Rännümiis Kama Kaido om matkanu mitmõn maailma paigan ja esiki ümbre maakerä purjetanu. Perämädse kümne aasta joosul tekk’ tä läbi viil üte matka, seokõrd suusõga ümbre uma kodokihlkunna Karula. Seo matk käve jupikaupa, alostus oll’ 2017. aastagal ja timahava vahtsõaastakuu keskpaigan sai tsõõr ümbre kihlkunna täüs. No kirotas Kaido esi umast suusatsõõrist lähkümpä.

* * *

Kihlkund

Kihla sõna om mi keelen perädü vana germaani lain. Ku võrrelda näütüses sõnnuga kihluma vai kihla vidämä, sis tule vällä sõna alguperäline tähendüs – seo om määneki kokkolepe vai -lepmine. Üteldäs mi keelen ju täämbätse pääväni kihlavidämise kottale – lepümi. Tuu tähendäs, et üte kihlkunna maa pääl elävä inemise olli nigu määndsegi lepmisega umavaihel kokko köüdet.

Seo ilma aigu kihlkunnal inämb määnestki valitsemisala tähendüst ei ole, a ummete om kihlkund täämbädse pääväni mi kultuurilidse hindätiidmise alus. Keelepruuki, rahvalaule ja rahvarõivit loetas seoniaoni kihlkunde perrä. Niimuudu omma sordit Eesti Rahva Muuseumi, kirändüsmuuseumi, Eesti Keele Instituudi ja tõisi keele- ja kultuurikogo. Ja üts tähtsä asi om kihlkunnaga viil – ku mi läämi kadunukeist är saatma vai mälestämä, sis läämi iks uma kihlkunna matusaida. Tan ei loe valla- ja maakunnapiiri midägi.

Muna vai kana?

Nüüd või küssü, et kumb oll inne. Kas üte keele ja kultuuriga inemise võtse hindä ala määndsegi kimmä maa-ala? Vai sis üte maa-ala inemise kävevä pühäpäävä ütenkoon kerikun ja kõrtsin ja naksi sis üttemuudu kiilt kõnelema ja üttemuudu rõivit kandma? Arvada om asi käünü mõlembat pite. Sissetulija omma toonu ummi kombit ja keelepruuki manu ja samal aol võtnu üle paigapäälist.

Mõte tetä tsõõr kihlkunnapiire pite

Ma ole uma täüsmehe-elu elänü Karula kihlkunnan ja kunagi naksi mõtlema tuu pääle, et võinu tetä üte tsõõri ümbre Karula, täpsele piire piten. Tuusjaos kõlbas õnne talvine aig, ku päset suuskiga ka vii ja suu pääle, kon suur jago piiri juusk. Algusest pääle oll plaan tetä taad sõitu väikeisi juppe viisi, kihlkunna piiri pääl määnestki suusarata iin ei ole ja vaihepääl trehvät iks peris paksu sisse ka. Mul omma tuusjaos laja suusa, minka saat paksu lume sisse minnä.

Ja nii ma sis ütskõrd Litsmõtsa ja Tsooru vaihel taad pääväperi tsõõri alosti. Tastsamast, kon suuretii veeren omma Karula ja Rõugu kihlkunna sildi ja kraavi nimi om Piirikraav. Tiijupi alostuste ja lõppu viidi ja tuudi massinaga. Tuud muiduki ette es tiiä, et kohe täpsele vällä jõvvat. Auto tull vasta kutsu telehvoniga. Ja tiijupi sait är lõpõta õnne säändse kotuse pääl, kohe autoga manu päset.

Kokko kümme talve

Kokko läts mul seo matkamise pääle 10 talve. Edimädsel kolmel talvel ma teie õnne üte tiijupi talve joosul. Sis jäi paar talve hoobis käümäldä, ütel talvel es ole lumme ja tõsel oll tervüs kehväkene. Sis naksi kaema, et niimuudu inämb edesi ei saa, aig muudku lätt ja esi jäät kõrrast vanembas ja kehvembäs. Ja naksi talve joosul mitund tiijuppi sõitma. Paar aastakka tagasi sai umale seltsilise ka: vana sõber Mägi Kaur sõitse muuka üten hulga tiijuppe kuni tsõõri lõpuni vällä.

Tsihisäädmine ja õige tsihi löüdmine

Inne Kauri tulekit käve mul kõik tsihisäädmine õnne kompassi ja paprekaardiga. Kauril oll nutitelehvon ja sis sai juba telehvonist kaia, kos mi kaardi pääl täpsele olemi. Seo tegi elu hulga lihtsambas, Delfi elektroonilisel kaardil olli kihlkunnapiiri ka pääl. Õnne määndselgi arvosaamalda põhjussel olli viimätsel talvel neo piiri tast kaardi päält är kaonu. A juba tuustki om pallo api, ku näet hindä «täppi» Maa-ameti kaardi pääl.

Kost piir juusk?

Näide piirega omgi asi keeroline. Ütsjago kotussit omma väega lihtsa ja selge. Piir juusk müüda kraavi vai müüdä ojja vai müüda mõtsatsihti ja tan koheki essümist ei ole. Näütüses üts jago Karula ja Hargla piiri juusk pikält müüda Ura ojja, miä Suurest Pehmejärvest vällä juusk, tõne jago müüdä Kalli ojja, kolmas jago Lätimaa lähiksel müüdä Ujuste (Sete) ojja, miä juusk vällä Kiivite järvest. Näide kotusside pääl om kõik lihtsa ja selge.

Asi lätt keerolises sis, ku säändsit selgit luuduslisi piire ei ole ja rehkendüs käü tuu perrä, määndse keriku ja kogoduse ala üte vai tõse talu rahvas käü (seosama surnuaia värk). Tan vaidlese umavaihel esiki targa kotussenime- ja piiriuurja. Karula põhjapiir vasta Urvaste kihlkunda omgi mõne kotusse pääl juunlavvaga kaardi pääle tõmmat ja tan saat liiku õnne kompassi kursi perrä. Rassembide kotusside pääl andse mulle nõvvu ja aviti Saare Evar ja Leibaku Eerik.

Tsõõr om täüs saanu. Matka lõpõtus timahava 18. vahtsõaastakuu pääväl. Tastsamast paigast alost’ Kaido 2017. aastagal umma suusasõitu ümbre Karula kihlkunna. Mägi Kauri pilt

Kotussenime ku muusiga

Karula (ja kõge Vana Võromaa) kotussenime omma ku muusiga. Liivakpalu ja Kuusistsaar, Kupasuu ja Kivikuhjapesä, Arukülä räü ja Esändsõõrd, Kiisaniit ja Juudimõts, Karaski laht Kandsi järve pääl, Sinejärv ja Kirvesjärve mägi, Kõpsi suu ja Tialesoja, Rautina järv ja Niklusmägi, Püsniku ja Poostupalu, Muhkva ja Hüssü, Kääpäsöödü ja Kungjärve suu, Raudjärv ja Raudlaan, Konnuperä mõts ja Liiselaan, Pardsilumbi mõts ja Savinurm, Mõisasuu ja Rüütlisaar. Vargasaare kotsile ütel Saare Evar, et seo om Sangaste perämine nukk vasta Urvaste ja Karula piiri ja tan oll Antsla meestel hää mõtsavargil kävvü. Ja Raudlaanest oll tuudu seo ravvamaak, minkast ülemineväl suvel Hallimäel rauda sulatedi.

Hädä, miä ette tulli

Seo tsõõri kõge rassemba kotusse olli neo, kon suuren mõtsan olli tuule murtu puu unikun maan. Tõnekõrd pidi säändsest müüdäsaamises suure tsõõri ümbre tegemä, tast läbi minnä es ole võimalik. Ja üleminevä talve lumi tegi ka pallo kurja. Üten noorendigun Püsniku talu lähiksel läts meil Kauriga tunn aigu, et 200 miitrit edesi saia. Noore puu olli mitmen kihin murdunu ja loogan ja lumme täüs, mi pruuvsemi vaihepääl suusa alt är võtta, a kuigimuudu es ole hää.

Tõne hädä oll vallaliidsist kraavest ülesaamine. Tuusjaos oll vaia otsi kopratamme vai üle kraavi murdunu puid vai sis pruuvi, kas iä kand. Paar kõrda sai iks jalg likes ka tettü. Ja sis ollit perän hädän, selle et like suusk nakas lumme külge võtma. Väikust Imäjõõst Korva veeren mi minevä talve suure sulaga üle es saaki, vesi oll suur ja mi pidi minemä Tagula-Laatre suuretii silla pääle, et jõõst üle saia. A ku sait järveiäd piten sõita, sis läts asi väega kipelt ja laapsale. Suuremba järve tii pääl olligi Suur Pehmejärv, Kandsi (Ahero) järv ja Rautina järv.

Kolmas hädä oll viil – raendigu. Seoilmaaigse tehnikaga raotu langi omma säändse, et jalaga läbipäsemine om küländ rasse. Süvä traktorirüüpä ja muu säändse asa. Kõge halvemb om asi sis, ku mõtsakultuuri tegemise jaos omma langi pääle traktoriga «lapi» lüüdü – neo omma süvä mulgu ja korge mättä vaeldumiisi, kokko om sääne maastik, kost läbi minnä piaaigu võimalda. Ja üts halv asi om lankega viil – päält ragomise kaose är vana mõtsatii. Kaardi pääl om tii oleman, vana mõtsa all häste ja selgele nätä, a raendigu pääl inämb tiid üles ei lövvä.

Raendiku tagamaie pääl

Ja näid raendikke om tagamaie pääl pallo, iks hulga inämb, ku suuretii veeren autoaknast näet. Kihlkunnapiiri juuskvagi tagamaid piten, näide kotusside pääl, miä omma kõrdsist ja kerikust kõge kavvembal ja kohe inemisel om kõge vähemb käümist. A siski omma paigulde ka näide kotusside pääl inemise elänü. Õnne et suur jago näid elotuisi omma ammuki tühäs jäänü ja lagonu, alale omma ütsindä taluaseme, suure puu ja vana puulmõtsigu uibu.

Kittüs ja kimmäs soovitus

Lõpetuses. Ma ei ole kuuldnu, et kiäki tennü kunagi varramba säändse tsõõri ümbre kihlkunna. Ei Karulan, ei kongi muial. A ma kitä väega ja julgu soovita säänest tsõõri kõigile, kiä umast kotost ja kodokihlkunnast pidävä ja huulva. Niimuudu näet säändsit paiku, kohe muidu ilmangi ei trehvä. Ja säändse tsõõriga saat arvo, ku suure mi kihlkunna periselt omma.

Ja ku tast midägi muud kassu ei ole, sis saat vähembält jala kõtu alt vällä ja sängü päält üles ja hinnäst veidükese liiguta. Tuu om ka tähtsä, et ütskõrd alostet asja ei või poolele jättä. Muidu koolet är ja neo tegemäldä asa jääse sinnu vaivama ja sis nakat viimäte viil kodo käümä. Vai sis kihlkunna piiri pääle käümä.

Karula kihlkunna kaart raamatust «Võromaa kodolugu».