Seod nimme om Võromaal vällä üteld [tsagaja], a kirotõt mitund eri muudu. Nimekujul Sagaja om no Eestin 39 kandjat, nimekujul Zagaja 6 kandjat. Pandmisõ kotussit om kolm.
Vana-Antsla mõisan panti seo nimi Laksi Jaani (u 1745–1802) poigõ perridele. Hingerevisjon 1834 kirotas Saggaja, a pia samast aost pääle nakkava kirjapandmisõ Karula, Urvastõ ja Rõugõ keriguraamatin omma reegli perrä kirotõdu Zaggaja, ildamba vahtsõn kiräviien samal aol iks tsetiga Zagaja.
Vahtsõliina mõisan panti joba 1820. aastagal Zaggaja Plussa külän pops Andre poja perrele ja Semmoni läsäle Annõlõ. 1826 elli nime edesi veenü Andre poig Mihkli joba Viitka külän.
Nimi tulõ tegosõnast tsagama, miä es tähendä õnnõ peedilehti tsagamist vai tsirgu ubinidõ tsagamist, nigu ma esi uman latsõpõlvõn tuud sõnna opsõ. Egäsugunõ ütte mulku pesmine om olnu tsagaminõ. Sepp pidi rauda tsagama, vikatit tsaeti ja hindästmõista pidi veskimiis kivvi tsagama, kivi soonõ vahtsõst teräväs tsagama. Eesti keelen sõs raiuma. Plussa näütüses ollegi sääne külä, kon mitu veskit ümbretsõõri. Ka Haani mõisan panti edimält keriguraamatulõ sääne priinimi nigu Kiwwizaggaja. Perän, hingerevisjoni perrä, sai tuust lühemb nimi Kiwwi (Kivi).
Peri mõisan Põlvan panti sääne nimi nigu Zakkaja [tsakaja]. Tuu saiva Möldri Jüri latsõlatsõ. Nimi ähvärd’ õkva kõrraga vällä koolda, selle et Põlva hingekirän olli Ado tütre Annõ ja Katri ni Piitre tütär Eeva. Helo tütrigulats Kaarli oll’ võet Napoleoni sõtta maamiilitsäs ja Piitre poig Jaak nekrutis. Edimält läts nimi sõski edesi Eeva tütrigulatsõ Katri kaudu (s 1814). A sõs juhtu nii, et ka Katri sai tütrigulatsõ nimega Maala (Mala, s 1850). Ja et Zakkaja nimi es taha iks viil ilmast är kaoda, sai Kauksi-Jaanimõisa kandin elänü Maala sammamuudu tütrigulatsõ, kats poiga – Augusti (1877) ja Kristjani (1885).
Ku Zakkaja nimel es olõs 1937–1940 kolmõ eestistämist olnu: Sakala Vanan-Kuusten ja Saaremets Tartun ni Tal’nan, sõs olõs nimi vast täämbädseni vasta pidänü.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
