Tuu om üts igivana asi, aga aig-aolt lätt nii ägedäs, et ähvärdäs kõik elävä är häötä.
Kui naada tülü tagamaid uurma, sis jõvvat õks vällä võileevä manu. Seo om mu võileib ja ma esi ummi väiksiide käekeisiga määrse võiu leevä pääl lakja. Ärge tulgõ kiäki otsast haukama!
Võileevä asõmõlõ om vällä mõtõld raha, et egäüts asjast arru saanu. Tuu om aga egäütel teedä, et raha võrdus võimuga.
Põlvkundõ vahel asi harilikult eriti teräväs ei lähä. Mõlõmba poolõ saava harilikult aru, et tõnõ puul om läbi elänü suutumas muud kui nimä. Aolugu tükis ringe tegemä ja tuuperäst ei või kiäki kimmäs olla, kummal inämb õigust om. Aig näütäs ja tülü ei lahenda midägi.
Mu imä kuuli 15 aastat tagasi. Pääle timä surma olli ma hädän, kohes panda mitukümmend killo siipi ja 4–5 kilekotitäüt arstirohtõ. Suurõmbal jaol es olõ karpigi valla tettü. Mitmõst tuhandõst ette massõt elektrikilovatist ma tuukõrd viil es tiiä. Ei massa küssüki, kelle raha iist tuu oll’ hangitu.
Mõtlõmi. Imä oll’ üle elänü N. Liidu lagunõmise aigsõ talongimajandusõ, tä vahet’ viinatalongi seebi vasta. Et küll pikäpääle är kulus. Es kulu, peräkõrd vist seie roti tuu seebi är. Ildaaigu ma avasti: mõsupulbrit kulus pall’u, nüüd olõs tuu siip asja ette lännü. Aga ei, ma es mõista tedä rotte iist kaitsa.
Es nakka ma immä umma usku püürdmä ega ka timä minnu. Imäl oll’ ega sigadusõ kotsilõ üts vabandus: ma tahtsõ ainult hääd. Aga pall’ast tahtmisest ei olõ küländ.
Põrõlt käü Eestin konservatiive ja liberaale vahel kõva andmine. Mõlõmba sõimasõ tõist puult, nigu mõistva, aga kiä tsipagi mõtlõs, tuu saa aru, et asi om ainult võileevän. Üts om 17 aastat leevä pääle võidu määrnü, aga nüüd tulõ tõnõ ja haukas otsast. Kuis tä julgus!
Muial maailman ei olõ kah tõisildõ. Vinnemaaga es saa asju aia, sääl oll’ Stalin. Tuu kuuli är, tull’ Brežnev. Vana ja rummal, es saa asju aia. Nüüd om Putin – nuur ja kavval. Ei anna är kõnõlda. Varsti Putinit inämb ei olõ, aga asju aia õks ei saa, kuna vastan om Venemaa. Punatsiid kah Venemaal eriti inämb ei olõ, aga umma võileibä (Siberit) nimä õks käest ei anna. Kui just hiinlaisi kavalus ja rahvamass asja tõisildõ ei käänä.
Nii jah, et edimält noriti tüllü C-duurist (communa). Põrõlt käü (Eestin) asi G-duurin (gei) kui C-duuri kõgõ ligembän vahetusduurin. Sõna omma kõik aig üte ja sama: hamba kavvõmbalõ mu võileeväst!
Tulõ ainult luuta, et duurist ei jõuta molli, sis om löömä vallalõ ja lein majan.
Pulga Jaan
