Võrol peeti latsifestivali
Minevä nädälivaihtus oll’ Võro liin rahvast täüs – peeti Võro latsifestivali vai, nigu kõrraldaja ütlese, anti võim latsi kätte.
Keskliinan olli vallalõ tettü põnõvidõ mänge huuv, tiatrihuuv, fantaasiahuuv, väiku eläjäaid, laat, filmimaja, seigelüspark, tehnigapark ja löüdse viil hulga muud tegemist. Nummõrdõn võtva kõrraldaja timahavadsõ festivali…
Keskliinan olli vallalõ tettü põnõvidõ mänge huuv, tiatrihuuv, fantaasiahuuv, väiku eläjäaid, laat, filmimaja, seigelüspark, tehnigapark ja löüdse viil hulga muud tegemist. Nummõrdõn võtva kõrraldaja timahavadsõ festivali…
Uma üülaat
Minevä puulpäävä peeti Harglõn tiiviirsen palukamõtsan kuvvõndat kõrda üülaatu. Tuu om nigu väiku festival: telken om valgus, kaup hindätett, jututelgi ja kontsõrdiprogramm.
Süvvä pakuti kodutsiist piirakist nika ku mõtsarestorani Ürg menüüni. Lava pääl käve kogukunnaansambli Sydamik, rahva pand’ üten liigutama ja laulma trubaduur Sten-Olle Moldau ja esiki latsiga perre…
Süvvä pakuti kodutsiist piirakist nika ku mõtsarestorani Ürg menüüni. Lava pääl käve kogukunnaansambli Sydamik, rahva pand’ üten liigutama ja laulma trubaduur Sten-Olle Moldau ja esiki latsiga perre…
Folgipido Moosten
Timahavanõ folgipido «Mooste elohelü» on joba seol nädälivaihtusõl: 1. ja 2. põimukuul. Pikälavvapidoga tähüstedäs riidi Mooste folgikua 15. sünnüpäivä ja puulpäävä õdagu peetäs rahvamuusigasäädelüisi võigõluskontsõrti, kon võtva mõõtu ütstõist bändi.
Festival nakkas pääle riidi kell 16.30, ku ansambli Lõõtsavägilased tege muusikidõ tüütarrõ. Kell 18 hõigatas timahavanõ pido ammõtligult…
Festival nakkas pääle riidi kell 16.30, ku ansambli Lõõtsavägilased tege muusikidõ tüütarrõ. Kell 18 hõigatas timahavanõ pido ammõtligult…
Peetäs Kanepi kihlkunna 350. aastapäivä
9. põimukuul tähüstedäs Kanepi kihlkunna 350. aastapäivä.
Pääle naatas kell 10, ku puhkpilliorkestri Kungla tege keriguaian herätüsmängu. Samal aol tetäs raamadukogon vallalõ kihlkunna aastapääväle pühendet näütüs, midä saa kaema minnä kooni kellä 14ni. Kell 11 pidä vallavanõmb päävä avakõnnõ ja alõvi pääl…
Pääle naatas kell 10, ku puhkpilliorkestri Kungla tege keriguaian herätüsmängu. Samal aol tetäs raamadukogon vallalõ kihlkunna aastapääväle pühendet näütüs, midä saa kaema minnä kooni kellä 14ni. Kell 11 pidä vallavanõmb päävä avakõnnõ ja alõvi pääl…
Katsas ammõt – piledimüüjä
Ligi viis aastat olli maabussijaaman piledimüüjä vai, nigu sis nimmati, kassiir. Tüüpäiv naas’ hummoku varra, kellä nellä-viie aigu. Vanastõ, ku pall’o bussõ sõitsõ, tetti bussijaam jo kellä viies vallalõ.
Istsõ uman putkan, kon kõik saina olli bussisõiduplaanõ täüs kleebidü. Egä piätüse taadõ oll’ pileti hind…
Istsõ uman putkan, kon kõik saina olli bussisõiduplaanõ täüs kleebidü. Egä piätüse taadõ oll’ pileti hind…
Rahvast täüs liin
Nädälivaihtusõl sai Võro liinan nätä säänest pilti, midä egä päiv ei näe. Liin oll’ täüs rahvast, päämidselt nuuri: õks tuuperäst, et peeti latsifestivali.
Aig om näüdänü, et Võro latsifestivalil om elojõudu. Huulmada tuust, et om suvi ja egäsugumaidsi festivalõ ja muid üritüisi hulga, löütäs Võro latsifestival kinäste üles.…
Aig om näüdänü, et Võro latsifestivalil om elojõudu. Huulmada tuust, et om suvi ja egäsugumaidsi festivalõ ja muid üritüisi hulga, löütäs Võro latsifestival kinäste üles.…
Timahava om ollu ummamuudu seeneaig
Timavaastagunõ seeneaig om ollu ummamuudu. Talvõsiini iks oll’. Keväjädsi innembi kehvält. Mürkli (lehmänisa) nakas’ mühämä inne kogritsat (huunissa). Kurrelit (pullinissa, mu mehe pakut nimi) tull’ hoobis vähä. Kannumampli tull’ vällä joba maikuu algul, muidu ilmutas hinnäst maikuu lõpun vai juuni algul. Noidõga om…
Müürsepä Külli sai võro keele iistkõnõlõjas
Eelijapääväl, 20. hainakuul, saiva kokko Tal’na võrokõsõ ja ma anni võro keele iistkõnõlõja (avvu)ammõdi üle Müürsepä Küllile.
Külli om Tal’nan süäme, meele ja mõistusõga võro keele ja meele hoitja, tähendäs – õigõ inemine võro keele iist kõnõlama. Tal’na võro selts om…
Külli om Tal’nan süäme, meele ja mõistusõga võro keele ja meele hoitja, tähendäs – õigõ inemine võro keele iist kõnõlama. Tal’na võro selts om…
Kiri Võrolt. Las suvi linnada!
Üsätäüs lillilist rõõmu ja hengetäüs illo kandva minno jaanipääväst ja laulupidost pääle läbi suvõ. Võro segäkoori Hilaroga käve laulupidol, a tii kooribussiga Tal’nalõ oll’ nigu seto tsimman. Päält Hilaro olli bussin Lapi naiskoori laulja ja sõsar-veli Setomaalt, kiä mu soovi pääle karmoskadõlõ helü sisse…
Suvõtükk «Seto Odüsseia» Luhamaal
KOMMÕNTAAR. Rokkmuusikal «Seto Odüsseia» om midägi hulga suurõmbat, ku päälkirä perrä luuta või. Tego om mõtlõmapandja tandsulidsõ suvõlavastusõga, kon rokkmuusiga, seto kiil ja lugu Odüsseusõ essürändämisest tugõva oodi ja hümni armastusõlõ ja kodoigätsüsele. Nätä saa hääd näütlejätüüd ja võimsat luuduslist lavva, kohe kõik…
Priinime lugu: Nummert
Seol nimel om Eestin 93 kandjat. Nummert om küländ selgele üte algkodu nimi. Taa panti Urvastõ kihlkunna Vaabina mõisan. Nime saaja omma personaalraamatun 1815–1855 viil kirän Keemamihkle talu all, a ildamb läts häste edesi ka Keema küläst Matsilõ lännü Nummerti Iisaki suguvõsa.
Nime pandmisõ takan ei näütä üttegi vanna lisanimme olõvat. Huvitav om küll tuu, et üts kõrd om ütte seo perekunna liiget, Jüri poiga Kaspret personaalraamatun kirja pant nimega Rummert. Vaabina…
Nime pandmisõ takan ei näütä üttegi vanna lisanimme olõvat. Huvitav om küll tuu, et üts kõrd om ütte seo perekunna liiget, Jüri poiga Kaspret personaalraamatun kirja pant nimega Rummert. Vaabina…
Vitsa tehnigahuvi peräst
Joba varatsõst latsõpõlvõst om mul olnu huvi egäsugumaidsi massinidõ ja muu tehniga vasta. Rogosi mõisa hoovi liivakastin sai mängitüs koolidire puja Gunnariga ja oll’ edimäne asi tetä timäga mängu algusõn vaihtuskaupa: täl olli ilosa traktori, massina ja tsikli, minka ma väega mängi tahtsõ. Tälle vasta…
Midä sa hobõsõlõ kingis?
Täämbädsel pääväl, ku vaihõpääl tundu, et maailm om ullis lännü ja uudissist tulõ õnnõ halva, om väegä tähtsä, et eloh olõs võimalus süämest naarda. Mul om sääne tüü, et putu kokko hulga mitmõsugumaidsi inemiisiga ja näidega saa iks pall’o nall’a kah – ma olõ nimelt suuri inemiisi eesti keele oppaja.
Ütskõrd, ku mi kõnõli opjidõga söögiteemäst, naksi ma kõigi käest küsümä, midä nä hummogus söövä ja määne om lemmiksüük vai lemmikjuuk…
Ütskõrd, ku mi kõnõli opjidõga söögiteemäst, naksi ma kõigi käest küsümä, midä nä hummogus söövä ja määne om lemmiksüük vai lemmikjuuk…
Tossu Tilda pajatus
Pätile päti palk
Seo lugu juhtu 1980. aasta laulupido aigu. Sääl oll’ Võrosuu kuul kah ossa võtman ummi lauljidõ ja tantsjidõga ja pillimehe olli kah pundin.
Oll’ viimäne õdak ja Balti jaaman säädse erirong tagasi sõitma. Hummogus pidi Võro liinan olõma. Inne tull’ läbi sõita kõik Lõuna-Eesti kotusõ. Osa latsi olli inne vagunin ja osa tull’ mano.
Üts viimätsit tulõjit oll’ kasina kundiga tütärlats. Tä jäi ussõ mano saisma – es taha tsurmi. Ei…
Seo lugu juhtu 1980. aasta laulupido aigu. Sääl oll’ Võrosuu kuul kah ossa võtman ummi lauljidõ ja tantsjidõga ja pillimehe olli kah pundin.
Oll’ viimäne õdak ja Balti jaaman säädse erirong tagasi sõitma. Hummogus pidi Võro liinan olõma. Inne tull’ läbi sõita kõik Lõuna-Eesti kotusõ. Osa latsi olli inne vagunin ja osa tull’ mano.
Üts viimätsit tulõjit oll’ kasina kundiga tütärlats. Tä jäi ussõ mano saisma – es taha tsurmi. Ei…
Muda Mari pajatus
Sääne-määne suvi
Ma kuuli raadiost, et külmä ja likõ keväjä peräst om seo suvi nätä väega veidü lipkit. Võissi jo arvada, et üte mutuga kõik, a kiholaisilõ omma säändse ilma miilt pite. Nüüd saiva takkaperrä munast vällä tulla kõik kiholasõ, kiä viimätside põvvatsidõ keväjidega elolõ es päse.
Sõs om parõmbki, ku ilma jahhe püsüse, kiholasõ lasõ-i nigunii pall’alt ümbre liiku. Ja ku mõtsa siinde tahat minnä, om pääle paksõ pükse viil võrguga kübärät vaia.…
Ma kuuli raadiost, et külmä ja likõ keväjä peräst om seo suvi nätä väega veidü lipkit. Võissi jo arvada, et üte mutuga kõik, a kiholaisilõ omma säändse ilma miilt pite. Nüüd saiva takkaperrä munast vällä tulla kõik kiholasõ, kiä viimätside põvvatsidõ keväjidega elolõ es päse.
Sõs om parõmbki, ku ilma jahhe püsüse, kiholasõ lasõ-i nigunii pall’alt ümbre liiku. Ja ku mõtsa siinde tahat minnä, om pääle paksõ pükse viil võrguga kübärät vaia.…
Parm tsuskas: puuk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
