Seod nimme kand Eestin 70 inemist. Pandmisõ kotussit oll’ 15, noist kümme Liivimaal. Nimi panti Pärnumaal Lindi (Audru) ja Lelle mõisan (Vändrä kihlkund). Tartumaal panti seo nimi Kambja Veskimõisan, a rohkõmb nimekandjit tulõ Sangastest, kon Pommeri nimi panti Restu ja Sangaste mõisin, lisas viil Tõlliste mõisan, kon hingelugõmistõ kirutõdi Pumper, a kerikuraamatudõ Pommer. Ka vana Valgamaa Sooru mõisan (Lukõ kihlkund) om seo nimi pant. Restu mõisa Pommeri olli Viselä küläst ja kerikliku jaotusõ perrä Võrumaalt Urvastõ kihlkunnast.
Viljandimaal panti Pommer Holstre ja Kõo mõisan. Põh’a-Eestin panti seo nimi Kolga mõisan Harjumaal, Ervita mõisan Järvamaal ja Keskvere ni Velise mõisin Läänemaal. Märjamaa Vaimõisan pant Pomber om personaalraamatin niisamatõ Pommer.
Saksamaal om perekunnanimme Pommer kah küländ hulga. Eestin pantul nimel Pommer om katõsugumast peritollu. Üts om sakslaisiga üttemuudu. Säändsel juhtumisel seo nimi om Pommerimaa nimest, saksa keelen Pommern, poola keelen Pomorze. Pommerimaa nimi umakõrda om saad sääl inne elänüilt slaavlaisilt, kiä nimetivä hinnäst mereviirses rahvas – pomoori vai pomoraani ’mereviirse’. Pomoraani hõimõst ainukõnõ alalõ püsünü slaavi põlisrahvas kašuubi nimetäse umma maad Pòmòrskô. Ülejäänüist pomoraanõst sai sakslasõ ja pääle tõist ilmasõta tulli vällä aetuidõ sakslaisi asõmalõ sisemaa poolakõsõ.
A eesti nimi Pommer või tähendä ka puuvillä vai viläpuud, midä näütäs mi vana sõna pombar ~ pomber ’pirn’. Noin paigun, kon lihtsustunu kuju Pommer kõrval om pruugit ka nimekujju Pumper, Pomber vms, om nime sääne peritolu õkva kimmäs.
Sõna tulõ tegeligult ladina keelest, kon pirnipuu om pyrus ja upin vai puuvili laembalt pōmum. Kae näütüses prantsusõ keele pomme [pomm] ’upin, puuvili’ ja poire [puaʀ] ’pirn’. Kokku [pompuaʀ] ’pirni upin’. Ka alambsaksa keelen om säänest peenembät nimetüst pruugit ja läti kiil om tuu sõna umas tennü: bumbiere ’pirnipuu’.
Kõikist «saksa» nime Pommer eestistämisist, midä tetti kokku 35 kõrda, jääski silmä üts eestistämine Sooru vallan, kon asõmalõ võeti Pruus, nimi vinne lainsõnast, miä tähendäs kah ’pirn’.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
