Mustajõõ konnu (luha) pääle om miljonivaadõ. Suvinõ niidühainu rikkus ja nuhe, pääväminegi ja udsutulõgi, talvinõ lumõväli. Keväjä, ku jõgi tulõ üle viiri vällä, om sääl suurvesi, kodunõ meri. Suurõvii vasta ei saa, tuuga tulõ leppü kuun elämä. Ku suurvesi keväjält ei uha niidüpervi, uht sügüse, tuu om joba vanasõnaga paika pantu. Suurvesi tõi vanast tsorri kallu, midä latsõ kävve vällä püündmän. Katõl puul Mustajõõ pervi omma maja ja tõsõ huunõ. Kavvõl jõõst, korgõmbal kaldõ pääl. Inemise omma kõik aig tiidnü, ku kavvõlõ vesi või tulla ja ei olõ ehitänü ummi huunit sinnä, kohe vesi või küündüdä. Tuu om aastasatuga umas võet vana kogõmus.
Joba mõnt aigu kai ma murrõligult, kuis kiäki tege miljonivaatõga Mustajõõ luha veere pääle pääväpaneeliparki. Muiduki, alajaam om lähkül, maa tarbõlda. Seo keväjä om üle aastidõ suur suurvesi ja nii sõs juhtugi, miä iks Mustajõõ konnu pääl keväjä juhtus. Tuu inglüsekeelidse nimega pääväpaneelifirma miis selet’ perän, et säädüsega oll’ rehkendet, jõõ piirangu- ja kaitsõala pääle paneelega es mindä ja nä es tiiä, et tuu kotussõ pääl om suur uputusõ oht. Aastasatu kogõmusõ puudus massõ kätte. Tuud es olõ säädüste kirja pantu. No omma paneeliria kõvõra, a ega tuust midägi ka ei ollõv, selle et pääväpaneeli sääl nigunii eelektrit ei tooda. Tulõ taivas appi! Misjaos nuu sinnä sõs tettü omma, ku noist ka midägi kassu ei olõ?
Suurõ raha mõttõlda paigutuisi näemi egäl puul üle Eesti. Saarõmaa süväsatam tekk’ otsa vallalõ, Nursipalu ehitüs jakkas rita. Nursipalu-viirsede sohu tahetas ehitä kilomiitride kaupa vahtsit teid. Egäüts, kiä om kasvai kõrragi sõitnu Sõmmõrpalu-Nursi tii pääl üle raudtii, saa arru, et säält üle suu Jubalt Sõmmõrpallu tii ehitämine määnegi mõistlik mõtõ ei olõ. A nojah, ega nä ei olõ jo kuuldnu juttõ tuust, kuis sinnä ülesõidu kõrvalõ mitu tanki tõsõ ilmasõa aigu är om uppunu. Nä omma hääuskja: ku mitu Võrumaa mäke ruusahavvas tetä ja säält hulga ruusa sohu vitä ja tii sinnä pääle tetä, tugõvdas tuu Eesti kaitsõvõimõt.
Tiiviirse vana kuusõheki omma ao joosul suurõs kasunu ja jääse järjest inämb ette hakkõtegijile. Ku mõnõn kotussõn nuu ka kaitsva tuu iist, et talvõl lumi tii pääle es tuisanu, sõs lubatas tuu vasta sinnä plastvõrgust lumõtõkkõ ette panda. Muiduki, ostami naftat, teemi plasti ja plastist võrkõ, miä ei mädäne är 500 aastat, kuigi tii veeren üles pantult saa võrgust praht vast mõnõ talvõga.
Üteäkki om rõivit maailma saanu ilmadu hulk ja noidõga ei mõistõta midägi pääle naada. Päält paari mõskmist omma rõivil mulgu seen, pudsaja pääl, vällä vinünü vai moodust vällän. Mis sõs tiit tuu rõivaga? Mõistlik olõs tuu ümbre töödeldä. Ku vanast ehitedi vahtsõnõ tarõ, tarvitõdi vana maja palkõ mõnõ väikumba huunõ tegemises. Suurõ inemise rõivist tetti latsilõ rõivit, peris pulstõst tetti papõrd. Täämbädsel aol võissi sõski kah vannu rõividõ ärpruukmisõs mõnõ mõistlikumba viie löüdä.
«Majandus piät jo kasuma!» kostõtas vasta. Kel rahakott suur, tuu ka hirmutas sääl man. «Ku mi ti mõtsa maha raku ei saa, sõs tüükotussõ kaosõ, esieränis Lõuna-Eestist!» «Ku mi Nursipallu harjutama minnä ei saa, sõs lätt Eesti kaitsõvõimõkus hoobilt halvõmbas!» Hirmutaja arvasõ, et võiva vaesidõ paiklikkõ suu tsipakõsõ rahaga kinni toppi. «Ku sa umma maad vai maia riigile väiku raha iist är ei anna, sõs võetas käest ilma iist!» «Ku ei lepü väiku talumistasuga, sõs ei saa mitte sukugi!» «Ku pillut rõivit prügükasti vai palutat är, teemi trahvi!»
Täämbädses pääväs om selges saanu, et majandus ei saa lõppõmalda kassu – tuu tulõ õnnõ luudusõ, elukeskkunna ja latsõlatsi arvõlt. Parhilla tundus, et täämbädse ao elun lajatas raha vägi. A kõkõ ei piä vaihtama raha vasta. Mõistlik inemine ei raiska. Nii nigu inemise kasv jääs kunagi kinni, või ka majandus jäiä sama kotussõ pääl pidämä. Ku mi märgi kasvai kümne aasta tagust aigu, 2013. aastat, sõs kas mi elli hulga halvõmbahe ku täämbä? Mullõ külh takastperrä nii ei tundu. Täämbädsel aol om vaia suurusõhullustusõst ja egä hinna iist rikkas saamisõ tahtmisõst vallalõ saia. Om vaia tagasi saia mõistlikkus ja mõõdukus. Otsussidõ häid ja halvu külgi tulõ inämb läbi märki, inämb luku pitä edevanõmbidõ tarkuisist. Hoita umma maad.
Fastrõ Mariko,
nimmiuurja
