PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KERGÜSI
KIRÄQ

 
         



Kagahiiq saapasulast!

Niguq Mynistõ muuseumi juhataja Tulviste Hele iks kynõlas, ommaq Mehkamaa meheq laisaq, a kavalaq. Vanast jo olliq. Ku keväje seerega saapaq sulalumõ ja mua seen är ligusiq ja õdagu jalast es tahaq tullaq, tarvitõdiq muialgipuul saapasulast. Miis` astsõ üte jalaga saapasuladsõ pääle, säädse tõsõ jala kundsa harrõ vaihõlõ ja tõmmas`. A Mehkamaa saapapoiss` oll` pistüdse käetoega, minka vahele käü liigõndiga laud. Käetoest kinniq võttõn sai tasakaalu hoita, a liigõndlavva alaq säeti saapanyna. Kas ollõpudelit om lihtsamb valla võtta avajaga vai tõsõ pudeliga? Õkva säänesama vaheq tulõ vällä nynatoega ja ilma nynatoeldaq saapasuladsõ man.

Taa saapapoiss om muuseumidõ tuudu Varstu liinast Loka Ursula tarõpäält. A Tulviste Hele arvas`, et säänest asja es võiq kiäki muu vällä märki ku myni laisk Mehkamaa miis`. A vinne mehel es olõq ei säänest ega määnestki saapasulast. Timäl pidi olõma naanõ, kiä saapaq jalast kisk.

Saarõ Evari pilt



Aholämmi

Lugu pall`ast kahrust

Nüüd om sys sääne lugu, et latsõq ommaq saanuq üte värvilidse latsiraamadukõsõ manoq. Jüvä Sulõvi kirotõt ja joonistõt «Kahrukõsõ kuldavahr» om õkva paras ettelugõmises noilõ, kiä viil koolin käü eiq. Ja õkva paras noilõ, kiä jo koolin lugõmist op`vaq. Ja suurõmbaq saavaq kah viil ilosit pilte kaiaq ja luku lukõq.

Jutt ja pildiq raamadukõsõn ommaq kirotõt-joonistõt jo 1991. aastagal. Nüüd, inne välläandmist, ommaq nii jutt ku pildiq veit`kese üle kobistõduq. Vällä ommaq jäedüq ka synno selgitüseq, midä autor` pidäsi kirotamisõ aigu vajaligus (nt vahr=võro jm).

Lugu esiq om küländ selge. Üts`kõrd (kunagi ammuq) elli mõtsan üts` pal`as (ilma kaskaldaq) kahr, kinkal oll` käpä ümbre kullast vahr. Luun kynõldas, kuis kahr raput` tuu kulla puiõ otsast ja löüdse puu juuri alt ja kuis tä sys tuu kulla vahrus valliq ja kuis tä nii hoolõlda oll`, et lask` tulõl uma kaska ärq palotaq.

Sääne lugu. Muq neläaastadsõlõ tütrele ygal juhul miildü. Ja es`ki niipall`o, et ku ma prooviraamadu kotost ärq vei, tull` tuust paras pahandus.

Rahmani Jan
Rahmani Jani
kaasõpilt