Mõni aig tagasi kävemi kalli kaasaga Kreekan Santorini saarõ pääl. Tuu um üts vulkaani purskamisõst tekkünü hobõsõravva kujoga saar. Saimi hotellitarõ mere veerest kavvõmbalõ, a läts’ nii häste, et ülemädse kõrra päält oll’ mõlõmbalt puult merd nätä.

Mi sinnäminegi mõtõ oll’ olla tsipa päävä käen ja kaia, kuis inemise eläse. Lisas pruuvsõmi ummi mõttit paprõ pääle kirja panda. Miildümä naksi tuu saarõ värvi: kõik maja olli valgõ ja ussõ sinidse. Kats värvi – sinine ja valgõ, ja ku tull’ üü, tull’ ka must värv mano. Eesti lipu värvi, nigu olõs Eestimaal olnu.

Väega illos oll’ ümbretsõõri kaia korgõmba kotussõ päält, kost paistu kätte terve saar ummi valgidõ elämiisiga. Ümbre jalutõn tei ma sadakund pilti elämiisi ussist ja värtist. Mõni väret es olõ korgõ, säält sai üle kaia ja nätä, mis tetäs. Mõni pere istõ niisama moro pääl, mõni kõrvõt’ tulõ pääl lihatükkü. Paarin kotusõn laulti ka väikut laulu.

Viimätsel õdagul saimi peris läbielämise. Et pidimi hummogu varra, kellä 4 aigu, üles tulõma, lätsimi varra sängü kah. Äkki kuulsõmi kõrvaltarõst kõvva kissa. Tõistlinõ tütär pahand’ hirmsalõ uma imäga. Et jutt käve inglüse keelen, saimi tuust arvo. Tütär mugu pahand’, imä sai vast mõnõ lausõ vahelõ üteldä. Imä jutt oll’ umbõs sääne: kulla tütär, mille sa niimuudu tiit, ma jo armasta sinno. Vasta tulli kõik inglüsekeelidse krõpõ ütlemise, midä ma kunagi kuulnu olõ.

Tuu lugu pand’ meid mõtlõma. Imä oll’ tütre sünnütänü, arvada oll’ tuu lats oodõtu, väikust pääst hoitu, paitõdu ja nunnutõdu. Nä olli vast Ameerikast seo saarõ pääle puhkama linnanu ja no sõimas’ tütär imäl näo niimuudu täüs. Konkottal oll’ midägi viltu lännü?

Juhtuminõ pand’ tõisildõ kaema ka noid värtid ja ussi, midä mi saarõ pääl imehtänü ollimi. Mis naidõ takan periselt sünnüs? Inemine tulõ värtest vällä, nägu um naarul ja kõik paistus häste… A kuis periselt sääl ussõ takan eletäs? Üteldäs sääl tõõnõtõõsõlõ häste vai halvastõ? Tuu küsümüs jäi meile seost reisist üles ja ku Pegasus küllä tulõ, sis tuust tegelikkusõst proovimi mi ka kunagi kirota.

Inemiisil um kombõs uulidsa pääl vasta tullõn naarata ja küssü, kuis lätt. Toolõ vastatas naaratusõ ja ümärigu jutuga. A äkki tulnu vasta küssü: «Kuis sul hindäl periselt lätt?»

Pindmaa Aigar

Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.