Seo lugu juhtu minevä aasta 6. urbõkuu pääväl. Tahtsõ imäpuulsõ vanaimä surma-aastapäävä puhul kõrra Verska kalmuaiah kävvü. Olli õkva hummogudsõ Sabõrna-Põlva bussiga maakunnakeskustõ jõudnu. Astsõ tõsõ bussi pääle, mis pidi minno üle Räpinä Verskahe viimä, ku näie bussiroolih tutvat nal’ahambast juhti. Tiidse jo varrambast, et timäga või võro ni seto keeleh kah kõnõlda. Lätsi viimätsenä pääle ja küsse umah keeleh: «Verskahe pallõsi.» Bussi-vidosnik vasta: «Mes sennä?». Ja ma jälki: «Kalmistulõ.» Ni lõvvapoolik mullõ: «Varra viil! Inne piät siin ilman viil vaiva nägemä!»
Tuu pääle naas’ bussitäüs rahvast kõvastõ naarma, sohvri ja ma kah.
Hoobi Indrek
