese puul pruuti ei olõ, ütel’…
Muda Mari pajatus
Vihmalatsõ ikva
Ma kuuli raadiost, et Eestimaal om kikkaseeneuputus kah viil. Pääle tuu, et taivast vala egä päiv pangõ viisi vett.
Võromaa om külh korõmbal, a siingi tükis mõni kotus vii ala jäämä. Ku vihma ülearvo pall’o satas, sõs naka-i mõtsah seene kah inämb kasuma. Nuuki, mis kasusõ, omma är vettünü.
Niisamatõ läävä vihma peräst kapsta ja muu aiakraam nuhhelpäähä. Ja massina päse-i nurmi pääle villä võtma.
Vanarahvas ütel’ iks õigõhe, et põvvalatsõ naardva, a…
Ma kuuli raadiost, et Eestimaal om kikkaseeneuputus kah viil. Pääle tuu, et taivast vala egä päiv pangõ viisi vett.
Võromaa om külh korõmbal, a siingi tükis mõni kotus vii ala jäämä. Ku vihma ülearvo pall’o satas, sõs naka-i mõtsah seene kah inämb kasuma. Nuuki, mis kasusõ, omma är vettünü.
Niisamatõ läävä vihma peräst kapsta ja muu aiakraam nuhhelpäähä. Ja massina päse-i nurmi pääle villä võtma.
Vanarahvas ütel’ iks õigõhe, et põvvalatsõ naardva, a…
Parm tsuskas: Tamula vanamiis
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
