Hola! Como estas?
Seost aost, ku ma edimäst kõrda Argõntiinat linnugiaknõst näi, om müüdä lännü piaaigu katõssa kuud ja pall’o vett om merre juusknu. Inämb tii-i ma suuri silmi, ku kiäki veiniklaasi ijäd pand, viinamarju kuur vai kahvli ja väidse segämini pidolavva pääle viskas. Olõ sulanu massi, võtnu umas kõik vahtsõ, ands’agu ja esiki naanu mõnnu tundma taast ladina elost. A ku om üts asi, minka ma tan harinõ-i eloilmangi är, omma neo mutuga. Inne ku ma Argõntiinadõ tulli, loi raamatit ja kai dokumentaalfilme mõtsikust luudusõst seo riigi troopilidsõn kliiman. Pääle esieräliidsi eläjide ja mõtsapalamiisi kõnõldi sääl ka ohtliidsist mutukist.
Ku ma mõni kiri tagasi kõnõli, kuis näi elon edimäst kõrda tsunglin krokotille ja ahvõ, sõs parhilla om inämbüs mu sõprust koton siruli vai esiki haigõmajan egäsugutsidõ kiholaisi peräst. A ku Lõuna-Ameerikan om midägi viil jällembät ku kiholasõ, sõs neo omma kimmähe prussagu. Ütel õdagul sai tõtõs mu jäledü unõnägo: suurõ kihvtidse prussagu olliva kolinu mu vannitarrõ. Olli õkva raadio käümä pandnu ja naksi duši all hellü vallalõ laulma, ku näi, et suurõst sainalahkõst ronisõ sisse kats tundlidõga eläjät. Edimält saa-s arvu, kiä nä omma, a ku tull’ miilde, et olõ sääntsid mutukid inne määndsengi mutukamääräjän nännü, oll’ asi selge ja laulul lõpp. Naksi säält kipõstõ vällä tulõma, ku poolõ tii pääl ussõ mano näi järgmäst samasugumast, a viil suurõmbat prussakut. Kedägi tuul pääväl koton es olõ, nii et appirüükmisest kassu ei määnestki. Tull’ hädäabiplaan vällä märki.
Ma olli koskilt kuulnu, et mutukilõ miildüs bluusi-muusiga. Esiki ei usu, et seol määnegi tiidüs takan om, a hädän avitas egä hää mõtõ. Niisis panni raadiost bluusi mängmä ja meelüti prussagu makiga ütte nukka unikudõ kokko. Perän, ku taad luku paigapäälitsile vanõmbilõ kõnõli, saiva nä kõva kõtutävve naarda ni seleti, et neo prussagu olõ-i ohtligu, nigu omma seokandi kiholasõ. A egä kõrd, ku mõnt troopilidsõmbat mutukat näe, tulõ miilde, et sääl, kost ma tulõ, om luudus tõistmuudu. Jõvva-i är uuta, et taad kõkkõ joba jäl nätä.
Ciao!
Vahetusopilanõ Raju Eliisabet and teedä, kuis eletäs kavvõn Argõntiinamaal.
