Seod nimme kand Eestin 260 inemist. Panti taa katõntõistkümnen Võrumaa mõisan ja mitte kongi muial.
1809. aastagal panti Pähn mitmalõ perrele Põlgastõ mõisan Kanepin, muu hulgan Tõlli (Telli) talun. Taheva mõisan Harglõn panti seo nimi Lauri talust peri rahvalõ, hingelugõmistõ kirutõdi Pechm. Saru mõisa Andrusõl panti Pächn. Põlva kihlkunnan oll’ suurõmb nime saajidõ hulk Väimälä mõisan, hingelugõmistõ kirutõdi sääl kah m-iga Pähm. Väimälä Raistõ külä Pähnä elli 1826 muu hulgan Hindo talun ja elässe õkva piirinaabri Tsiaräbo talun täämbädseni. Üts Pähnä nime saanu pere oll’ ka Tilsi mõisast.
Rõugõ kihlkunnan olli Pähnä nime saaja peri viiest mõisast: Pindi, Vahtsõ-Nursi, Sännä, Viitinä ja Rogosi. Sännän nime saaja ellivä Kurvitsal, Nursi uma Nilbõ külä Väsli talun. Viitinän olli nä peri Mõõlult, a ellivä 1826 Jugul. Kuvvõs kotus Rõugõn oll’ Vahtsõ-Kasaritsa, kon panti kah Pähn, hingelugõmistõ kirutõdi küll Paech [päh], a tuu nimi es lääki edesi, kuuli varsti vällä.
Vahtsõliina kihlkunnan panti Pähn Orava mõisa Haan’kasõ ja Kliima külän.
Räpinä kihlkunnan elli kah joba terve 19. aastagasaa joosul Pähnä-nimeliidsi, a paistus, et nä omma Põlgastõst tulnu Tõlli Jaani Juhani ehk Pähnä Juhani perrätulõja.
Sõmmõrpalu mõisan Urvastõn panti priinimi Pähna, hingelugõmisõn 1834 Pähnä. Nimel Pähna om no 20 kandjat ja seod nimme oll’ ildaaigu ka Sõmmõrpalun alalõ. Osa nime kandjist näütüses Hiiumaal võiva olla ka ümbre muutunu nime Pähn perijä.
Ütengi paigan, kon Pähn priinimes panti, olõ-i kirän varatsõmbat lisanimme samast sõnast. Tuuperäst tulõ üteldä, et puunimetüs pähn oll’ priinimes populaarnõ. Pühä puu jo õks. Taad sõnna tunti õnnõ Võrumaal, Lõuna-Tartumaal ja Helmen. Sõnna lõhmus tunti laembalt, sõna pärn om põh’aeesti keele uma. Meil nimmati taad puud pähnäs tüüpilidselt sõs, ku puu oll’ vana, säält inämb niist viisõ jaos kakku saa es, a sai pähnähäiermit. «Noorõst pääst oll’ lõhmus, vanast pääst pähn,» om üteld Vahtsõliinan.
Lõunaeesti sõna niids : niidse om kah eriline, kõikin muin õdagumeresoomõ keelin om niin vai niini, esiki udmurdi ja komi keele pruukva meile tävveste arvu saia sõnna ńin-pu.
Perekunnanimme Pähn võeti ka 1921. aastagal Petserimaal, üts kõrd Lobotka ja kats kõrda Petseri vallan. Eestistämisel võeti taad Miiksi vallan, vannu nimmi Kunman ja Täll asõmalõ. Taheva vallan, kon kah Pähn joba olõman oll’, võeti üte kõrra Pähn Petersoni asõmalõ.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
