Elli ütskõrd poiskõnõ, kiä tahtsõ mustkunstnikus saia. Ku tä suurõs kasvi, tull’ täl mustkunst joba väega häste vällä ja tä naas’ mustkunstietendüisi tegemä.

Inne edimäst etendüst oll’ poiskõnõ murrõn, kas tä iks saa jänese mütsüst vällä tõmbamisõ trikiga toimõ. Etendüs jo nakas’ pääle ja tä otsust’, et jätt jänesetriki kõgõ lõppu.

Ku tä pidi lõpun tuud trikki tegemä, sis tä kül peläs’ hirmsalõ, a trikk õnnistu väega häste. Tä es tõmba kübäräst vällä harilikku jänest, a hoobis säändse, kiä mõistsõ kõnõlda. Jänese jätse tä muidoki hindäle alalõ.

Poiss ja jänes saiva suuris sõprus. Ütskõrd suuvsõ jänes, et poiskõnõ võlunu vällä kõnõlõva lamba. Tä kõnõl’ tuu mõttõ poiskõsõlõ edesi, a poiskõsõl olõ õs aigu. Jänes es jää tuuga rahulõ ja rüüvse poiskõsõ käest salahuisi timä võlukepi.

Kõnõlõv jänes kai taiva pääle, vehkse mustvalgõ võlukepiga ja ütel’: «Abraka-dabra-simsala-kit, taivast sadagu pehmit lambit.»

Ja sattõgi taivast terve hulk lambit. Poiskõnõ näkk’ tuud ja imeht’, kuis jänes säändse võlumisõga toimõ sai. A pääle tuu tekkü täl viil suurõmb hädä: kohe nuu lamba panda?

Päält pikkä üüd ja päivä mõtlõmist tull’ poiskõsõlõ hää mõtõ. Tä müü neo lamba maaha ja and raha haigõmajalõ ja latsikodolõ, selle et täl hindäl rahha vaia ei olõ.

A jänes kaot’ päält tuud uma kõnõlõmisõ võimõ, muutu hariligus jäneses ja juussõ mõtsa. Poiskõnõ otsust’, et inämb tä eläjit kübäräst vällä ei võlu ja hindä võlukeppi tä kah inämb kunagi valvõlda ei jätä.

Murde Kerdo , Parksepä keskkooli 6. klassis