Käve põimukuu tõsõl puulpääväl Tsolgo kooli 210. aasta sünnü­pääväl. Rahvast oll’ kokko tulnu vast üle 60 inemise.

Kõgõpäält oll’ kirjapandminõ ja tervitüskohv piirakidõ ja koogiga. Pääle tuud naas’ pidolinõ osa. Sõnna võtsõ ka tsolgolanõ Oti Anneli. Tennäti kotusõpäälitsit küläelo edesiviijit. Sis naas’ esinemä ansambli Pihlapuu, mis sais kuun Tsolgo laulunaisist. Edesi tetti vallalõ nimeline mälehtüspink Tsolgo kooli pikäaolidsõlõ oppajalõ ja koolijuhilõ Järvpõllu Ehalõ. Saman saiõ osta Eha kokko säetüt vahtsõt raamatut «Killukesi Tsolgo koolist». Kah’o, et Eha om lännü joba taivaidsi teie pääle ja esi ei näe umma raamatut, midä tä nii väega uutsõ.

Peeti ka Tsolgo kandi ja kooli aoluu-loeng kuun videopiltega. Saimi tiidä, et Tsolgo küläkuuli nimmati edimäst kõrda 1766. aastal Põlva pastoraadi protokollin. Järgmäne tiidmine om 1811. aastast, kon om kirotõt, et kuulmeistris sai Oleske Mihkle Petri ja opjit oll’ 30 last.

1847. aastal tetti Tsolko riigi abiga õigõusu abikuul, mis nimmati 1930. aastast Timo õigõ­usu kihlkunnakoolis ja mis tüüt’ 1917. aastani.

Tsolgo lutõriusu vallakoolilõ ehitedi 1912. aastal vahtsõnõ hoonõ, millest saiõ perän rahva­maja. 1929. aastal muudõ­ti vallakuul, mis inne oll’ algkuul, 6-klassilidsõs.

1934. aastal valiti oppajas Rinne Anna, kes plaansõ vahtsõ kooli- ja rahvamaja ehitämist, selle et latsi oll’ nii pall’o, et es taha inämb vanna koolimajja är mahtu. Sõda tull’ pääle ja vahtsõst ehitüsest saiõ valmis õnnõ mulk.

1946. aastal sai kooli direktris Järvpõllu Daniel, kes oll’ ka suur muusigamiis ja Võromaa kõgõ parõmba kotusõpäälidse segäkoori juhataja.

1957. aastal võtsõ kooli juhtmisõ üle Jõgeva (Tõlgo) Evi. Timä iistvidämisel muudõti kuul 8-klassilidsõs. Daniel jäie viil kavvas aos koolin muusiga­oppajas ja asut’ Tsolgo rahvapilliorkestri, kon eski mul oll’ au kannõld mängi.

1967. aasta sügüsest jäie Tsolko õnnõ algkuul, midä naas’ juhtma 1956. aastast koolin oppajana tüütänü Järvpõllu Eha. Tä lõpõt’ tüütämise 1999. aastal, ollõn 43 aastat Tsolgon latsi opanu.

Eha võtsõ külä elost hoolõga ossa. Timä juhti oll’ latsi näüte­tsõõr ja täl jakku aigu kõrran hoita ka kooliaid, kon kasvi nii lilli ku söögipoolinõ.

Kats aastat saiõ viil olla juha­taja nuur oppaja Laansalu Anneli, ku kuul 2001. aasta keväjä kinni panti, selle et latsi oll’ väega veidü.
Teno kooli aoluu miildetulõtamisõlõ saimi kõik targõmbas ja perän tulõtimi umma kooli­aigu miilde.

Seeni umma kokkotulõgi olnu egä kümne aasta takast, a inemise jäävä vanõmbas ja edespite piässi egä viie aasta peräst kokko saama.

Urmi Aili