Vanalt Võromaalt peri olõmisõst tundas uhkust, selle et tan
om midägi, midä tõisil ei olõ. Üts asi om uma kiil,
a lisas toolõ om viil määnegi võrokõisi aura vai vaim.
Kodo om säändene kotus, kon inemine sünnüs ja täl omma juurõ. Vanõmbas saiõn muutusõ juurõ tähtsämbäs. Om hulga näütit tuust, et inemine om ilma pite ümbre saalnu, a vanast pääst tulõ õks kodopaika tagasi.
Vinne aigu es otsita nii väega juuri ja kodokotust takan. A no uurva inemise kõrrast inämb ja inämb, kost nä peri ja alostusõ saanu omma. Hää näüde om mi naabridõ setodõ mant. 30–40 aastat tagasi es taheta seto olla, tuud eski häbendedi. A no om iks rohkõmb noid, kiä koputasõ rõnna pääle ja ütlese, et näide vana-vanaimä oll’ säält Setomaa veere päält peri.
Ma usu, et sama lugu käü parhilla ka võrokõisiga. Üteldäs uhkusõga, et oltas Vanalt Võromaalt peri. Tuu uhkusõ mano käü ka tiidmine, et tan om midägi säänest, midä tõisil ei olõ. Üts asi om kimmäle kiil, a päält tuu om viil määnegi võrokõisi aura vai vaim. Umbõs midägi säänest, nigu om Tartu vaim.
Ma esi ei olõki vist olnu kotost är pikembält ku ütessä kuud Võrol sõaväen. Olõ olnu kõik uma elo Mamastõ kandin. Sündünü olõ Visse kolgan, peris Põlva küle all. A perämädse päält katõkümne aasta elä sünnükotost vast kilomiitre takan kesk Mamastõ küllä. Seo om ostõtu kotus, a ostõtu sai taa tuuperäst, et tan om päält saa-aastanõ rehetarõ. Lisas viil aida, laut ja muidoki suidsusann. Sann sai ilostõ kõrda tettüs ja mullõ paistus, et kodo saagi alostusõ suidsusannast. Vähämbält oll’ vanastõ nii, ku elo naas’ suidsusannast pääle ja tuu sanna vaim om edesi kandunu täämbästegi päivä.
Külä vana kaubatii veeren
Mu kodokülä Mamastõ om vana külä. Seo om olnu aastasatu tähtsä kotus, selle et Mamastõst läts’ läbi kaubatii Kiräpäält Tartulõ. Vet kaubatii viirde tekküvägi säändse külä.
Pätsi aigu oll’ Mamastõn kõva kultuuritegevüs. Olli näütetsõõr, küläkapell. Tuul aol oll’ tan külän ka kats puuti. Inemiisile andsõ tüüd savikivitehas. A nigu noidõ tehassidõga iks om: ütekõrra saa savi otsa vai ei olõ inämb nii hää ja tehas pandas kinni. Nii läts’ Mamastõ tehassõga kah.
Vinne aol oll’ tan suur autobaas ja Põlva kolhoosi keskus. Põlva kolhoos oll’ jõukas kolhoos, Johannes Üts oll’ esimiis. Tä oll’ pääga miis, mõistsõ kõikiga asju aia, ka suuri kombinaatõga, näütüses piimäkombinaadiga. Nii olliki Vinne aigu tan Põlva kolhoos ja Põlva autobaas. Kontori mano tekküvä vahtsõ maja. Nuid kutsutas täämbädse pääväni vahtsis majjus, kuigi omma joba 40 aastat olnu.
Aig läts’ edesi ja tull’ vahtsõst vabariik. Põlva kolhoosi es pulgõndada väega kipõstõ lakja. Väikumba as’a müüdi kül maaha, a põllu es jää süütü. Nüüd hari naid maid tan Agrone korporatsioon. Autobaasiga läts’ edimält veidükese hallõmbalõ. Tekkü hulga tsill’okõisi firmasid, kiä tegelese metalli, mõtsatehnika ja autoremondiga. A ildamba tull’ siiä firma Zeigeri Veod – tuu om suur autobaas. Viil om tan tsill’okõisi puu- ja ravvafirmasid, lisas tiidvä kõik Mamastõ üüklupi Life.
Kultuurieloga om nii, et vanastõ, ku es olõ internetti, televiisorit ja raadiot, olli pido tähtsä paiga, kon kokko saia ja miilt lahuta. Täämbädsel aol olõnõs tuu, ku pall’o rahvast vällä pidolõ tulõ, väega pall’o ilmast. Mi olõmi tan päält kümne aasta sisse säädnü Mamastõ küläplatsi ja kõrraldanu kats kõrda aastan suurõmbat simmanit.
12. põimukuul alostami ja lõpõtami Mamastõ küläplatsi pääl Kaika suvõülikooli matkapäivä. Tuul pääväl om huviliidsil võimalus saia tutvambas üte jupikõsõga Vanast Võromaast, mu kodopaiga Mamastõ ja Põlvaga. Teemi ütenkuun väiku tsiiru!
Kaha Kaido,
Mamastõ miis, timahavadsõ
Kaika suvõülikooli
matkapäävä rektri
Kaika suvõülikooli matkapäiv 12.08.2023 Mamastõn ja Põlvan
Alostus
10.00 matkapäävä pidolinõ alostus Mamastõ küläplatsi pääl. Mineväaasta rektri Kauksi Ülle videotervütüs. Võro keele iistkõnõlõja Saarõ Hipõ tervütüs. Vahtsõ rektri Kaha Kaido ammõtihe pandminõ.
Loengu
10.20 Saarõ Evar, «Mamastõ külä kotusõnimmist».
10.50 Rahmani Jan, «Mille mullõ miildüs Kurvitsa Lembitu luulõ?».
11.20 Kaha Kaido ja Kaldma Rein, «Mamastõ kant üleeelä, eelä ja täämbä».
Matk
12.00 alostami matka Põlvahe ja tagasi Mamastõhe.
• Matka sisse om rehkendet söögivahe.
• Süük-juuk piät hindäl üten olõma.
• Matkaminõ om õks jalaga, kokko nii 6 km.
Muusiga
16.00 Mamastõ küläplatsi pääl astus üles külä pillimiis Vaeva Kalmer.
16.30 matkapäävä lõpõtus.
Rehkendä!
• Matkapääväle ja är piät saama uma transpordiga.
• Osaliidsil piät söögikraam hindäl üten olõma.
• Rõiva tulõs panda sälgä ilma perrä.
Lisäteedüst saa Vaaba Janeki käest: vorokiil@gmail.com, tel 5917 8668.
