Saimi rahulidsõ jõulupühä tagasi
Ma kuuli raadiost, et seo aasta keeletäs jõulu är. Tuud es ütle pääministri, a inemise esi nurisiva. Ma saa-i joht arvu, mille inemise nii arvasõ. Kuimuudu saa kiäki mu hengeh midägi är keeldä. Vet inemise esi omma hindäle võtnu päähä mõttõ, et kiäki koskil piät näile tegemä jõulu ja jaani. Ei piä. Ku mul viil niipall’ogi om jõudu, et saa kündle palama panda ja kasvai mõttõh kõigilõ häid pühhi suuvi, omma jõulu tävveste olõmah.
Valitsusõl om niigi tegemist, näil viil aigu mu jõulõ pääle mõtõlda. Valitsus om kokkohoitmisõ tii ette võtnu. Ministriid vahetõdas vällä ja ammõtihe saava õnnõ nuu ministri, kellel om priinimeh veidemb tähti. Näütüses viimäte Aab ja Ott. Ja valitsusõh om joba tõisigi kolmõ tähega ministriid. Tuuga hoiõtas kokko riigi rahha: trükümusta kulus veidemb ja suud piät ka veidemb kulutama.
Nii et jõulu tulõ meil iks hindäle esi tetä. Jõulu omma ammutsõst aost olnu vagadsõ pühä, ku suurt pito ja pillõrkaari ei peetä. Koroonatõbi om meile vanaaigsõ jõulu tagasi toonu. Ku viil taivataat maa ka valgõmbas tege, omma meil pühä nigu innevanastõgi.
