Parteikõrd
Vinne aol taheti iks, et rohkõmb inemiisi parteilaisis naanu. Kõgõ inämb meelütedi noid, kel korõmb palk, selle et parteimassu tull’ massa palga perrä. Meelütämises kõnõldi, et parteilasõ võiva saia auto ostmisõ lua vai et nä pandas kortõri järekõrda. Tuuga lasksõ nii mõnigi hinnäst är meelütä ja astõ partei liikmõs.
A pall’odõga, kiä olli är astnu, juhtu, et nä inämb väega es hooli parteikõrrast ja es käü kuunolõkil.
Ütskõrd trehväs’ üte asutusõ parteisekretär liina pääl partei lihtliigõt. Sekretär läts’ tälle õkva mano ja küsse: «Mille sinno perämädsel kuunolõkil es olõ?»
Miis tekk’ imehtünü näo ja ütel’: «Kas tuu oll’ tõtõstõ perämäne? Ku ma olõs tiidnü, et tuu om perämäne kuunolõk, sis ma olõs kimmäle tulnu.»
