Valimisõ omma nigu aastavaihtus. Reklaamõ pääle kulutõdas hulga rahha ja kassu om tuust niisama pall’o ku aastavaihtusõ aigu õhku lastust tulõvärgist. Perän või naada rehkendämä, midä tarvilist tuu raha iist är tetä olõs saanu, a sis om joba ilda: raha om är palanu.
Ku aastavaihtus är om peetü, press harilik elo jäl pääle. Õnnõgi tuu vahega, et vahepääl om kõvastõ pito peetü ja tuust om pääle tulnu suur väsümine. Pikk valimiisikampaania tõi kah inemiisile väsümise pääle. Nii mõnigi mõtõl’ ja ütel’, et saanu no taa trall ütskõrd ummõhtõ läbi. No om taa pinipulm läbi saanu ja aig om haavu lakku.
Egäpäävätoimõnduisi mano tagasi jõudva inemise löüdvä iist hulga tegemädä töid. Huulmada kõgõst om kevväi pia käen, tuuperäst tulõ kipõstõ kaia, et uibutüve saanu lämmä päävä iist kaitsõs valgõs võõbatus. Kasvumajakasvu tulõ potti kasuma panda, et ildampa es pidänü laatõ päält kallist kraami takan ajama. Midä päiv edesi, toda inämb sulas lumõ alt vällä tegemädä töid. Nika ku ütspäiv om kõik lumi är sulanu ja unõst heränejä luudus herätäs vahtsõt väke ja luutust ka talvõst väsünüisi inemiisi hengen.
Seokõrd oll’ valimiisi pääteema julgõolõk. Paku õkva vällä ka järgmäidsi Riigikogo valimiisi pääteema: tuu om ülbeolõk.
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
