Minevä nädäli lõpun Kanepin peetü Kanepifestivali üts osa oll’ konvõrents, kon kõnõldi ja opiti tarkuisi kanepist ja Kanepist.

Konvõrents naas’ pääle 19. hainakuul, ku samal aol kontsõrdiprogrammiga oll’ Jõksi järve veeren Kanepi kandi perekunnanimmi tüütarõ. Võro instituudi nimeuurja Saarõ Evar ja Fastrõ Mariko pei sääl huviliidsilõ lühkü loengu ja aviti selgust saia esi perekunna- ja talonimmi saamisõst.

Tüütarõn kõnõldi, mink poolõst omma Kanepi kihlkunnan antu perekunnanime esierälidse. Perekunnanimmi andsõ Kanepin pastor Johann Philipp Roth joba 1809. aastagal ja tä oll’ tuu poolõst Eestin edimäne. Tuul aol viil üleüldist perekunnanimmi andmisõ kohustust es olõ.

Kõgõpäält kõnõldi, mink perrä Roth nimmi andsõ ja kuis täl asi vällä tull’. Näüdäti ka mõnt lätet, kost saa hindä nime kotsilõ edesi uuri. Päält tuud seletedi huviliidsilõ näide hindä nime tähendüst ja vastati küsümüisile, miä pututi nimmi egält puult Eestist.

Sissejuhatavat loengu muudu juttu kullõl’ paarikümne inemise ümbre ja säält edesi läts’ nigu tohtrõ vastavõtul, kon «tohtrõs» olliva kats kotussõnimeuurjat: inemise oodi järekõrran, vastavõtulõ saanu istsõ tooli pääle tohtrõ kõrval, ütli hindäle huvvi pakva nime ja näile anti tuu kottalõ teedüst. Kukki hulk teedüst om netin olõman ja tüütarõn opati, kuis tuud esi üles löüdä, massõ õks tüütarrõ tulla, selle et Mariko ja Evari abiga saiva nii mõnõki nime tõsõ tähendüse, ku edimält arvatu, ja egäsugudsõ kõrvalküsümüse saiva kah seletüse. Pall’odõ nimmi aoluu ja tähendüse kotsilõ saa lukõ Eesti perekunnanimmi raamatust, miä ilmus paari aastaga peräst.

Laanõ Triinu

Laanõ Triinu pilt