Ku
vanast kaubõldi jürikuu tulõvas suvõs sulatsit, syss
nüüd tundus, et säändseq kombõq nakassõ är kaoma.
Hääq sulatsõq saavaq nigunii kyikaig tüüd ja noid tõisi
võetas appi pääväs, mitte terves suvõs. Ka majapidämisi,
kon abitüüjõudu palgada jõutas, om vähä, inämb om
noid tõisi.
A aig lätt edesi ja mooduq muutusõq. Tuust, ku hulga
inemisi om uma keele ja esiqmuuduolõki kaitsõs perämädsel
aol aokirändüsen ja muialgi synna võtnu, nakas
tunduma, et uma keele kynõlõmine ja kaitsmine peris
muudu om lännüq. Vai kuis tõisildõ arvu saiaq tuust,
ku remonditu hotelli tutvustedäs presitendilõ ja tõisilõ
tähtsidele tegeläisile võro keelen.
Niisamate
näütäs uma muuduminekit vahtsõnõ raamat umakandi
rahvarõivist. Ja värviliidsi piltega umakiilne
latsiraamat. Toimõndusõl om hää miil kygõst vahtsõst,
miä uma keele ja meele hääs tetäs.
A
om ka asju, miä meele kurvas tegevä. Väikuidõ kuul`õ
kinniqpanõk` om üts sääne. Saman om selge, et ku olõ-i
latsi, kedä opada, ei saaq ka kuuli ollaq.
Kurvas
tege ka tuu, ku myni miiq umakandi firmajuht` aokirändüst
pelgäs. Seost lehest näeti, et bussijuhtõ valskusõtegemise
viise es selgitä Võro Autobaasi direktor`. Ütel`, et
tuu om naidõ firma siseinfo ja antireklaami nääq hindäle
ei tahaq. Odot. Ku bussijuht` and sõitjalõ võlsspiledi,
syss pett tä ka inemist, mitte ynnõq tüüandjat. Egä
inemine taht teedäq, kasvai hoiatusõs, ettekaemises,
kuimuudu tedä pettä võidas. Mi külh sakõstõ kirumi
Tal`nat, a sääl olõva bussifirma Sebe päämiis andsõ
probleemile selgitüst.
Keväjä,
ku kygõ vallamineki aol soovimiq süämest: rohkõmp
avatut ütiskunda ka Võromaalõ!
UL
UMA LEHE
SÕBÕR!!
|
|
Allasõ
Tiia, Harju Ülle: Mitmaq ikvaq umma kuuli takan
Raidla
Heli:
ku üldse midägi tetäq, sys iks kõrralikult
Allasõ
Tiia: Bussijuht`
tetti õkva tüült valla
Mõnistõn
opatas võro ja inglüse kiilt ütenkuun
Mõnistõ
koolin tetäs timahavva edimäst kõrda säänest
ringitunni, kon võru ja inglüse keele oppajaq ommaq kõrraga
klassi iin. Inglüst oppas Browni Kara Ameerika Ütisriikest
ja võru kiilt Fastrõ Mariko. Tunni tetäs kõrd nädälin
kuvvõndalõ klassilõ, kon latsõq omma opnu kats` aastat
võru kiilt ja kolm aastat inglüst. Kygõpääst kynõldas
tunni teema Võrumaaga seossõn läbi võru keelen, sys
kynõldas tuustsamast as`ast inglüse keelen, et kuis
Ameerikan om. Viimäne kõrd opiti näütüses munnõ värv`mist
Ameerika muudu, a inne lasti latsil kynõlda ka tuust,
kuis kotun munnõ värvitäs. Säänest muudu saavaq
kultuurivahjõq kygõ parõmbalõ selges. Synnu küsüsse
mõlõmbaq oppajaq üts`tõsõ alaq, latsõq kirutasõq
vihku tundmaldaq synaq võru, eesti ja inglüse keelen kõrvuisi.
Järgmidse tunni algusõn kõrratas opitu üle.
Oppaja
Fastrõ Mariko: “Mynikõrd tundus, et inglüse kiil` tulõ
latsil parõmbadõ vällä ku võru kiil`. Noid latsi,
kinkal kodunõ kiil` om võru kiil`, om vast viis`-kuus`,
nuuq muiduki mõistva tõisist rohkõmb.” Kokku käü
tunnin 14 kuvvõnda klassi last.
Klassijuhataja
Kirchi Kaie ütel`, et võru-inglüse tunn` om peris popp.
Ku hariligult tulõ iks üts` vai tõnõ lats` hinnäst
viimädsest tunnist vabas küsümä, sys seost tunnist ei
olõq viil ärq küstü.
UL
|
|
KA
KOS ÜTEL`
|
"Täämbäne
võimuiha olõ-i ütteviidav vastutusihaga. Võim ei
vastuta. Taan omgi mi ütiskonna kurbloolus."
Pedagoogikaülikooli õppõjõud Kuurmõ Tiiu vabadusõst
ja vastutusõst
Ilm
Nii
lämmit päivi ku üükülmi
Jürikuu
algus piässi olõma jahedavõitu. Nikagu noorõ kuuniq või
ollaq mynõl puul ka sadõmit. Noorõst kuust edesi lätt
ilm üldidselt lämmämbäs ja ka segätsembäs.
Vahelduvalt või ollaq häste lämmit päivi ku ka üükülmi.
Pääle jüripäivä või minnäq jälq jahedambas, või
ollaq ka saodsõmb.
Bergmanni
Karl
Telliq
Uma Leht hindäle kodo!
Umma
Lehte saa telli egäst Eestimaa post`kontorist. Erälde
tel`mine mass 5 krooni kuu, tel`misnummõr` om 00917
Kiä tell` Koidu saa Uma Lehe
noidõga üten. Kiä tell` Valgamaalase Karula ja Taheva
valda vai Kaagjärve sidepiirkonda, saa Uma Lehe ilma
rahaldaq.
|
|