Seol nimel om 86 kandjat ja peri om taa õnnõ ütest kotussõst – Miiksi mõisast Mehikuurmast. Sääl sai Truutsi talu suur pere priinime samal algkujul: Truuts. Nuu olli Andresse poja Ants ja Piitre ummi perrätulõjidõga ni noorõlt koolnu Truutsi Peebu kuus last, kinkast üts poig Jaan oll’ 1826. aastaga hingelugõmisõ aos lännü elämä Räpinä kerigumõisalõ.
Ka Piirissaarõl oll’ Truutsi lisanimega talupere. Sääl panti Võnnu kihlkunna Kastre mõisa all priinimi Trutzi, minkast täämbä om saanu Trutsi (16 kandjat). Esihindäst om ka Mehikuurma peritollu nimme mõnikõrd dokumenten kirutõt Trutz, a umastavan käänden ja i-lõpuga priinimi näütäs sõski olõvat Piirissaarõ uma.
Truutsi lisanimi (talunimi) Mehikuurman om põlinõ, joba 1688 oll’ sääl peremiis Trutzi Petter. Viil varahampa tulõ seod lisanimme ette Naha külan, sääl a-lõpuga: 1627 Trutza Jack, 1638 Trutze Jack. Muial siin kandin om viil üts Trutzi Jane elänü 1638. aastagal Tartu lähkün Tähtvere mõisa Tõrvandi külän.
Minkast Truutsi lisanimi tulõ? Kimmäle ei tiiä midägi, a arvada või, et iks edenimest. Üts hää võimalus om vinne Truš vai Truša (Тру́ш(а)), miä om kas lühendüs Petruša (< Piitre) hellitüsnimest vai sõs Trifoni vai Trufoni mugandus. Piitre algnimest om ka täämbädse päävä Ida-Euruupa kiilin tett ts-lõpuga kõnnõkiilset nimme. Kutsmist Petruts’ tulõ ette nii Ukrainan ku Rumeeniän, a ma tiiä ka ütte Piitret Tartun, kedä naati 1980. aastil kutsma Petruts’.
Om ka muid võimaluisi. Ku Andres om andnu mugandusõ Trees ja Andrussõst om saad Truus, sõs om võimalik, et seo põhja päält om Truus edesi kujunu Truutsis.
Lõpus om viil üts iseloomustava lisanime võimalus: pikä kaalaga jaanatsirk, saksa keelen Strauß, roodsi struts ja soomõ strutsi (ladina Struthio camelus). Sõski, Petruša vai Andrussõ mugandus om hulga usutavamb.
Nimmi eestistämisel om ütel kõrral võet priinime Truuts asõmalõ vahtsõnõ nimi Sõstra. Seo muutminõ oll’ kah Mehikuurman.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
