Karilatsin näüdätäs pidokombit
Määndse olli mi kandi rahva meelelahutustegemise minevä aastasaa alostusõn? Toolõ küsümüsele and vastussõ Karilatsi muusõumin vallalõ tettü huuaonäütüs «Külä laul ja häll lindas».
Karilatsi muusõumi koolitarõ ederuumin omma üles säedü pildi ja as’a, miä köüdedü Vana-Võromaa maarahva vaba ao viitmisega 19.–20. aastasaa vaihtusõl. «Es olõ…
Karilatsi muusõumi koolitarõ ederuumin omma üles säedü pildi ja as’a, miä köüdedü Vana-Võromaa maarahva vaba ao viitmisega 19.–20. aastasaa vaihtusõl. «Es olõ…
Käsitüükonkurss tõi vahtsõt silmäillo
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü kõrraldõdul konkursil «Silmäilo» sai pääpreemiä Štubise Urmas, kink käe all sündü tüü «Looduse mustrid» – puust höörigu ehtekarbi üten puust sõlgiga.
Karbikõisi ni sõlgi kirjasõ puiõ luuduslidsõ kirä, kattõ ütesugumast kirja ei trehvä. Egä karbikõsõ põh’a alt ni sõlõ tagaküle…
Karbikõisi ni sõlgi kirjasõ puiõ luuduslidsõ kirä, kattõ ütesugumast kirja ei trehvä. Egä karbikõsõ põh’a alt ni sõlõ tagaküle…
Perämäne aig osta Antsla minifirma Topõlt võrokeeline kaardipakk
Antsla gümnaasiumi opilaisi minifirma Topõlt om vällä märknü kaardimängu, miä avitas oppi võro kiilt. Kaardimäng om lihtsä: tulõ kaart lavva pääle kävvü ja üteldä võro keelen, miä om pildi pääl.
Et kooliaasta saa läbi, nakkas minifirma kah ummi…
Et kooliaasta saa läbi, nakkas minifirma kah ummi…
Kalkuna Mari ja RAMi kontsõrt jõud Rõugõ kerikulõ
Timahava urbõkuu alostusõn nelän Eesti suurõn kontsõrdimajan ette kant Kalkuna Mari ja Eesti rahvusmiihikoori (RAM) kontsõrt jõud 1. piimäkuu pääväl ka Rõugõ kerikulõ. Kontsõrt om üts osa sündmüsest «Rõuge laulu- ja tantsupidu 100».
Kontsõrdin omma poimidu Kalkuna Mari laulu Tormisõ Veljo…
Kontsõrdin omma poimidu Kalkuna Mari laulu Tormisõ Veljo…
Kuusingu Toomasõ näütüs Võro
Võromaa muusõumi kunstigaleriin tetti minevä riidi vallalõ graafigu ja maalikunstnigu Kuusingu Toomasõ näütüs «Harilikud maailmad». Näütüsel näüdätäs Võrol elävä kunstnigu perämäidsi aastidõ luudut, välän omma õlimaali ja graafilidsõ linoollõikõ.
«Maailman, kon mi elämi, ei olõ inämb kimmäle masvat tõtõ ega ka alost, et tetä vaiht…
«Maailman, kon mi elämi, ei olõ inämb kimmäle masvat tõtõ ega ka alost, et tetä vaiht…
Kultuurisuvõ tippaig om käen
Aimi ildaaigu üte väiku seltskunnaga juttu. Iks ilmast, minkast muust. Üts jutuosalinõ tull’ vällä põnõvidõ trüüstmissõnnoga: olõ-i hätä, pia om jaanipäiv käen ja sis nakkas päiv jäl lühembäs minemä. Tuu jutt om esihindäst jumala õigõ: jaanipääväst kuu tagasi ja edesi om aastan sääne aig,…
Unistuisi maailm läbi 17aastagadsõ silmi
Ideaalnõ maailm om paik, kon noorõ ei piä kandma rassõt
murrõkuurmat suuri inemiisi tegemädäjätmiisi peräst
Ma taha ellä maailman, kon saa olla lihtsäle 17aastaganõ. Oppi, unista, tunda rõõmu luudusõst, mitte murõht timä häömise peräst. Kah’os om periselo tõistsugumanõ. Noorõ piät kandma ülearvo suurt vastutust,…
murrõkuurmat suuri inemiisi tegemädäjätmiisi peräst
Ma taha ellä maailman, kon saa olla lihtsäle 17aastaganõ. Oppi, unista, tunda rõõmu luudusõst, mitte murõht timä häömise peräst. Kah’os om periselo tõistsugumanõ. Noorõ piät kandma ülearvo suurt vastutust,…
Lõuna-Eesti latsikirändüs hõl’os ku tuulõlohe Euruupa taivan
13. lehekuu pääväl peeti Põlva keskraamadukogon Lõuna-Eesti hõnguga latsikirändüse päivä, kon üteliisi sooviti ilosidõ sõnno, lille ja avvokirjoga õnnõ ka mikandi kuulsambalõ latsikiränikulõ Laanõ Triinulõ timä edimädse tähtsä juubõli puhul.
Päivä alostiva Põlva kooli Tilsi maja latsõ, kiä…
Päivä alostiva Põlva kooli Tilsi maja latsõ, kiä…
Tõsõ kundi otsast. Mi mõtsu rikkus
Ütel hummogul tundsõ, et määnegi vägi kisk minno mõtsa poolõ. Lätsi jalutama ütte mõtsanukka, kon kasvi pikä pedäjä. Kai noid mastipuid ja mõtli, määne elo um puiõl ja ku illos ja rikas tuu või olla.
Naa pedäjä umma kunagi uma pää maa seest…
Naa pedäjä umma kunagi uma pää maa seest…
Jaigi Juhanilõ pühendet päiv Sännän
Viiendäl Jaigi Juhanilõ pühendedül jutukõnõlamispääväl timahava 7. lehekuul anni Sännä kultuurimõisan kullõjidõ tujolõ pääle aholämmüse kütet nuuri jutukõnõlõjidõ nii raamatust löütü ku ka umaelolidsõ luu.
Päävä juht, Võro instituudi haridusprojektõ kõrraldaja Uguri Kadri oll’ varramba vällä hõiganu, et Jaigi-pääväl või kõnõlda kõgõst, miä…
Päävä juht, Võro instituudi haridusprojektõ kõrraldaja Uguri Kadri oll’ varramba vällä hõiganu, et Jaigi-pääväl või kõnõlda kõgõst, miä…
Kolmas ammõt – velskri
Olkõ ette är üteld, et lätsi tõist kõrda meditsiinikuuli opma, seokõrd velskris. Ku õe opva haiguisi tundma ja protsõduurõ tegemä, sis velskri opva lisas viil haiguisi tohtõrdamist ja kirotasõ retsepte. Lisaerialas sai soonõtasoja kutsõ kah. Tuul aol anti velskriile ammõdikortin, esieränis maal.
Ku kooli är lõpõti, pakuti tüükotusõs Piirissaarõt. A tuud kotust ma kül es julgu vasta võtta. Mõtli, et kõik sünnütäjä sünnütäse uma latsõ inne är, ku saarõ päält minemä…
Ku kooli är lõpõti, pakuti tüükotusõs Piirissaarõt. A tuud kotust ma kül es julgu vasta võtta. Mõtli, et kõik sünnütäjä sünnütäse uma latsõ inne är, ku saarõ päält minemä…
Priinime lugu: Tuuksam ja Tuksam
Nimme Tuuksam kand Eestin 49 inemist. Priinime vanan kiräviien kujju Tuksam kand katõssa inemist. Panti taa õnnõ Mulgimaal Tarvastu mõisan. Nime saajas oll’ küländ suur suguvõsa täämbädse Mustla alõvi ümbre, näütüses Riibu Jaagu poja, Miku-Piitre Aadu poja, Tõlva (Telve) Andrese poja ja latsõlatsõ ummi perridega.
Nime kiräpiltega om nii, et hingelugõmistõ 1826 panti kirja kõikilõ üttemuudu Tuksan. Kerikligult läts’ asi segätsembäs. Tarvastu personaalraamatun 1833–1856 om hulgal perril kirja pantu Tuksam,…
Nime kiräpiltega om nii, et hingelugõmistõ 1826 panti kirja kõikilõ üttemuudu Tuksan. Kerikligult läts’ asi segätsembäs. Tarvastu personaalraamatun 1833–1856 om hulgal perril kirja pantu Tuksam,…
Kavva tettü kaunikõnõ
Taa jutt om nal’ast kavvõn ja kirotõt tortstujon. Tuu pääle, et ma uma auga välläteenidü tüüga penskar olõ ja tõisi kulul häbemädä häste elä. Parhilla om tüü jo rassõmb ku vanal aol ja palk armõdu väiku, saa ei varbit egä kuu lämmämaa ilmamerre tsusada. Et ma…
Kannahta!
Meil vii äkiline trepp tõsõ kõrra pääle. Olõ õks väega ette kaenu, esieränis alla tullõn. Õks tassa ja targu.
Mõni aasta tagasi juhtu nii, et poolõ trepi pääl jalg libastu ja olli nigu püssükuul all pikäle köögipõrmandu pääl. Pää käve nigu kolks vastu kivipõrmandut. Ma es julgu innäst tükk aigu liiguta kah: mõtli, et nüüd omma kõik kondi katski. Lõpus ai innäst kuigimuudu istukilõ. Tuus aos jõudsõ poig kah kohalõ ja avit’ sängü.
Tuu hiitümise…
Mõni aasta tagasi juhtu nii, et poolõ trepi pääl jalg libastu ja olli nigu püssükuul all pikäle köögipõrmandu pääl. Pää käve nigu kolks vastu kivipõrmandut. Ma es julgu innäst tükk aigu liiguta kah: mõtli, et nüüd omma kõik kondi katski. Lõpus ai innäst kuigimuudu istukilõ. Tuus aos jõudsõ poig kah kohalõ ja avit’ sängü.
Tuu hiitümise…
Tossu Tilda pajatus
Viineri
Käen om kooliekskursioonõ aig. Võromaalt lätsi Leningraati üte maakooli 5. klassi latsõ üten oppajaga. Oll’ illos keväjäne päiv, ku latsõ bussist vällä astõva. Buss oll’ saisma jäänü puutõ ria man. Inämbüs tormas’ kaubamajja, a sääl lähkün oll’ väiku süümiskotus kah. Üts poiskõnõ tundsõ, et täl om kõtt tühi, ja tä astõ puhvõdi ussõst sisse.
Puhvõtin oll’ tunda hääd hõngu. Müügil olli viineri, miä olli Vinne aol suur defitsiit. Poiskõnõ es tiiä, kuis…
Käen om kooliekskursioonõ aig. Võromaalt lätsi Leningraati üte maakooli 5. klassi latsõ üten oppajaga. Oll’ illos keväjäne päiv, ku latsõ bussist vällä astõva. Buss oll’ saisma jäänü puutõ ria man. Inämbüs tormas’ kaubamajja, a sääl lähkün oll’ väiku süümiskotus kah. Üts poiskõnõ tundsõ, et täl om kõtt tühi, ja tä astõ puhvõdi ussõst sisse.
Puhvõtin oll’ tunda hääd hõngu. Müügil olli viineri, miä olli Vinne aol suur defitsiit. Poiskõnõ es tiiä, kuis…
Muda Mari pajatus
Paprõvõimu vasta
Ma kuuli raadiost, et riik nakkas paprõvõimu vasta säädüisi muutma. Joba om tettü ümbre, et suidsuruumi silt piä ei olõma kimmäst mõõti ja redelit piä ei nii sakõhe üle kontrollma.
A kuulõ jaos tetäs säändsit peenükeisi nõudmiisi hoobis mano. Ku koroona-aigu panti klassõhe aparaadi, mis mõõtva hüdsihappagaasi õhuh, sõs nüüd piät nakkama mõõtma, ku kipõstõ kooliklassõh õhk liigus. Ja maalatsõ ei toheki inämb jalaga kuuli minnä, selle et maal olõ-i suurõtii…
Ma kuuli raadiost, et riik nakkas paprõvõimu vasta säädüisi muutma. Joba om tettü ümbre, et suidsuruumi silt piä ei olõma kimmäst mõõti ja redelit piä ei nii sakõhe üle kontrollma.
A kuulõ jaos tetäs säändsit peenükeisi nõudmiisi hoobis mano. Ku koroona-aigu panti klassõhe aparaadi, mis mõõtva hüdsihappagaasi õhuh, sõs nüüd piät nakkama mõõtma, ku kipõstõ kooliklassõh õhk liigus. Ja maalatsõ ei toheki inämb jalaga kuuli minnä, selle et maal olõ-i suurõtii…
Parm tsuskas: kevväi Munamäel
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
