Olli Koondisõ Auto Võro majandi Antsla brigaadin sohvri. Vedäsimi Antslast ja Võrost egäsugust tavaari puutõ pite lakja ja tüüpäävä lõpus sõidimi taarakuurmagõ Antsla taaralattu.
Antsla tarvitajidõ ütistü puult saimi päälelaatja, kes tüksevä hinnäst tüü aigu mõnikõrd hunni juuma. Sõs oll’ näidega igäväne hädä kuurma päälepandmisõ aigu. Kuurmalõ läts’ mitmõ poodi tavaar ja ku laatjalõ perrä õs kae, oll’ mõni tavaarikast võlss kotusõ pääl. Poodi man mahalaatmisõ aigu otsi õigõt tavaarikasti takan nigu ull’. Oll’ ka sääne juhus, ku laatja jõi nii hunni, õt õs olõ võimõlinõ auto kabiini ronimõ. Nõsta viil laatjat kah kabiini!
Oll’ iispääväne tüüpäiv, ku jõudsõ taaralattu ütel aol tüüseldsilidse Jüriga. Sääl olliva ka Antsla ütistü laatja Tõnu, Heldur, Viktor ja tõnõ Tõnu.
Võtimi sõs kambaga taarakuurma maha ja jäimi taaralao hoovi pääle tsõõri saisma. Trehvässi saisma Jüri kõrval ja kõrragõ ilmu vällä viinaputõl, mis korgiti vallalõ ja pakuti mullõ. Tuud pakmist oll’ innembi ka olnu, a auturoolin ollõn mi õs juu ja putlit tollõ iispääväni vasta võtnu õs olõ.
Ma õi tiiä, kost tull’ mõtõ tetä laatjilõ «kuiv» iispäiv. Võti viinaputli vastu, panni päkä poolõ putli pääle, kai Jüri poolõ ja nõstsõ putli üles. Jüri sai mu plaanist sõnnulda arru ja ma lasi puul putlit viina kõrist alla. Andsõ putli Jürile, kes kummut’ putli põhjani. Tennässimi, istsõmi auturuuli ja sõidimi autoparki, mis oll’ umbõs viiesaa miitri takan. Olli edimäst ja perämäst kõrda auturoolin, ku olli viina võtnu.
«Kuivast» iispääväst sai laatjapoissõl «kuiv» tüünätäl riidi õdaguni, sõs ostimi Jüriga laatjilõ tagasi tuu viinaputli, mille mi iispääväl olli är joonu.
A edespite meile viina inäp õs pakuta.
Reiliku Kalev
