27. radokuul oll’ Harglõ koolin haridus- ja motivatsioonipäiv, kon löüti, et hää kooli tunnusjuun om kogokundlikkus.

Kogokunnapääväl arotõdi parhilladsõ ao oppamisõ päämiidsi sõnomiid ja märgotõdi, määndse noist omma kõgõ tähtsämbä tuujaos, et Harglõn saanu toimõnda hää ja umist väärtüisist luku pidäjä kuul.

Päivä vidivä Tarto ülikooli opikavvu ja opikogokundõ pääas’atundja Jürimäe Maria ja Tarto ülikooli eetigakeskusõ hää kooli ja latsiaia projektijuht Nummerti Mari-Liis. Ossa võti Harglõ kooli oppaja, latsõvanõmba ja kogokunnaliikmõ. Ütenkuun saadi selges, et kogokundlikkus saa-i olla õnnõ kooli seen, a haard üten ka paikkunda ümbre kooli. Rõõmuga löüti, et Harglõ kuul om jo läbi ao olnu kogokunnakuul. Tuu tähendäs, et kõik aig tetäs oppamisõ man ka vahtsõnduisi, rehkendäden kooliperre ja kogokunna tahtmiisiga.

Pääväl jäi kõlama mõtõ, et hää kuul om sääne, kon opilanõ lätt ekkä tunni rõõmuga, huulmada tuust, kas tä om tollõn ainõn tukõv vai keskmäne. Hään koolin sutõtas hoita ja tukõ latsõ loomulikku opihimmo ja tahtmist maailma avasta.

Täämbädse ao latsõvanõmba uutva kooli puult paindlikkust ja valmis olõmist kuuntüüs perre ja latsõga. Ütenkuun löüti, et koolikogokunna liikmõ piät saama tähtsis peetävist väärtüisist ausalõ ja julgõlõ kõnõlda. Tuu om võimalik sis, ku tuu, midä kooli käest oodõtas ja midä kuul uut, üteldäs selgele ja sõbraligult vällä. Arotamiisi päämidses küsümüses pidänü olõma: «Määnest kogokunnakuuli meile vaia om?»

Arotamisõ man tetti lustiliidsi ülesandit ja mänge. Päiv lõppi ütidse opmist ja oppamist pututava räpiga – laul, naar ja uutmalda küle päält kaeminõ esiki igävävõitu asjulõ omma neo, miä avitasõ egän vannusõn opjat. Hää kogokunnakooli märgotuisiga plaanitas Harglõn pia ka süvembäle edesi minnä.

Laanõ Triinu

Üten koolitaja Jürimäe Mariaga Tartu ülikoolist arotõdi Harglõn hää kooli üle. Laanõ Triinu pilt