Tahassi märgota, kohe mi pannimi 750 miljonit eurot, miä vahtsõl valitsusõl eelarvõ tasakaalustamisõs vaia lätt.

Mi olõmi kõik tuu är kulutanu. Ma, sa ja terve Eesti rahvas. Kül meil iks om hää elo olnu ja kül mi olõmi rikka olnu. Õga niisama es kuulutõda ette, et päsemi viie rikkamba riigi hulka.

Mi olõmi iks kõgõn edimädse. Inflatsioon om meil kõgõ kõvõmb. Niisama lätsi vahepääl kallis elektri, gaas, lainu.

Söögikraam om joba kallimb ku Soomõn. A ega kiäki käse ei kallist süüki osta. Kunagi lubasimi süvvä vai kardohkakuuri, ku muud ei olõ. A muud om. Kardohkakuuri viil ei süü, a poodist ostami allahinnatut ja muud odavampa kraami.

Om ka noid, kiä poodin hindu ei kae. A musugudsõ pensionääri ei jõvvaki hindäle hääd ja parõmbat osta. Ku lainu, kütte ja eelektri är massat, sis jo mõtlõt hirmuga, kuis järgmädse pinsipääväni vällä viät.

Tan Lõuna-Eestin eläse inemise vähämbält ummin elämiisin. Kõigil om iks katus pää kotsil ja pall’odõl uma pindremaa. A mõnõn paigan omma as’a tõistmuudu.

Käve minevä sügüse IdaVirumaal huvisõidul, tõisi paiku siän ka Narvan. Liin oll’ illos, suursugudsõ vana maja vanaliinan ja sõs viil suurõ paneelmaja. Tundu, nigu olõssi kõik kõrran. A ku sõidimi liina viirde, kon olli lõpmalda garaažikooperatiivi, sis hiitümi õkvalt är. Egä neläs-viies autokuur oll’ korsnaga ja nigu reisijuht selet’, eläse sääl inemise. Perride kaupa, selle et näil ei olõ rahha, et kortõrin ellä. Vast naatas nüüd vähämbält oppajilõ niipall’o palka masma, et nä es pidänü autokuuri kolima.

Inne valimiisi olliva kõigil suurõ lubahusõ. Kes lubasi, et eelektri hind tulõ kolm, kes kuus senti kW iist. Ja midä kõkkõ viil. Ainumadsõ, kiä pia midägi es lupa, olliva realistligu hääpoolidsõ.

Kes noid lubahuisi usksõva, nuu umma külh pettä saanu. Om kuulda, et vaia om vahtsit reformõ, tulõ kõkkõ kärpmä naada ja mano mõtõlda massõ nigu vara-, auto- ja maamass. Kost muido tuu kolmveeränd miljärdit kokko saa.

Ma mõtlõ, et sis olõ õi vaia valimiisi aigu nii pall’o lubada, ku täütä ei jõvva.

Urmi Aili