Võro instituudil om valmis saanu «Võro keele opiraamat» edimädsele kooliastmõlõ, täpsembält latsilõ, kiä mõistva joba lukõ. A opmist võiva seo raamadu tugõmisõl alosta ka vanõmba võro keele huvilidsõ.

«Mitmõsugumast opimatõrjaali om Võro instituudin kokko säetü kõik neo aasta, a keele oppamisõ raamat ilmu viimäte 1999. aastal. No oll’ viimäne aig vahtsõnõ opiraamat kokko säädi. Peris laapsalõ seo tüü kah es lää: võtsõ iks mõnõ aasta. Püüdsemi raamatun luvva opjalõ rõõmsat õhkkunda,» seletäs üts raamadu kokkosäädjä ja projektijuht Kabuna Kaile.

«Opiraamatun saava kokko muudsa ja vana ao as’a: näütüses kõnõldas ristipedäjist, a pilte om tsukõlustünnüst ja muroniitjäst ni lugõmisõ kõrval juhatõdas kruutkoodiga kullõma juttu internetist. Võro kiilt opatas mõnikõrd kaema inglüse keele kaudu ja nägemä sarnatsit juuni, selle et latsi hulgan om inglüse kiil popp ja nä tiidvä inglüse kiilt parõmbalõ ku võro kiilt,» tutvustas raamatut tõõnõ kokkosäädjä Fastrõ Mariko.

Raamatun om 30 päätükkü. Egä päätükü edeotsan om jutukõnõ vai luulõtus ja valik sõnnu, midä päätükün pruugitas. Edesi tulõva ülesandõ, kon saa umma keelemõistmist joba perrä pruuvi. Päätükü lõpõtas soovitus kullõlda mõnt teemaga köüdetüt võrokeelist palakõist Helüaidast, herätüst pakva läbi kõgõ raamadu Contra krutskilidsõ ütlemise.

Mõnõn päätükün om ka väiku grammatiga- vai keeleoppus. «Keeleoppusõn ilma grammatiga oppamisõlda ei saa, a olõmi tuud pruuvnu eesti keelega võrdlõmisõ kaudu edesi anda. Opiraamat om elolähküne ja käü aastatsõõri piten. Olõmi pandnu keele opmisõ sisse nii luudusoppust ku ka matõmaatikat. Häste tähtsä roll seo raamadu man om suurõl inemisel, kiä kõnõlnu latsõga ja seletänü ilmaasju vallalõ,» löüd Fastrõ Mariko.

Raamadu omma kokko säädnü Allasõ Tiia, Fastrõ Mariko ja Kabuna Kaile. Lustilidsõ pildi om opiraamadu jaos tsehkendänü Platsi Marja-Liisa.

UL

Kokkosäädjä Kabuna Kaile, Allasõ Tiia ja Fastrõ Mariko hoitva käen trükilämmind «Võro keele opiraamatut». Rahmani Jani pilt