logo
logo

UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ
ARHIIV

 


Trükiq otsisõna ja pressiq ENTER

JUHTKIRI SEON LEHEN PÄHÄMÄÄRMINE
 

Ku vanast kaubõldi jürikuu tulõvas suvõs sulatsit, syss nüüd tundus, et säändseq kombõq nakassõ är kaoma. Hääq sulatsõq saavaq nigunii kyikaig tüüd ja noid tõisi võetas appi pääväs, mitte terves suvõs. Ka majapidämisi, kon abitüüjõudu palgada jõutas, om vähä, inämb om noid tõisi.

A aig lätt edesi ja mooduq muutusõq. Tuust, ku hulga inemisi om uma keele ja esiqmuuduolõki kaitsõs perämädsel aol aokirändüsen ja muialgi synna võtnu, nakas tunduma, et uma keele kynõlõmine ja kaitsmine peris muudu om lännüq. Vai kuis tõisildõ arvu saiaq tuust, ku remonditu hotelli tutvustedäs presitendilõ ja tõisilõ tähtsidele tegeläisile võro keelen.

Niisamate näütäs uma muuduminekit vahtsõnõ raamat umakandi rahvarõivist. Ja värviliidsi piltega umakiilne latsiraamat. Toimõndusõl om hää miil kygõst vahtsõst, miä uma keele ja meele hääs tetäs.

A om ka asju, miä meele kurvas tegevä. Väikuidõ kuul`õ kinniqpanõk` om üts sääne. Saman om selge, et ku olõ-i latsi, kedä opada, ei saaq ka kuuli ollaq.

Kurvas tege ka tuu, ku myni miiq umakandi firmajuht` aokirändüst pelgäs. Seost lehest näeti, et bussijuhtõ valskusõtegemise viise es selgitä Võro Autobaasi direktor`. Ütel`, et tuu om naidõ firma siseinfo ja antireklaami nääq hindäle ei tahaq. Odot. Ku bussijuht` and sõitjalõ võlsspiledi, syss pett tä ka inemist, mitte ynnõq tüüandjat. Egä inemine taht teedäq, kasvai hoiatusõs, ettekaemises, kuimuudu tedä pettä võidas. Mi külh sakõstõ kirumi Tal`nat, a sääl olõva bussifirma Sebe päämiis andsõ probleemile selgitüst.

Keväjä, ku kygõ vallamineki aol soovimiq süämest: rohkõmp avatut ütiskunda ka Võromaalõ!


UL

 

UMA LEHE
SÕBÕR!!


Allasõ Tiia, Harju Ülle: Mitmaq ikvaq umma kuuli takan

Raidla Heli: ku üldse midägi tetäq, sys iks kõrralikult  

Allasõ Tiia: Bussijuht` tetti õkva tüült valla  


Mõnistõn opatas võro ja inglüse kiilt ütenkuun

Mõnistõ koolin tetäs timahavva edimäst kõrda säänest ringitunni, kon võru ja inglüse keele oppajaq ommaq kõrraga klassi iin. Inglüst oppas Browni Kara Ameerika Ütisriikest ja võru kiilt Fastrõ Mariko. Tunni tetäs kõrd nädälin kuvvõndalõ klassilõ, kon latsõq omma opnu kats` aastat võru kiilt ja kolm aastat inglüst. Kygõpääst kynõldas tunni teema Võrumaaga seossõn läbi võru keelen, sys kynõldas tuustsamast as`ast inglüse keelen, et kuis Ameerikan om. Viimäne kõrd opiti näütüses munnõ värv`mist Ameerika muudu, a inne lasti latsil kynõlda ka tuust, kuis kotun munnõ värvitäs. Säänest muudu saavaq kultuurivahjõq kygõ parõmbalõ selges. Synnu küsüsse mõlõmbaq oppajaq üts`tõsõ alaq, latsõq kirutasõq vihku tundmaldaq synaq võru, eesti ja inglüse keelen kõrvuisi. Järgmidse tunni algusõn kõrratas opitu üle.

Oppaja Fastrõ Mariko: “Mynikõrd tundus, et inglüse kiil` tulõ latsil parõmbadõ vällä ku võru kiil`. Noid latsi, kinkal kodunõ kiil` om võru kiil`, om vast viis`-kuus`, nuuq muiduki mõistva tõisist rohkõmb.” Kokku käü tunnin 14 kuvvõnda klassi last.

Klassijuhataja Kirchi Kaie ütel`, et võru-inglüse tunn` om peris popp. Ku hariligult tulõ iks üts` vai tõnõ lats` hinnäst viimädsest tunnist vabas küsümä, sys seost tunnist ei olõq viil ärq küstü.

UL

Reklaamitelehvooniq

079 91 435
056 492 686
e-mail: reklaam@koit.ee

 
Aholämmi!

 

TOIMÕNDUS
 

KA KOS ÜTEL`



"Täämbäne võimuiha olõ-i ütteviidav vastutusihaga. Võim ei vastuta. Taan omgi mi ütiskonna kurbloolus."

Pedagoogikaülikooli õppõjõud Kuurmõ Tiiu vabadusõst ja vastutusõst


Ilm

Nii lämmit päivi ku üükülmi

Jürikuu algus piässi olõma jahedavõitu. Nikagu noorõ kuuniq või ollaq mynõl puul ka sadõmit. Noorõst kuust edesi lätt ilm üldidselt lämmämbäs ja ka segätsembäs. Vahelduvalt või ollaq häste lämmit päivi ku ka üükülmi. Pääle jüripäivä või minnäq jälq jahedambas, või ollaq ka saodsõmb.

Bergmanni Karl


Telliq Uma Leht hindäle kodo!

Umma Lehte saa telli egäst Eestimaa post`kontorist. Erälde tel`mine mass 5 krooni kuu, tel`misnummõr` om 00917

Kiä tell` Koidu saa Uma Lehe noidõga üten. Kiä tell` Valgamaalase Karula ja Taheva valda vai Kaagjärve sidepiirkonda, saa Uma Lehe ilma rahaldaq.