Ma olli minevaastagadsõ jutuvõistlusõ žüriin, kon hinnati ka oppajajuttõ. No tulõ vahtsõnõ võigõlus pääle, ma kõnõlõ inne är ütest umast oppajast.

Keskkooli aigu, ku pidit ütlemä, kes lemmikoppaja omma – iks imäkeele ja inglüse keele oppaja. Vaim ja kultuur vai vastapiten. Kunagi ildampa naksi mõtlõma, et kihälidse oppaja oll’ tegeligult nigu kuigi õigõmb. Es sunni määndsidki kultuurõ opma, a andsõ palli vai aie ümbre kooli juuskma. Õga ma üttegi palli mängi es mõista, a nuur inemine taht rabõlõmist. Ja sis ku ma jäi joba mõttin rahulõ, et kihäline oll’ vot tuu õigõ, tull’ kõrraga miilde matõmaatikaoppaja Veskioja.

Vinne aigu oll’ oppajidõ suunamine, kolmõs aastagas kohegi. 4. kooni 6. klassini oll’gi meil Võron rehkendüse oppajas Veskioja Andrus. Tuudaigu olli säändse imeas’a nigu trimestri vällä mõtõldu (noid juurutõdas eliitkoolõn vahtsõst). Mul oll’ sis kah ütel trimestril matõmaatikahindit kõigist sortõst, ütest viieni. Tuu tollõs.

Ütskõrd, klassi iin (vai kongi latsivanõmbidõ kuunolõkil?), ütel’ Veskioja, et läämi matkalõ. Ja lätsimi ja jäimiki käümä. Oll’ säändsit ütepäävätsiid käümiisi, a mu meelest esiki rohkõmb minti vällä, ku mõtsa all sai üüd olla. Jumala harilik asi oll’ – keväjä ja sügüse mi kävemi –, et hummogu tull’ lumõ alt kirvõst otsi. Viil olli vanast säändse as’a nigu turiaadi: sada inemist alostiva kõrraga ütest paigast, anti lõpptsiht kätte ja esi kaet, kuimuudu peräle saat. Mi grupp oll’ sis umbõs säidse tattnõnna ja Veskioja suurõ telgi pluss ahoga. Ütesõnaga umbõs viiskümmend vai inämb killo sälän ja viil vastutus latsi iist. Kas kujutati täämbädsel pääväl ette! A mu mäletämist müüdä vähembält üte keväjä kävemi ka ilma määndsegi turiaadilda Rosmalt Võrolõ. Tuukõrd kah saimi hummogust lummõ.

Ma ei tiiä, kost säändsiid ull’õ võetas ja kas näid inämb kostki võetas. Arvada säädüs inämb ei lupaki säänest asja, egä latsõ kotsilõ piät üts suur inemine ja kats kaitsõliitlast üten olõma.

Veskioja läts’ minemä, pagõsi kur’a Reimani iist är Villändile. Edesi ei tiiä. Mul läts’ viil mitu aastakka, inne ku Linnu Urve mullõ matõmaatika selges tekk’. Tuust ei olõ nüüd joht midägi alalõ jäänu, a matkal käü ma iks viil. Vast toda tuu miis opas’ki.

Valpri Valdo

Suunamine, trimester, turiaad – nii pall’o võõriid sõnno. President piät vahtsõ hõllandusõ vällä kuulutama.

Võro koolilatsõ 1980. aastidõ keskpaigan üten matõmaatikaoppaja Veskioja Andrusõga matkal. Soka Indreku pilt.