Näärikuu um ühtlanõ!
Näärikuu
piäs tulõma rahuliguvõitu. Kuu algus om lämmämb,
sys lätt külmembäs ja piäs olõma üldse tasakaalun
ilma suuri kõikumisildä, paraja külmägä. Suuri tormõ
ja tuiskõ ei tohis ollaq. Lummõ satas tihti, a väega
suurt lummõ syski ei piässi saama. Noorõstkuust edesi
või ollaq rõskõ ja või tullaq härmä.
Bergmanni Karl, ilmaennustaja
|
Aholämmi
Võro- ja kiräkiilseq Veriora kandi jutuq
Veriora rahval om nüüd, midä külalisile kinki vai kost umma kanti tundma oppi, selle et ilmu raamatukõnõ "Veriora kandi vanarahva jutuvara".
27 luku om kokko kor`anu Meeta Reimann, kiä opas` aastil 1946-97 Vilustõ Põhikoolin eesti kiilt ja kirändüst nink juhend` kodoluu korjamist. "Kokkosäädjä luut väega, et juttõ uma kandi kotusõnimmi kotsilõ lugõvaq nii kohaliguq inemiseq, kiä naist paigost sagõhõhe müüdä kääväq ku ka võõraq, kiä tulõva miiq ilosat kanti edimäst kõrda kaema," ütles Meeta Reimann kogomiku alostusõs.
Jutuq ommaq nii kiräkeelen ku võro keelen, selle massa ei kelgi arusaamatust pellädä.
Jutukõnõ "Pahtpää külä nimest ja Hargipalost" lõpõs synnoga: "Umaq kombõq olliq tõistõhki vannoh sjoo kandi küllih. Nuuri kohusõs olõssi noidõ kotsilõ vanno käest perrä küssüq, et tuu, mis kunagi olnu om, lõpligult ei häössi." Raamatukõsõ peräotsan ommaki mynõq puhtaq leheq, kohe uma jutuq üles tsehkendä. Kimmähe tiidväq kohaliguq vanaq inemiseq viil ütte ku tõist säänest, miä raamatuhe kirja es saaq.
Veriora kandi vanarahva jutuvara raamatu pildiq joonist` Margna Epp, välläandmist toet` Veriora vallavalitsus ja Kultuurkapital.
UL
|
Kôivu
Madis: Tegelikult
oll` mõtsa müümisest juttu pall`o, Eesti-aigu, ma mõtlõ
ANNAMI
TEEDÄQ: |
Miä om q?
Võro
keelen om q äkiline
kurguhelü, miä hariligult näütäs, et midägi om
mitu:
mitu kalla om kalaq, mitu pinni om piniq.
Kurguhelü näütäs ka käsk`mist ja kiildmist:
tulõq!, mineq!, süüq!, ärq tekuq! Kurguhellü või
ollaq muialgiq, näütüses maq (mina), saq (sina), tetäq, nätäq, tegemä(l)däq, katussõgaq,
hoonõq jne.
Miä
om y?
Võro
keelen om kats` õ-d.
Üts` om harilik õ. Tõõnõ om õ
ja i vahepääline, tuu kirotõdas y-tähegaq.
Hariligult om y
inne n-tähte: nyna, syna, kynõlõma, myni, ynn` vai ku syna om ülipikk: myyk
- mõõga - myyka, ryym - rõõmu - ryymu. õõ - yy vaeldus
niisama nigu oo -
uu, ee - ii
ja öö - üü:
myyt
- mõõdu - myytu
kuul`- kooli - kuuli
kiil` - keele - kiilt
küük`-
köögi - küüki.
Tuud, et y
või ollaq i-le
lähkümb ku õ-lõ,
näütäs
kõrvuisipandminõ eesti ja soomõ keelegaq: nyna
- nina, sys - siis, kryngli
- kringel, rynd - rind, sysar`
- soomõ k. sisar, myyk - soomõ k. miekka.
q
ja y ommaq võro keele umaq täheq,
midä eesti kiräkeelen ei olõq. Eesti kiräkeelen
ommaq naaq vyyraq täheq, selle et sääl olõ-i naid
vaia muus, ku ynnõ vyyra keele synno kirotamisõs. Võro
keelen om naid tähti pall`o vaia, näil om võro keelen
uma kimmäs ammõt`.
|
|
Reklaamitelehvooniq |
079
91 435
056 492 686 |
|
|